Rahvusvaheline koostöö

Rahandusministeerium korraldab ruumilise planeerimise alast koostööd ka rahvusvahelisel tasandil, esindades Eesti huve planeeringualases tegevuses Euroopa Liidus ja Läänemere regioonis.

  • VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea 2010, Läänemere maade visioon ja strateegiad aastaks 2010)


    VASAB on Eesti, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Valgevene ja Venemaa valitsustevaheline ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite koostööfoorum.
  • HELCOM-VASAB MSP WG


    Helsingi komisjoni (HELCOM) ning VASAB-i ühise merealade ruumilise planeerimise töörühma tegevus käivitus 2010. aasta oktoobris, et edendada Läänemere riikide koostööd ja koordineerida merealade ruumilise planeerimise alast tegevust.
  • Merealade ekspertide töörühm


    Mereala ruumilise planeerimise käigus kavandatakse seda, millal ja kus leiab merel aset inimtegevus, et see oleks võimalikult tõhus ja säästev.
  • Baltic SCOPE


    Projekti peamisteks ülesanneteks on Eesti mereala planeerimise ette valmistamine ja piiriülese mereala planeerimise sõlmküsimuste lahendamine Eesti-Läti-Rootsi pilootalal ning Rootsi-Saksamaa-Taani-Poola pilootalal.
 

VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea 2010, Läänemere maade visioon ja strateegiad aastaks 2010)


VASAB on Eesti, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Valgevene ja Venemaa valitsustevaheline ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite koostööfoorum.

Läänemere maade ruumilise planeerimise alane koostöö algas 1992. aastal ning Eesti on selles algusest peale aktiivselt kaasa löönud.

  • 1992 – ministrite esimesel kohtumisel Rootsis Karlskronas otsustati välja töötada dokument Vision and Strategies around the Baltic 2010;
  • 1994 – ministrite kolmandal kohtumisel Tallinnas anti dokumendile heakskiit ning siiani tuntakse seda Tallinna raporti nime all;
  • 1996 – ministrite neljandal kohtumisel Rootsis Stockholmis kiideti heaks dokument "From Vision to Action" ehk niinimetatud Stockholmi raport;
  • 1998 – käivitus INTERREG IIIB projekt „VASAB 2010 PLUS“, et välja töötada VASAB-i tegevusprogramm;
  • 2001 – ministrite viiendal kohtumisel Saksamaal Wismaris kiideti heaks dokument "VASAB 2010 PLUS – Spatial Development Action Programme" ehk niinimetatud Wismari raport;
  • 2005 – ministrite kuuendal kohtumisel Poolas Gdanskis otsustati välja töötada Läänemere regiooni pikaajaline arenguperspektiiv aastani 2030;
  • 2009 – ministrite seitsmendal kohtumisel Leedus Vilniuses kiideti heaks dokument "VASAB Long-Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region".
  • Planeerimisvaldkonna ministrite kaheksas kohtumine toimus 26. septembril 2014. aastal Tallinnas. Kohtumisel kiideti heaks ministrite ühisdeklaratsioon (113.61 KB, PDF), mis sõnastab ruumilise planeerimise ülesanded järgnevateks aastateks.

Läänemere maade ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite kokkusaamised toimuvad regulaarselt. Kohtumiste vahel tegeleb koostööküsimustega VASAB-i ruumilise planeerimise ja arengu komisjon, kes valmistab ühtlasi ette ministrite kohtumisi. Eestit esindab komisjonis Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas.

Komisjoni istungeid valmistab omakorda ette Riias asuv VASAB-i sekretariaat, kes koordineerib ka koostööfoorumi igapäevast tegevust. 2014. aasta juulist kuni 2015. aasta suveni oli VASAB-i eesistuja Eesti. Alates 2015. aasta juulikuust on eesistujaks Poola.

VASAB püüdleb oma tegevuses kestliku, tasakaalustatud ja harmoonilise ruumilise arengu poole Läänemere regioonis. VASAB-i kaudu saavad riigid vahendada ideid ja kogemusi, kujundada ühiseid seisukohti ning juhtida üheskoos tähelepanu ruumilise planeerimise tähtsusele.

VASAB-i tegevuse eesmärgid on:

  • välja töötada ja kaasajastada Läänemere regiooni ruumilise arengu pikaajalist perspektiivi;
  • osaleda aktiivselt Läänemere maade koostööprogrammide ettevalmistamises ja elluviimises;
  • osaleda aktiivselt Euroopa territoriaalset ühtekuuluvust edendavates protsessides;
  • algatada ja toetada olulist ruumilist mõju omavate ning riikidele ühiste sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste suundumuste osas näidislahendusi välja töötavaid projekte;
  • vahetada teadmisi ja kogemusi ruumilise planeerimise ja arengu suunamise uuenduslike lähenemiste osas ning esitleda neid ideid rahvusvahelistel foorumitel.

VASAB-i programmdokumendid ei ole liikmesmaadele õiguslikult siduvad, vaid need toimivad soovitustena planeeringualase koostöö edendamiseks ja planeeringupraktika ühtlustamiseks.

Koostöö käigus on käivitatud rida ruumilise planeerimise ja arengu alaseid  koostööprojekte, milles osaleb ka Eesti. Lähemalt saab VASABi koostööprogrammi kohta lugeda nende kodulehelt http://www.vasab.org/.

 

HELCOM-VASAB MSP WG


Helsingi komisjoni (HELCOM) ning VASAB-i ühise merealade ruumilise planeerimise töörühma tegevus käivitus 2010. aasta oktoobris, et edendada Läänemere riikide koostööd ja koordineerida merealade ruumilise planeerimise alast tegevust. Töörühma mandaat kehtib 2017. aastani.

