Riigi osaluste valitsemine

Riigi osalemisega aktsiaseltsis, osaühingus, sihtasutuses või mittetulundusühingus jne täidetakse avalikest huvidest ülesandeid ja/või teenitakse riigile tulu. Riigivara valitsemise üldiseid põhimõtteid reguleerib riigivaraseadus (RVS) sh riigisisest pädevuse jaotust, otsuste vastuvõtmise korda jne.

Eestis on riigi äriühingutes ja sihtasutustes osalemise õigusliku raamistiku täiendamisel juhindutud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitustest. Nimetatud raamistik on määratud eelkõige RVSis, kus on muuhulgas kirjeldatud riigi osaluspoliitika üldised põhimõtted ning paika pandud riigivara valitsemise reeglid.

Osaluspoliitika roheline raamat (1.65 MB, PDF) keskendub riigi osaluste kitsaskohtade kaardistamisele. Jätkuna valminud valge raamat (1.15 MB, PDF) pakub lahendusi rohelises raamatus tõstatatud kitsaskohtadele, vaata ka Osaluspoliitika valge raamatu äriühingute valitsemise ekspertrühma kokkuvõte." (107.21 KB, PDF)

Rahandusministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud riigi äriühingu ning sihtasutuse nõukogu liikme käsiraamat (5.98 MB, PDF)annab ülevaate juhtimiseks vajalikest erialastest teadmistest ja õiguslikust raamistikust. 

Riigi osalused äriühingutes


2017. aasta lõpus kuulus riigile osalus 32 äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 27 äriühingus ning enamusosalus kuulus riigile 4 äriühingus. 

Riik osaleb äriühingutes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks. Riigi äriühingutes osalemise üldpõhimõtted on sätestatud riigivaraseadusega.

Riigi osalus ettevõtetes näitab langustrendi - seda suunda on teadlikult hoitud, eelkõige muutuvatest vajadustest ja majandussektorite arengutest lähtuvalt, näiteks avalikust huvist kuni julgeoleku tagamiseni.
 

Äriühingute müügikäive ja dividendid suurenesid, puhaskasum vähenes
 

Riigi enamusosalusega äriühingute kogukäive pööras peale kolme järjestikkust langusaastat 2017. aastal taas tõusule. Müügitulu suurenes 77 mln euro ehk 5% võrra. 

Riigile kuuluvate ettevõtete puhaskasumid kokku moodustasid 2017. aastal 185 mln eurot, mis tähendab ligikaudu veerandi suurust vähenemist võrreldes eelmise aastaga. 

Kokku maksid riigi enamusosalusega ettevõtted 2017. aastal dividende 139 mln eurot, kasvades aastaga 45 mln euro võrra. 

Loe pikemalt numbriliste näitajate kokkuvõttest  (877.17 KB, PDF)

Osalus tuleks säilitada enamikus äriühingutest


Riigi äriühingute osalus säilib enamikus äriühingutes. Börsile on plaanis viia Enefit Taastuvenergia OÜ-st kuni 49%, millest 100% kuulub Eesti Energia AS-le. Strateegilisele investorile plaanitakse müüa AS Eesti Teed (100%) ja AS EVR Cargo (vähemusosalus).

Äriühinguid juhitakse riigi kui omaniku huvidest lähtuvalt

Riigi äriühinguid valitsevad valdkonnaga seotud ministeeriumid, nende üldkoosolek on minister. Kokku valitseb 6 ministeeriumi osalusi äriühingutes ning ühe äriühingu osaluse valitseja on Riigimetsa Majandamise Keskus.

  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on kõige enam, 18 äriühingut;
  • Rahandusministeeriumi valitsemisalas on 4 äriühingut: Eesti Energia AS, Eesti Loto AS, AS Levira ja Riigi Kinnisvara AS.

Paranemas on olukord omanikupoolsete ootuste edastamisel äriühingutele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kõigile enda valitsemisel olevatele äriühingutele ning Rahandusministeerium on enda valitsetavatele 100% riigi osalusega äriühingutele üldkoosoleku otsustega teatavaks teinud omaniku ootused, millest äriühingute nõukogud ja juhatused äriühingu juhtimisel peavad lähtuma. Teised ministeeriumid on omanikuootuseid kehtestanud vähesel määral. Omanikuootused on kehtestatud valdavalt 2015-2016. aastal. Omanikuootused kuuluvad perioodilisele ülevaatamisele.

Juhtimise põhireeglid (juhtorganite pädevus, moodustamise kord ja otsuste vastuvõtmine jne) lähtuvad äriseadustikust. Riigivaraseadus pigem täpsustab riigisisest rollide jaotust ja menetlusreegleid juhtimisstruktuuris.

