Ruumiline planeerimine

Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Eesti planeerimissüsteem koosneb nelja liiki planeeringutest ning lähtub põhimõttest, et üldisema tasandi planeering annab sisendi detailsema tasandi planeeringule.

Planeeringud jagunevad üleriigilisteks, maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks. Üleriigilised ja maakonnaplaneeringud on riigi tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu vajadusi.

Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid.

 

Üleriigiline planeering "Eesti 2030+"


Valitsus algatas üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” (loe lähemalt teemalehelt) koostamise 2010. aasta 4. veebruaril. 16. veebruaril algatas regionaalminister planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille aruande kiitis Keskkonnaamet heaks 27. jaanuaril 2012.

Planeeringu kehtestas valitsus sama aasta 30. augustil ning see kehtib seni, kuni koostatakse uus üleriigiline planeering.

Siseministeeriumi koordineerimisel valminud planeering on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada Eestis otstarbekas ruumikasutus.

Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis aga eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning oluliste võrkudega varustatust.

Eesti ruumilise arengu visiooni kohaselt on Eesti sidusa ruumistruktuuri ja mitmekesise elukeskkonnaga riik, mis on välismaailmaga hästi ühendatud.

Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid


Üleriigilise planeeringu põhisuund on tagada asustuse tasa-kaalustatud ja kestlik areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, energiataristuga varustatus ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Planeeringu peamised eesmärgid on:

  • kujundada olemasolevale asustusstruktuurile toetuv mitmekesine ja valikuvõimalusi pakkuv elu- ja majanduskeskkond;
  • tagada töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavus toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;
  • tagada teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus kestlike transpordiliikide abil;
  • tagada kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga;
  • kasutada erinevaid transpordiliike tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega;
  • keskenduda elektritootmisvõimsuse arendamisel Eesti varustamisele energiaga ning paigutada uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;
  • avardada Eesti energiavarustuse võimalusi, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega;
  • vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

Ruumilise planeerimise infosüsteem

Ruumilise planeerimise infosüsteem on veebirakendus, mis hõlbustab seda kasutavates kohalikes omavalitsustes planeeringute alast suhtlemist kodaniku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse vahel.

Kodanikule võimaldab infosüsteem päringute tegemist, planeeringute algatamise taotlemist ja planeeringute kohta ametlikku teabevahetust.

Ruumilise planeerimise infosüsteem on ühendatud Eesti andmekogude ja riiklike registritega nii otse kui ka Maa-ameti geoportaali X-GIS kaardirakenduste kaudu.

 

Uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine


1. juulil 2015 jõustus uus planeerimisseadus. Uue seaduse koostamise eesmärgiks oli planeerimisõiguse põhimõtete ja menetluse senisest selgem reguleerimine ning ühildamine muude planeerimisega seonduvate valdkondadega, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise ja ehitusõigusega. Eelnõu välja töötajaks oli Justiitsministeerium. Eelnõu väljatöötamises osales ka Siseministeerium. 1. juulil 2015 jõustus ka uus ehitusseadustik.

Mõlemad seadused rakendab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus.

Ruumilise planeerimise portaal


Alates 2015. aasta septembrikuust on kõigil huviliste võimalus kasutada uue ruumilise planeerimise portaali teenuseid.

Portaal pakub teavet, mis aitab paremini mõista ruumilise planeerimise olemust ning aru saada planeerimisseadusest ja selle kasutusvõimalustest. Siit leiab ühest kohast kõik vajaliku – seaduse, rakendusdokumendid, juhendid ja muud selgitavad materjalid. Lisaks sellele on portaalis vastused korduma kippuvatele küsimustele, teave koolituste kohta ja muud vajalikku.

 

Viimati uuendatud: 14. Juuli 2017