Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Eesmärk ja üldpõhimõtted


Tekkepõhise eelarve juhendi eesmärk


Tekkepõhise eelarve juhendi (edaspidi juhendi) eesmärgiks on Eesti Vabariigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi riik) tekkepõhise eelarvestamise printsiibi kehtestamine ning konkreetsete üldreeglite sätestamine, mis on vajalikud riigi ja riigieelarveliste asutuste ühtsetel põhimõtetel eelarvestamiseks.
 
Juhend on mõeldud eelkõige praktiliseks materjaliks, sisaldades informatsiooni riigieelarve koostamiseks vajalike oluliste osade kohta, milleks on tulud, kulud, investeerimistehingud, finantseerimistehingud ja muu käesolevas juhendis käsitletu.

 
Tekkepõhisuse printsiip

 
Tekkepõhise eelarvestamise (sarnaselt tekkepõhise raamatupidamisarvestusega) puhul kajastatakse kõiki majandustehingud nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest arveldatakse. Seega tekkepõhine arvestus ei sõltu laekumistest ja väljamaksetest.
 
Tekkepõhine eelarvestamine võtab arvesse kõik kulud (ka mitterahalised, nagu näiteks põhivara amortisatsioon). Mitterahalisi tehinguid eristatakse eraldi arvestusliku eelarve liigiga (eelarveklassifikaatori liik 60), mida on lubatud ületada.
 
Tekkepõhine eelarvestamine annab ülevaate, kui palju saab eelarveaastal kulutuste tegemiseks kohustusi võtta, sõltumata sellest, millal tuleb kohustuste eest tasuda. Selleks, et saada ülevaadet eelarveaastal kulutuste eest tasumiseks vajaminevatest rahalistest ressurssidest, koostatakse tekkepõhise eelarve juurde ka rahavoo prognoos.

 
Tuludest sõltuvate kulutuste eelarvestamine ja kajastamine

 
Tuludest sõltuvate kulutuste eelarvestamisel lähtutakse eelarveaastal tekkepõhiselt tõenäoliselt teenitavate tulude mahust. Samas olenemata sellest, kui suures mahus prognoositi eelarves tuludest sõltuvaid kulutusi, avatakse limiit tuludest sõltuvate kulutuste tegemiseks olenevalt tulu liigist kas hetkel, mil majandustegevusest saadud tulu on tekkepõhiselt kajastatud või hetkel, mil toetus laekub või avatakse sildfinantseerimine välistoetusega seotud kulutuste tegemiseks. Majandustegevusest saadud tulu ja selle arvel kajastatud kulu hakatakse SAPis eristama eraldi eelarve liigiga 44, kuna selle limiit hakkab avanema tulu kajastamisel erinevalt toetustest, mis kajastatakse eelarve liigiga 40 kuni 43 ja mille korral limiit avaneb laekumisel või sildfinantseeringu saamisel. Lähetuskulude hüvitistena saadud tulu hakkab eelarvet suurendama sarnaselt majandustegevusest saadud tuluga nõude ja tulu arvele võtmise momendil (eelarve kontol 3591 kajastatud tulu suurendab eelarvet kontol 55).
 
Juhul, kui üksus on kajastanud tulu ning teinud sellest sõltuvaid kulutusi (kulusid või investeeringuid), kuid hiljem selgub, et kajastatud tulu summat tuleb vähendada (näiteks põhjusel, et nõue muutub ebatõenäoliseks või ilmneb ootamatu vajadus esitada kreeditarve), siis võib tekkida olukord, kus eelarve piirmäär väheneb ning tehtud kulutused ületavad piirmäära. Sel juhul ei tohi üksus teha täiendavaid kulutusi, kuni on teeninud täiendavat tulu, mis katab varasemast tuluvähendusest tekkinud puudujäägi. Hiljemalt aasta lõpu seisuga peab üksus leidma muudest eelarve liikidest (näiteks riigieelarvest) vahendid, et katta tekkinud eelarve ületamine, tõstes kulutused ringi sellele eelarve liigile.


Juhendi koostamise lähtealus

 
Juhend lähtub Riigieelarve seadusest, Eelarveklassifikaatori määrusest ja kassalise teenindamise eeskirjast.
 
Tekkepõhise eelarve koostamisel lähtutakse üldjuhul (kui ei ole sätestatud teisiti) samasugustest arvestuspõhimõtetest nagu on sätestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi RRÜ) ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites (edaspidi RTJ, arvestades RRÜ-s esitatud erisusi ja täpsustusi võrreldes RTJ-idega) raamatupidamise aruannetele. Ühtsete arvestuspõhimõtete rakendamine eelarvetele ja raamatupidamise aruannetele tagab nende võrreldavuse.
Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele RRÜ paragrahvidele ning RTJ punktidele, millel juhendi nõuded tuginevad.
Juhend keskendub Eesti oludes olulistele eelarvestamise valdkondadele ning ei käsitle kõiki spetsiifilisi valdkondi. Eelarvestav üksus võib kehtestada oma eelarvestamise sise-eeskirjas täiendavad reeglid valdkondades, mis ei ole juhendis käsitletud, võttes arvesse tekkepõhisuse printsiipi. Valdkondades ja tehingute puhul, mida juhend ei käsitle, tuleb eelarvestamise põhimõte kooskõlastada Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.

 
Juhendi kohaldamine

 

Juhendi subjektideks on Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei ja ministeeriumid oma valitsemisala ulatuses (edaspidi üksused).

Eelarve struktuur ja täpsusaste


Tekkepõhise eelarve struktuur ja detailsusaste sätestatakse lähtudes riigieelarve seadusest.
Eelarve koostatakse tuhandetes eurodes. Üleminekul tuhande euro täpsusega eelarvele ümardatakse eelarve matemaatilise ümardamisreegli järgi (näiteks juhul, kui eeldatavaks kuluks on 12 345 499 eurot, siis märgitakse eelarvesse antud kulureale 12 345 tuhat eurot ja kui eeldatavaks kuluks on 12 345 500 eurot, siis märgitakse eelarvesse antud kulureale 12 346 tuhat eurot).