  • Riik osaleb juhtimises eelkõige aktsionäri õiguste teostamisega ja ei tohi sekkuda äriühingu juhtimisse teistel tasanditel, võimaldades nõukogudel ja juhatustel iseseisvuse äritegevuses seatud eesmärkide saavutamiseks.
  • Keskne roll on riigi osaluse valitsejal, kelle on kõik seadusest tulenevad aktsionäri õigused ja kohustused. Osaluse valitsejaks on valitsuse määratud ministeerium või riigitulundusasutus või vähemusosalustes rahandusministeerium. Äriühinguid valitsetakse detsentariliseeritult.
  • Üldjuhul on eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimine kahetasandiline: ettevõtte igapäevast tegevust juhib juhatus, mida omakorda kontrollib ja juhendab nõukogu. Nõukogu valib ja kinnitab juhatuse.
  • Nõukogu liikmete nimetamisel osaleb valitseva ministeeriumi minister, kes teostab osaühingus osanikuõigusi. Kõige uuema info nõukogu koosseisudest leiab äriregistrist, sealt leiab ka põhikirjad, milles on sätestatud nõukogu nimetamise kord.

Nimetamiskomitee

  • Riigi osalustega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustati valitsuse 19. jaanuari 2017. aasta otsusega nimetamiskomitee, mis alustas tööd 23. veebruari 2017. aastal.
  • Nimetamiskomitee ülesandeks on teha ettepanekud äriühingu üldkoosolekule ehk vastavat äriühingut valitsevale ministrile nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, nõukogu liikmete arvu ja makstava tasu kohta.
  • Komisjoni kuuluvad erasektorist neli üldtunnustatud ettevõtlus- ja juhtimiseksperti Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O’Brock-Kaljuvee. Avaliku sektori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ning roteeruva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler.
  • Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 150 nõukogu liiget. 
     

 

Riigi äriühingutel on vara 6 miljardi väärtuses ja neis töötab 13,5 tuhat inimest. Riigi äriühingute käive oli 2017. aastal kokku 1,6 miljardit eurot. 


Äriühingute aruandlus

  • Kord aastas, 1. juuniks avaldavad kõik osaluste valitsejad oma kodulehel osaluse valitsemise aruande.
  • Rahandusministeerium koordineerib äriühingute juhtimist, esitades igal aastal valitsusele koondaruande riigi osaluste valitsemise kohta, võttes aluseks kõikide osaluste valitsejate aruanded. Vajadusel koos ettepanekute ja seisukohtadega riigi äriühingute huvidest lähtuvalt, arvestades riigi osalemise eesmärke.
  • Nimekirja äriühingute (44.16 KB, PDF) (jaanuar 2018) ja sihtasutuste (71.72 KB, PDF) (aprill 2018) nõukogude koosseisude ning juhatuse liikmete tasudega avaldatakse kord aastas. Nimekirja äriühingute ja sihtasutsute nõukogude kosseisude kohta avaldadatakse kord aastas. 
  • Riigile kuuluvate äriühingute nimekirja uuendatakse vastavalt muudatustele või vähemalt kord aastas.
  • Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohta info ja statistika ning omanikupoliitika põhimõtteid puudutavad teemad on igaaastastes koondaruannetes.


Kõik aruanded, mille avaldamise kohustus lasub rahandusministeeriumil leiab lehe lõpus!
 

Riigi sihtasutused


Ministeeriumitel, maavalitsustel ja põhiseaduslikutel institutsioonidel on osalus 66 sihtasutuses (84.66 KB, PDF) 2017. aasta lõpus. Riigil on üks täiendav passiivne osalus SA-s Narva Aleksandri Kirik. Seejuures ainuasutajaks on riik neist 40 sihtasutuses.

Perioodil 2005-2017 on riigi sihtasutuste arv ja töötajate arv olnud tõusutrendis. 
2017. aasta lõpus töötas sihtasutustes 13 469 töötajat. 

Riik osaleb sihtasutustes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks.

  • Enamik sihtasutustest on ühiskondliku rõhuasetusega nagu näiteks kultuur, tervishoid, mitmesugused teadus- ja arenduskeskused
  • Sihtasutusi valitsetakse detsentraliseeritult vastavalt nende tegevusvaldkonnale.
  • Iga aasta hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust.


Varade, tulude ja kulude kasv
 

Riigi osalusega sihtasutuste varade (sh netovarade) maht on perioodis 2011—2017 kasvanud igal aastal.  Samuti on kasvanud nii netovarad kui likviidsed varad, ainult laenukohustused on vähenenud, seega tervikuna riigi sihtasutuste finantsseisund tugevneb stabiilselt. 
 

Loe pikemalt numbriliste näitajate kokkuvõttest  (858.94 KB, PDF)


Mittetulundusühingud


Riik kuulub 121 mittetulundusühingusse (198.44 KB, PDF)  (seisuga 1.12.2014).
Suurima osa moodustavad maaparandusühistud ning 4 korteriühistut, milles riik on kohustuslik liige.

 

 

Kontakt riigi osaluste valitsemise küsimustes:
Kaupo Raag, riigivara osakonna analüütik
+372 611 3509, kaupo.raag@rahandusministeerium.ee

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanded

Viimati uuendatud: 21. Juuni 2018