Liikmesriigid määravad töörühma kaks ametnikku, kellest üks esindab HELCOM-i tegevusvaldkonda ehk keskkonnaseiret ning teine VASAB-i tegevusvaldkonda ehk ruumilise planeerimise poolt. Eestit esindavad töörühmas Agnes Pilv Keskkonnaministeeriumist ja Anni Konsap Rahandusministeeriumist.

Töörühma kohtumisi aitavad ühiselt ette valmistada HELCOM-i ja VASAB-i sekretariaat. Kohtumised toimuvad kolm korda aastas.

Töörühma tegevuse eesmärk on:

  • olla regionaalse, piiriülese ja valdkondadevahelise merealase ruumilise planeerimise alase dialoogi pidamise foorum, et aidata kaasa lähenemisviiside ühtlustamisele;
  • aidata VASAB-i ruumilise planeerimise ja arengu komisjonil ja liikmesriikidel ellu viia 2009. aastal otsustatud tegevusi, mis on kirjeldatud dokumendis "VASAB Long Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region towards the next Ministerial Conference";
  • aidata HELCOM-il ja liikmesriikidel ellu viia dokumendis "HELCOM Baltic Sea Action Plan 2007" ja selle järgdokumentides otsustatud ja kirjeldatud merealade ruumilise planeerimisega seotud tegevusi;
  • pakkuda Läänemere maadele võimalust arutleda rahvusvaheliste kokkulepete, Euroopa Liidu seadusandlike dokumentide ja poliitikate ning Läänemere riikide ühiste ja riiklike poliitikate seoste üle;
  • aidata profileerida Läänemere regiooni kui eeskuju merealade ruumilise planeerimise valdkonnas ning seda nii üle-euroopalises kui üleilmses mastaabis.

Merealade ekspertide töörühm


Mereala ruumilise planeerimise käigus kavandatakse seda, millal ja kus leiab merel aset inimtegevus, et see oleks võimalikult tõhus ja säästev.

Euroopa Komisjon tegi 2013. aasta märtsis ettepaneku, mille kohaselt loodaks mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala tervikmajandamise ühine raamistik. Kuigi igale liikmesriigile jäävad oma merealase tegevuse planeerimisel vabad käed, on õigusakti eesmärk muuta kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil toimuv merealadega seotud planeerimine ühiste miinimumnõuete abil koordineeritumaks.

Merealade ekspertide töörühm aitab tagada Euroopa Komisjonile informatsiooni ja nõuandeid seoses merealade ruumilise planeerimisega.

Mereala ruumilisest planeerimisest saadav kasu:

  • konfliktide vähendamine sektorite ja tegevuste vahel;
  • investeeringute toetamine;
  • koordineerimise suurendamine riikide valitsuste vahel;
  • piiriülese koostöö suurendamine;
  • keskkonna kaitsmine.
 

PanBaltic SCOPE


2014. aasta juulis vastu võetud Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et 2021. aastaks peab kõigil liikmesriikidel olema oma mereala planeering, mis piltlikult öeldes määratleb ära, kuidas kalurid, suvitajad ja kaubalaevad saaksid üksteist ning keskkonda arvestades merealal tegutseda.

Direktiivi täitmiseks algates Vabariigi Valitsus 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise.

Mereala planeerimine pole aga pelgalt siseriiklik küsimus, kuna Läänemeri puudutab ka teisi selle äärseid riike. Sarnaselt Eestiga peavad ka nemad oma merealad ära planeerima.

Selleks valmistati ette rahvusvaheline projekt „PanBaltic SCOPE“, et edendada riikidevahelist koostööd mereala ruumilisel planeerimisel. Eesmärk on toetada mereala planeerimist selliselt, et käsitlused omavahel võrreldavad oleksid. Piltlikult öeldes, et laevatee, mis suubub Eesti territoriaalmerest Lätti, piiril ära ei kaoks. Samuti aitab projekt kaasa vajalike praktikate vahetamisel – kuidas hinnata keskkonna- ja majandusmõjusid jne.

Projekti tulemusena arendatakse edasi merealal majandusliku kasu hindamise mudelit, töötatakse välja põhimõtted rohelise infrastruktuuri käsitlemisel Läänemerel, leitakse võimalusi inimtegevuse kumulatiivsete mõjude hindamiseks ja käsitletakse mere ning ranniku funktsionaalseid seoseid. Lisaks võimaldab projekt mereala planeerivatel riikidel omavahel kokku saada ja piiriülesed küsimused detailselt läbi arutada.

PanBaltic SCOPE on sellele eelnenud rahvusvahelise projekti jätk. Kui eelmine projekt valmistas planeerimist ette, siis praegune tegeleb planeerimisprotsessi rahvusvahelise koordineerimisega.

Riikidest osalevad projektis Eesti, Läti, Rootsi, Saksamaa, Poola, Taani ja Soome. Samuti on projekti kaasatud Satakunta maakonna arendusorganisatsioon, Ålandi valitsus, Läänemeremaade ruumilise planeerimise võrgustik (VASAB), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), Põhjamaade ruumilise arengu keskus (NORDREGIO) ning Soome Keskkonnainstituut (SYKE).

Projekt kestab 2019. aasta lõpuni ning selle kogueelarve on 3,3 miljonit eurot.

Projekti kodulehelewww.panbalticscope.eu

 

Viimati uuendatud: 17. Mai 2018