Üleriigiline planeering

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamise algatas Vabariigi Valitsus 4. veebruaril 2010 oma korraldusega nr 32. Algatamisotsuse juurde kuulus ka seletuskiri. Seejärel algatas regionaalminister 16. veebruaril 2010 oma käskkirjaga nr 23 üleriigilise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” valmis Siseministeeriumi planeeringute osakonna koordineerimisel. Planeeringu koostamine toimus avatult, andes kõigile huvitatud organisatsioonidele ja isikutele võimalused planeeringu sisu osas kaasa rääkida – oma panuse andsid eri valdkondade eksperdid ja ametnikud, maa- ja omavalitsused ning teised huvitatud isikud, keda kaasati ja teavitati kodulehe ja avalike ürituste kaudu.

Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mis seab eesmärgiks otstarbeka ruumikasutuse saavutamise Eesti kui terviku mastaabis ning seab keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Koostöös valminud planeering on ühiskondlik kokkulepe riigi ruumilise arengu suunamiseks.

Planeering „Eesti 2030+” on teine omataoline riigi ajaloos. Esimene üleriigiline planeering “Eesti 2010” valmis aastal 2000. Uue üleriigilise planeeringu koostamise käigus anti hinnang eelmise planeeringu “Eesti 2010” rakendamisele ning toodi välja viimasel kümnendil toimunud olulisemad muutused Eesti ruumistruktuuris. See kokkuvõte on üleriigilise planeeringu ametlik lisa.

Peamine üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ püstitatud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.

Eesti ruumilise arengu visioon: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid

Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonna-planeeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.

Üleriigilise planeeringu juurde kuulub selle elluviimise tegevus-kava. Tegevuskava uuendati viimati 09.10.2014 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega.

  • Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, mis eeldab olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamist ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamist toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu
  • Head ja mugavad liikumisvõimalused, mis eeldab teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamist läbi toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil, kiire, piisava sagedusega ja mugava ühenduse tagamise läbi välismaailmaga ning läbi erinevate transpordiliikide tasakaalustatud kasutamise, arvestades piirkondlikke eripärasid
  • Varustatus energiataristuga, mis eeldab elektritootmisvõimsuse arendamisel keskendumist Eesti varustamisele energiaga, paigutades uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult, Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega ning soovimatu mõju vältimist kliimale, saavutades taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagades energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine
  • Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine
 

Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” KSH aruande pani kokku Tõnu Oja. Aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti poolt 27. jaanuaril 2012.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kehtestati Vabariigi Valitsuse poolt 30. augustil 2012 korraldusega nr 368. Korralduse juurde kuulub ka seletuskiri.

Lisaks koostati planeeringudokumendi teksti alusel trükis „Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”. Lühiülevaade“, mis esitab planeeringu peamised seisukohad ja põhimõtted. Ülevaate koostas Aado Keskpaik. Ülevaade ei ole ametlik dokument.

 

Seire


Viimati tutvustati üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimist 09.10.2014 Vabariigi Valitsuse istungil, keskendudes tegevuskava täitmisele.

Kokkuvõtvalt nenditi, et üleriigilise planeeringu elluviimine oli olnud edukas kõigis alalõikudes. Valdavalt püsisid kavandatud tegevused ettenähtud ajagraafikus ega peetud vajalikuks teha tegevuskavas suuremaid muudatusi.

Eesti 2030+ põhimõtete lõimimine valdkondlikesse strateegiadokumentidesse osutus edukaks. Eesti regionaalarengu strateegia võttis üle paljud üleriigilise planeeringu põhimõtted. Lõimimine oli edukas ka transpordi arengukava ja energiamajanduse arengukava puhul. Mitmed teisedki arengukavad on hästi kooskõlas Eesti 2030+ põhimõtetega.

Üleriigilise planeeringu elluviimiseks algatas Vabariigi Valitsus 18. juulil 2013 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades. Maakonnaplaneeringud on üleriigilisest planeeringust täpsemad ja siin kavandatakse riigi huvid konkreetsemalt. Lisaks olid koostamisel mitmed riigile olulisi võrgustikke käsitlevad teemaplaneeringud nagu nt Rail Baltic raudteetrassi koridori planeeringud, Pärnumaa ja Hiiumaa mereala planeeringud, Eesti ja Läti vahelise 330 kV kõrgepingeliini trassi koridori planeeringud.

Seadustest tulenenud tähtaegadest või värskelt valminud arengukavadest tingitud kaks muudatust viidi üleriigilise planeeringu tegevuskavasse sisse ja uuendatud tegevuskava avaldati veebilehel:

Riigi maareservi moodustamise lõpptähtaega pikendati kuni 31.12.2017. Vajadus tulenes riigivaraseadusest, mille kohaselt riigivara valitsejad on kohustatud kandma kõik riigile kuuluvad maaüksused maakatastrisse 2017. aasta 31. detsembriks;
Andmeside lairiba baasvõrgu arendamise lõpptähtaega pikendati kuni aastani 2020. Vajadus tulenes valminud infoühiskonna arengukavast.
Valitsus võttis informatsiooni teadmiseks ja kohustas avaldama täiendatud üleriigilise planeeringu elluviimise tegevuskava ministeeriumi kodulehel. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse juurde kuuluvad ka seletuskiri ja planeeringu ülevaatamise sisuline kokkuvõte.

Planeerimisseaduse kohaselt lasub Rahandusministeeriumil kohustus iga kümne aasta tagant vaadata üle üleriigiline planeering ja esitada kokkuvõte ülevaatamise tulemustest Vabariigi Valitsusele kuue kuu jooksul. Järgmine ülevaatamine peaks toimuma 2022. aastal.

 

Viimati uuendatud: 27. Juuli 2017