Riigi osaluste valitsemine

Riigi osalemisega aktsiaseltsis, osaühingus, sihtasutuses või mittetulundusühingus jne täidetakse avalikest huvidest ülesandeid ja/või teenitakse riigile tulu. Riigivara valitsemise üldiseid põhimõtteid reguleerib riigivaraseadus (RVS) sh riigisisest pädevuse jaotust, otsuste vastuvõtmise korda jne.

Eestis on riigi äriühingutes ja sihtasutustes osalemise õigusliku raamistiku täiendamisel juhindutud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitustest. Nimetatud raamistik on määratud eelkõige RVSis, kus on muuhulgas kirjeldatud riigi osaluspoliitika üldised põhimõtted ning paika pandud riigivara valitsemise reeglid.

Osaluspoliitika roheline raamat (1.65 MB, PDF) keskendub riigi osaluste kitsaskohtade kaardistamisele. Jätkuna valminud valge raamat (1.15 MB, PDF) pakub lahendusi rohelises raamatus tõstatatud kitsaskohtadele, vaata ka Osaluspoliitika valge raamatu äriühingute valitsemise ekspertrühma kokkuvõte." (107.21 KB, PDF).

Riigi osalused äriühingutes


Riik osaleb äriühingutes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks. Riigi äriühingutes osalemise üldpõhimõtted on sätestatud riigivaraseadusega.

Riigi osalus ettevõtetes näitab langustrendi - seda suunda on teadlikult hoitud, eelkõige muutuvatest vajadustest ja majandussektorite arengutest lähtuvalt, näiteks avalikust huvist kuni julgeoleku tagamiseni.

Äriühingute varad suurenesid; käibed, kasumid, dividendid ja töötajate arv vähenesid


Pikas perspektiivis on riigi äriühingute majandusnäitajate koondsummad aasta-aastalt kasvanud, va kriisi mõju, mis alltoodud graafikutel avaldub selge tulude ja varade lühiajalise vähenemisena. Tuludele ja kasumile on pärssivalt mõjunud viimase paari aasta aeglane majanduskasv ja madalad energiahinnad, mis on oluliselt vähendanud riigi suurima äriühingu sissetulekuid. Pidevalt on langenud omakapitali osakaal, mis näitab, et üha rohkem kasutatakse laenuvahendeid ning riigi ressursi kasutamine on seeläbi efektiivsem.

Osalus tuleks säilitada enamikus äriühingutest


Riigi äriühingute osalus säilib enamikus äriühingutes. Börsile on plaanis viia AS-i Tallinna Sadam kuni 30% aktsiatest ja Enefit Taastuvenergia OÜ-st kuni 49%, millest 100% kuulub Eesti Energia AS-le. Strateegilisele investorile plaanitakse müüa AS Eesti Teed (100%) ja AS EVR Cargo (vähemusosalus).

Dividendid


2016. aastal laekus riigieelarvesse riigi osalusega äriühingutelt dividende kokku 94,1 mln eurot (Tabel 5), mis oli 27% võrra vähem, kui sellele eelnenud aastal (2015: 129,1 mln eurot).

Kinnitatud kasumijaotusotsuste kohaselt laekub 2017. aasta riigieelarvesse kokku 136,2 mln eurot, mis on 45% ehk 42,1 mln euro võrra rohkem kui 2016. aastal. Suur hüpe 2017. aastal on valdavalt tingitud sellest, et üle aasta maksab jaotatakse AS-i Eesti Energia kasumit. 2016. aastal kompenseerisid AS-i Eesti Energia nuldividende mõnevõrra AS Elering, Lennuliiklus-teeninduse AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Teed, mis summaarselt maksid 23,3 mln eurot rohkem dividende kui 2015. a.

Riigi osalusele vastav äriühingute positiivsete kasumite kogusumma oli 2015. aastal 150,1 mln eurot, seega maksti 2016. a dividendidena välja 63% eelmisel majandusaastal teenitud puhaskasumitest (2015: 45%). 2017. aastal kinnitatud kasumijaotuste kohaselt makstakse dividendidena välja 50% eelmise aasta positiivsete kasumite kogusummast.

