Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

6.3 Saadud ja antud toetused (v.a ptk 6.4.1.1)

Uuendatud 01.02.2021

Saadud ja antud toetustena käsitletakse teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute, sh avaliku sektori asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide (nt Euroopa Liidu) poolt saadud või neile antud raha, mille eest ei anta või saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Riigisiseseid antud ja saadud toetusi ühelt riigiasutuselt teisele eelarvesse ei planeerita. Saadud toetusi planeeritakse eelarve kontodel 358 ja 359 ja antud toetusi eelarve kontol 45. Investeeringuteks antavatele toetustele lisatakse objektikood (IN-kood). Investeeringutoetuste planeerimisest vt lähemalt käesoleva juhendi ptk 6.5.1“Investeeringute, sh investeeringutoetuste planeerimine

Saadud ja antud toetuste planeerimise näiteid vt käsiraamatus ptk 14.1.3 juhendist „Tulude ja tuludest sõltuvate kulude ning mitterahaliste kulude planeerimine“ .

Toetuste planeerimine sõltub sellest, kas tegemist on tegevustoetusega või projektipõhise toetusega (üldeeskirja § 24 kasutab mõistet „sihtfinantseerimine“).

Tegevustoetused –antud (kulud) ja saadud toetused (tulud), mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetuste puhul toetuse andja ei sätesta rangeid piiranguid toetuse kasutamiseks ega nõua detailset aruandlust toetuse kasutamisel tehtud kulutuste kohta. Saadud ja antud tegevustoetusi planeeritakse kassapõhiselt toetuse maksmise/laekumise hetkel.

Näited tegevustoetustest:
• MKM poolt EASile majanduskulude katteks antav toetus
• HTM poolt õppeasutustele antav õppurite arvust lähtuv toetus
• Kohalikele omavalitsustele riigieelarvest antav toetus- ja tasandusfond
• Erinevate organisatsioonide liikmemaksud

 

Projektipõhised toetused – on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Projektipõhised toetused planeeritakse tekkepõhiselt, see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi.

Näited projektipõhistest toetustest:
• Euroopa Liidu fondidest saadavad toetused, millel on konkreetne eesmärk ja eelarve
• Riigiasutuse poolt mittetulundusühingule konkreetseks otstarbeks antud toetus, mille eesmärgipärased kulud kuuluvad saaja poolt tõendamisele ja ülejääk kuulub tagastamisele


Näide – Euroopa Liidult saadud toetuste (projektipõhised toetused) planeerimine
Nt juhul, kui asutus plaanib 2022-2023 teha investeeringu summas 20 miljonit eurot (mõlemal aastal 10 miljonit), millest 70% (14 miljonit) kaetakse Euroopa Liidu toetusega ning sealjuures 8 miljonit laekub 2022, 5 miljonit 2023 ja 1 miljon 2024. Tulu ja investeering planeeritakse samas perioodis. Asutus kajastab oma eelarves järgmised summad:
• 2022: Tulu EL toetustest 7 miljonit (70% tehtud investeeringust); investeering kokku 10 miljonit, sh 7 miljonit liigiga 40 ja 3 miljonit liigiga 20
• 2023: Tulu EL toetusest 7 miljonit (70% tehtud investeeringust); investeering 10 miljonit, sh 7 miljonit liigiga 40 ja 3 miljonit liigiga 20
• 2024: Tulu EL toetusest ei planeerita


Näide – Euroopa Liidust saadud toetuste (projektipõhised toetused) vahendamine
Juhul, kui eeltoodud näites oleks toetuse vahendamine, kajastaks ta oma eelarves järgmisi summasid:
• 2022: Tulu EL toetustest 7 miljonit; Kulu edasiantavatest toetustest 7 miljonit;
• 2023: Tulu EL toetustest 7 miljonit; Kulu edasiantavatest toetustest 7 miljonit
• 2024: Tulu ega kulu EL toetusest ei planeerita


Näide – Antud projektipõhiste toetuste planeerimine
Sotsiaalministeerium annab MTÜle toetust aidsivastase kampaania läbiviimiseks kokku summas 20 000 eurot. Kampaania viiakse läbi 2018-2019, 50% toetusest makstakse kampaania alguses ja ülejäänud 50% pärast kampaania lõpetamist. Eeldatavasti viiakse 80% kampaaniast läbi 2022 ja 20% 2023 aasta jooksul.
Sotsiaalministeerium planeerib 2022 eelarves kulu 16 000 eurot (80% kogukulust) ja 2023 eelarves kulu 4 000 eurot (20% kogukulust) liigiga 20 eelarve kontol 45.