Riigivalitsemise reform

Riigireform on vajalik eelkõige selleks, et Eesti saaks edukalt hakkama demograafiliste trendide mõjudega piiratud ressursside tingimustes. Kodanike ootused riigile samas kasvavad – riik peab pakkuma kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti. Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Riigivalitsemise valdkonna üldeesmärgiks on elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.


 

Riigireformi eesmärgid

Tasakaalus riik

Kohalikud omavalitsused on muutunud tugevamaks ning kogukondade huvid on esindatud kohaliku omavalitsuse tasandil.
Omavalitsuslikku laadi ning kohapealset otsustamist võimaldavad ülesanded on koos vajalike ja piisavate ressurssidega riigilt üle antud kohalikele omavalitsustele. 
Regionaalhalduse korraldust on tõhustatud ning riiklike avalike teenuste pakkumine on tagatud kõikides maakonnakeskustes.
Riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad on kättesaadavad väljaspool pealinna.

Tõhus riik

Kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel. 
Keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud.
Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes.
Vabariigi Valitsuse töökorraldus on paindlikum ning astutud on samme õigusloome mahu vähendamiseks.
Riigivalitsemise efektiivistamine toetab majanduskasvu saavutamist, halduskoormus ettevõtjatele ja elanikele on vähenenud ning avalike teenuseid pakutakse kasutajasõbralikumalt.

Avatud riik

Kasutusele on võetud kaasaegsed kaasamise põhimõtted.
Riik ja kohalikud omavalitsused on avatud uutele ideedele.

Riigireform

Riigireformi aegrida

  1. Valitsus kiitis kabinetiistungil heaks riigireformi kava aastani 2019. Vaata ka pressiteadet.

  2. Riigireformi planeeritud tegevuste ülevaade riigireformi koordinatsioonikogus

  3. Riigireformi planeeritud tegevuste vahekokkuvõte valitsuskabinetis. Vaata ka pressiteadet.

  4. Valitsus kiitis heaks riigireformi esialgse tegevuskava 2019-2023 tegevused, asutuste ümberkorraldustega seotud otsused ning üle-eestilise riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtte juurutamise avalikus sektoris. Tegevuskava täiendatakse Riigikogu poolsetele suunistele ja otsusele vastavalt. Riigireformi tegevuste eesmärkideks on vähendada kodanike jaoks riigiga suhtlemisel bürokraatiat, tõhustada riigiasutuste töökorraldust ning muuta avalikke teenuseid paremaks.

 
Kontakt riigivalitsemise reformi küsimustes:
Raido Roop - riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
raido.roop@fin.ee. tel 611 3601

 

 

Riigireformi elluviimist toetavad tegevused 2019-2023

  • Asutuste ümberkorraldamine

Asutuste ümberkorraldused otsustati viies valdkonnas. 

  1. Haridusvaldkonna ühendameti moodustamise kohta tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel analüüs, mille ettepanekud esitatakse valitsusele 2019. aasta novembriks. Projekti raames viiakse 1. aprilliks 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskusesse SA Innove ja SA Archimedes üle rakendusüksuse ülesanded ning arvestusteenuste (personali-, palga- ja finantsarvestus) osutamine kõigist haridusvaldkonna konsolideeritavatest asutustest.
  2. Maaeluministeeriumi poolt valmistatakse ette ja esitatakse valitsusele ettepanekud põllumajanduse ja toiduvaldkonna ühendameti moodustamise üle otsustamiseks.
  3. Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs viiakse läbi Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi koostöös (tähtajaga märts 2020).
  4. Transpordivaldkonna analüüs viiakse läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel, mille raames analüüsitakse transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendameti ning transpordi järelevalve valdkonna ühendameti moodustamist (tähtajaga märts 2020).
  5. Keskkonna valdkonna ühendameti moodustamise analüüs viiakse läbi Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel (tähtajaga märts 2020).
  • Üle-eestiline riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamine

Valitsuskabineti nõupidamisel otsustati toetada üle-eestilist riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtet uute töötajate värbamisel kogu avalikus sektoris. Paindliku värbamise toetamiseks peab Rahandusministeerium leidma lahendused füüsiliste töökohtade pakkumiseks kõigis maakonnakeskustes. Heaks kiideti ühistööalade kontseptsioon paindliku värbamise toetamiseks.