Suurimad dividendide maksjad (tuhat eurot)

 

Äriühinguid juhitakse riigi kui omaniku huvidest lähtuvalt

Riigi äriühinguid valitsevad valdkonnaga seotud ministeeriumid, nende üldkoosolek on minister. Kokku valitseb 6 ministeeriumi osalusi äriühingutes ning ühe äriühingu osaluse valitseja on Riigimetsa Majandamise Keskus.

  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on kõige enam, 18 äriühingut;
  • Rahandusministeeriumi valitsemisalas on 4 äriühingut: Eesti Energia AS, Eesti Loto AS, AS Levira ja Riigi Kinnisvara AS.

Paranemas on olukord omanikupoolsete ootuste edastamisel äriühingutele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kõigile enda valitsemisel olevatele äriühingutele ning Rahandusministeerium on enda valitsetavatele 100% riigi osalusega äriühingutele üldkoosoleku otsustega teatavaks teinud omaniku ootused, millest äriühingute nõukogud ja juhatused äriühingu juhtimisel peavad lähtuma. Teised ministeeriumid on omanikuootuseid kehtestanud vähesel määral. Omanikuootused on kehtestatud valdavalt 2015-2016. aastal. Omanikuootused kuuluvad perioodilisele ülevaatamisele.

Juhtimise põhireeglid (juhtorganite pädevus, moodustamise kord ja otsuste vastuvõtmine jne) lähtuvad äriseadustikust. Riigivaraseadus pigem täpsustab riigisisest rollide jaotust ja menetlusreegleid juhtimisstruktuuris.

  • Riik osaleb juhtimises eelkõige aktsionäri õiguste teostamisega ja ei tohi sekkuda äriühingu juhtimisse teistel tasanditel, võimaldades nõukogudel ja juhatustel iseseisvuse äritegevuses seatud eesmärkide saavutamiseks.
  • Keskne roll on riigi osaluse valitsejal, kelle on kõik seadusest tulenevad aktsionäri õigused ja kohustused. Osaluse valitsejaks on valitsuse määratud ministeerium või riigitulundusasutus või vähemusosalustes rahandusministeerium. Äriühinguid valitsetakse detsentariliseeritult.
  • Üldjuhul on eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimine kahetasandiline: ettevõtte igapäevast tegevust juhib juhatus, mida omakorda kontrollib ja juhendab nõukogu. Nõukogu valib ja kinnitab juhatuse.
  • Nõukogu liikmete nimetamisel osaleb valitseva ministeeriumi minister, kes teostab osaühingus osanikuõigusi. Kõige uuema info nõukogu koosseisudest leiab äriregistrist, sealt leiab ka põhikirjad, milles on sätestatud nõukogu nimetamise kord.

Nimetamiskomitee

  • Riigi osalustega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustati valitsuse 19. jaanuari 2017. aasta otsusega nimetamiskomitee, mis alustas tööd 23. veebruari 2017. aastal.
  • Nimetamiskomitee ülesandeks on teha ettepanekud äriühingu üldkoosolekule ehk vastavat äriühingut valitsevale ministrile nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, nõukogu liikmete arvu ja makstava tasu kohta.
  • Komisjoni kuuluvad erasektorist neli üldtunnustatud ettevõtlus- ja juhtimiseksperti Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O’Brock-Kaljuvee. Avaliku sektori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ning roteeruva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler.
  • Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 150 nõukogu liiget. Riigi äriühingutel on vara 6 miljardi väärtuses ja neis töötab ligi 15 tuhat inimest.

