Sa oled siin

2019. aasta maksutulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 7,7 protsenti

10. veebruar 2020 - 13:21

2019. aasta detsembris kogus maksu- ja tolliamet 814,6 miljonit eurot makse, mis on 17,1 protsenti rohkem kui 2018. aasta samal kuul. Kaheteistkümne kuu kokkuvõttes tasuti maksutulu 7,87 miljardit eurot ning see moodustas 101,3 protsenti eelarves planeeritust. 

Möödunud aastal vedasid maksutulu kogukasvu eelkõige tööjõumaksud. Sotsiaalmaksu eelarve täitus 102,1 protsendiliselt ning füüsilise isiku tulumaksu eelarve täitumine oli 109,0 protsenti. Kasvu peamine põhjus on ootusest kiirem palgafondi suurenemine, mida toetas nii keskmise töötasu kui ka töötajate arvu kasv. Maksuameti andmete kohaselt oli tööhõive 2019. aasta lõpu seisuga 60,7 protsenti.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes 2019. aastal võrreldes eelnenud aastaga 1,7 protsenti peamiselt regulaarselt jaotatava kasumi madalama tulumaksumäära tõttu. Laekumise vähenemine oli ootuspärane ning eelarve täitus 100,9 protsendiliselt. 

Käibemaksu tasumise kasv kiirenes detsembris võrreldes esimese poolaasta keskmise kasvuga, ulatudes 9 protsendini. 2019. aastal tasuti käibemaksu kokku 2,48 miljardit eurot ja eelarve täitus 97,3 protsendiliselt. Käibemaksu tasuti aasta kokkuvõttes 6,5 protsenti enam. Käibemaksu alalaekumine planeerituga võrreldes tuleneb peamiselt eratarbimise ja valitsussektori investeeringute tagasihoidlikumast kasvust. Tegevusaladest panustasid detsembris käibemaksu tasumise kasvu enim hulgikaubandus ning avalik haldus, kus tasumine kasvas 2018. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 20 ja 26 protsenti, kus kasv kiirenes varasemate kuudega võrreldes. Avaliku halduse kasv tuleneb riigikaitse hankest. Tasumise kasvu hulgikaubanduses on toetanud nii teravilja- kui ka mootorikütuse hulgimüügi kasv.

Aktsiisitulud kasvasid detsembris 64,9 protsenti võrreldes 2018. aasta sama kuuga ning 2019. aasta eest kokku tasuti aktsiise 11,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Detsembrikuu eest tasutud aktsiisi kasvu mõjutas prognoositust oluliselt suurem kütuse varumine, mida põhjustas 1. jaanuarist 2020 kehtima hakanud täiendav biolisandi nõue.

Kütuseaktsiisi 2019. aasta kõrge tasumine tulenes aasta lõpus toimunud varumisest

Kütuseaktsiisi tasuti möödunud aastal 17,6 protsenti rohkem kui 2018. aastal. Eelarve täitumine oli 109,3 protsenti, mis on 59 miljonit eurot rohkem kui kavandatud. Prognoositust suurema tulu tingis eelkõige kütusemüüjate bensiini ja diislikütuse varumine detsembris. Varude maht mõjutab hinnanguliselt kuni viie järgneva kuu deklareeritavaid koguseid ning sellest tulenevalt on oodata tavapärasest madalamaid tasumisi 2020. aasta alguses. Jättes kõrvale detsembrikuu ühekordse varumise, kasvas diislikütuse deklareerimine 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 3,2 protsenti ning bensiini tarbimine vähenes 5,3 protsenti. Ilma varumiseta on aastased muutused kooskõlas prognoosituga ning viimaste aastate dünaamikaga, kus diislikütuse kogused stabiilselt kasvavad ja bensiini kogused vähenevad.

Alkoholi deklareeritud kogused pöördusid 2019. aasta teises pooles kasvule

Alkoholiaktsiisi tasuti 2019. aastal 2,2 protsenti ehk 5 miljonit eurot vähem kui eelarves prognoositud. Ootusest väiksema aktsiisilaekumise peamiseks põhjuseks on 2019. aasta keskel toimunud kange alkoholi, õlle ja lahjade kääritatud jookide aktsiisimäärade 25-protsendiline langetamine. Muudatuse tulemusel on alates 2019. aasta teisest poolest kasvanud nii kange alkoholi kui lahja alkoholi deklareerimine. Deklareeritud koguse kasvu peamiseks põhjuseks on muutused piirikaubanduses. Läti-suunalise piirikaubanduse vähenemist kinnitab alates juulist vähenenud lühiajaliste piiriületuste arv. Põhjapiiril näitab muutuseid sadamate ja laevade müügitulu kasv, mis on samuti kiirenenud 2019. aasta teises pooles.

Tubakaaktsiisi laekub rohkem sigarettide salaturu vähenemise tõttu

Tubakaaktsiisi tasuti detsembris 13,6 protsenti rohkem, kui aasta varem ning eelarves prognoositust laekus 2019. aastal kokku 10 miljonit eurot enam. Tubakaaktsiisi prognoositust parema laekumise taga on eelkõige sigarettide varimajanduse osakaalu vähenemine, tänu millele on sigarettide deklareeritud kogused aastaga kasvanud 3 protsenti. Tasumisse panustas ka uudse toote – nikotiinipadjad – turule tulek. Neid on deklareeritud Eestis alates suvest ning nende eest tasuti aktsiisi kokku 0,9 miljonit eurot.

Tubakaaktsiis on positiivne näide aktsiisi fiskaalsete ja rahvatervise eesmärkide täitmisest. Tubakaaktsiisist moodustab ligi 97 protsenti laekumine sigarettide aktsiisilt. Sigarettide aktsiisi on tõstetud alates 2011. aastast keskmiselt 8 protsenti aastas ning viimase 9 aastaga on keskmiselt sigaretipakilt makstav aktsiis kokku tõusnud 77 protsenti. Ühtlase aktsiisimäära kasvu tulemusel on kasvanud aktsiisitulu ning samal ajal hinnatõusu tulemusel on pidevalt vähenenud müüdavate sigarettide arv ning suitsetajate hulk. Viimaste aastate suured muutused alkoholiaktsiisi määrades on põhjustanud küll varumisest tingitud kõikumisi aastate vahel ning suuri muutuseid deklareeritud kogustes ja piirikaubanduses, kuid kokkuvõttes on püsinud aktsiisitulu suhteliselt samal tasemel. 2019. aastal ületas esmakordselt tubakaaktsiisi laekumine alkoholiaktsiisi laekumise taseme, 2011. aastal oli laekumiste vahe 40 miljonit eurot alkoholiaktsiisi kasuks (joonis 1).

Merliin Laos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Joonis 1. Sigarettide deklareerimine ning tubaka- ja alkoholiaktsiisitulu aastatel 2011-2019

Veel uudiseid samal teemal

07.07.2020|Rahandusministeerium

Hindade langus pidurdus juunis

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus tarbijahindade langus mai 1,7 protsendilt juunis 1 protsendini. Euroalal kiirenes inflatsioon energiahindade tagasihoidlikuma languse tõttu esialgsel hinnangul 0,3 protsendini. 

29.05.2020|Rahandusministeerium

Eriolukorraga seotud piirangud esimeses kvartalis majandusele olulist mõju ei avaldanud

Eesti majandus tervikuna pidas keerulistele oludele esimeses kvartalis hästi vastu. Maksude laekumise erinevad aspektid moonutasid koondpilti oluliselt negatiivsemaks. Jätkusid mitmed varasemad trendid, nagu energeetikasektori kahanemine.