Huvitavaid fakte

  • ​Eesti riigil on osalus 32 äriühingus (märts 2017).  Riigi äriühingutel on vara 6 miljardi väärtuses ja neis töötab ligi 15 tuhat inimest.  Sarnaselt kahe eelneva aastaga jätkas varade maht kasvu ka 2015. aastal, tõustes eelneva perioodiga võrreldes 1,3% (2014: 6,3%).
  • ​Viie suurima äriühingu varad (Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam, Riigi Kinnisvara AS ja AS Eesti Raudtee) moodustasid 2015. aasta lõpu seisuga 84,2% (2014: 84,1%) riigi äriühingute summaarsest varade mahust.
  • Riigi äriühingute müügitulude kogumaht ulatus 1,56 mld euroni (2014: 1,67 mld eurot). Kokku on ettevõtete summaarne müügitulu langenud 104,6 mln euro ehk 6,3% võrra. Müügitulu kasvas 20 äriühingul ning vähenes 10 äriühingul (2014: sama).
  • Viis suurima netokäibega äriühingut (Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam, Riigi Kinnisvara AS ja AS Eesti Post) andsid 2015. aastal 73,7% riigi äriühingute summaarsest netokäibest (2014: 75,1%).
  • ​2015. aastal oli riigi äriühingute puhaskasum/-kahjum kokku 125,0 mln eurot (2014: 274,1 mln eurot). Võrreldes eelmise aastaga on puhaskasum/-kahjum vähenenud 149,2 mln euro ehk 54% võrra.

Äriühingute aruandlus

  • Kord aastas, 1. juuniks avaldavad kõik osaluste valitsejad oma kodulehel osaluse valitsemise aruande.
  • Rahandusministeerium koordineerib äriühingute juhtimist, esitades igal aastal valitsusele koondaruande riigi osaluste valitsemise kohta, võttes aluseks kõikide osaluste valitsejate aruanded. Vajadusel koos ettepanekute ja seisukohtadega riigi äriühingute huvidest lähtuvalt, arvestades riigi osalemise eesmärke.
  • Nimekirja äriühingute (34.5 KB, PDF) ja sihtasutuste (43.48 KB, PDF) nõukogude koosseisude (detsember 2016 seisuga) ning juhatuse liikmete tasudega avaldatakse kord aastas. Dokument leitav siit (44.56 KB, XLSX) (29.04.2016 seisuga).
  • Riigile kuuluvate äriühingute nimekirja uuendatakse vastavalt muudatustele või vähemalt kord aastas.
  • Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohta info ja statistika ning omanikupoliitika põhimõtteid puudutavad teemad on igaaastastes koondaruannetes.

Kõik aruanded, mille avaldamise kohustus lasub Rahandusministeeriumil on leitavad käesoleva lehe lõpus!

Riigi sihtasutused


Ministeeriumitel, maavalitsustel ja põhiseaduslikutel institutsioonidel on osalus 76 sihtasutuses (mai 2016 seisuga). Seejuures ainuasutajaks on riik neist 45 sihtasutuses. Perioodil 2005-2015 on riigi sihtasutuste arv ja töötajate arv olnud tõusutrendis.

2015. aastal suurenesid riigi asutatud sihtasutuste kõik olulisemad koondnäitajad: varad, tulud ja kulud. Sihtasutuste tegevustulud kasvasid 2015. aastal kokku 83 mln euro võrra, saavutades 981 mln euro taseme. Sihtasutuste omatulude osakaal püsis 2015. aastal stabiilne võrreldes 2014. aastaga.

 

 

 

 

 

 

Riik osaleb sihtasutustes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks.

  • Enamik sihtasutustest on ühiskondliku rõhuasetusega nagu näiteks kultuur, tervishoid, mitmesugused teadus- ja arenduskeskused
  • Sihtasutusi valitsetakse detsentraliseeritult vastavalt nende tegevusvaldkonnale.
  • Iga aasta hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust.

Sihtasutuste jaotus valitsemisalade järgi: kultuuriministeeriumi alla kuulub 25, haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi alla kuulub 7, kaitseministeeriumi ja presidendi kantselei alluvuses on mõlemal 2, sise-, põllumajandus-, rahandus-, välis- ja keskkonnaministeeriumil kõigil 1.

Sihtasutuste jaotus maavalitsuste järgi: Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Hiiu maavalitsus 2 ning Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Valga ja Võru maavalitsustel 1.

Mittetulundusühingud


Riik kuulub 121 mittetulundusühingusse (198.44 KB, PDF)  (seisuga 1.12.2014).
Suurima osa moodustavad maaparandusühistud ning 4 korteriühistut, milles riik on kohustuslik liige.

 

 

Kontakt riigi osaluste valitsemise küsimustes:
Kaupo Raag, riigivara osakonna analüütik
+372 611 3509, kaupo.raag@rahandusministeerium.ee

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanded

Viimati uuendatud: 23. August 2017