Riigi motivatsiooniks on toetada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustada regioonidesse kolimist, mitmekesistada riigiasutuste tööturgu värbamisel ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda. Eesmärgiks seati vähendada 2023. aastaks keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%-ni.

 

Riigireformi elluviimist toetavad tegevused 2017-2019

 

  • Riigieelarveliste vahendite parema kasutamise huvides läheb riik üle tekkepõhisele eelarvestamisele ning 2020. aastal tegevuspõhisele eelarvestamisele. Otsitakse võimalusi ka riigieelarve seire paremaks korraldamiseks. Lühidalt - hakkab riigi tegevustel ja avalikel teenustel olema hinnalipik küljes, mis vähendab eelarvedebati emotsionaalsust ning lisab sisulisi otsuseid. Tegevuspõhise eelarvestamise üheks eelduseks on avalike teenuste kaardistamine, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel. 

  • Riigitöökohtade pealinnast väljaviimine.

    Riigireformi tegevuste ülevaade 2017-2019 sh riigipalgaliste töökohtade väljaviimine (175.5 KB, DOC)  kiideti heaks valitsuskabineti nõupidamisel 21. veebruaril 2019. aastal. Vaata ka töökohtade pealinnast väljaviimist asukohtade põhiselt (306.5 KB, DOC)

    Valitsuskabinet sai ülevaate riigipalgaliste töökohtade väljaviimise kohta 1. novembril 2018. aastal. Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ülevaade (1.11.2018) (1.14 MB, PDF)

    Valitsuskabinet sai ülevaate riigipalgaliste töökohtade väljaviimise kohta 8. märtsil 2018. aastal. Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ülevaade (8.03.2018).  (31.06 KB, DOCX)Pressiteade: Aab: riigireformi suured muutused tekivad paljude tegevuste koosmõjul

    Valitsuskabinet kiitis 5. detsembril 2017. aastal heaks viia pealinnast välja 1000 töökohta maakondadesse 2019. aasta märtsiks, et suurendada riigi kohalolekut ja tagada riigipalgaliste töökohti maapiirkondades, panustada regionaalsesse arengusse ja vähendada ääremaastumist. Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ülevaade (16.51 KB, DOCX) (5.12.2017). Pressiteade: Riik soovib luua maakondades üle 1000 riigipalgalise töökoha

    Valitsus arutas pealinnast 1000 töökoha väljaviimise kava (RTF). Tegevus- ja ajakava töökohtade pealinnast väljaviimiseks 2017-2019 (116.1 KB, PDF) (24.03.3017). Pressiteade: Valitsus arutas avaliku sektori töökohtade Tallinnast väljaviimise plaani

    Kokkuvõte (194.09 KB, PDF) asutuste pealinnast välja viimise kohta (28.06.2016).

  • Riigimajade projekt. ​Riigiteenuste (ja sobivate KOV teenuste) koondamine ühte asukohta maakonnas, et parandada teenuste kättesaadavust ja säästa kinnisvarakuludes. Riigimajade loomise kontseptsioon. (3.52 MB, PDF) Rahandusministeeriumi blogi: Riigimaja: mitu teenust - üks maja (25.10.2016). 
    Pressiteade: Valitsus toetas riigimajade loomist üle Eesti (16.03.2018). Pressiteade: Esimene riigimaja avab uksed
     Viljandis ( 7.03.2019).

  • Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks viidi ellu nn nullbürokraatia algatus. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile 251 ettepanekut, et vähendada ettevõtete koormust riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning käib töö nende elluviimiseks.

  • Rahandusministeeriumi algatatud riigi sisebürokraatia vähendamiseks laekus kokku 963 ettepanekut.  Avaliku sektori asutused kaardistasid oma lisaväärtuseta tegevused. Rahandusministeerium viis 2017. aasta juunikuus läbi laekunud ettepanekute esmase analüüsi ning esitas need seejärel kommenteerimiseks ministeeriumidele. Ministeeriumid vaatasid ettepanekud üle ja tegelevad nende elluviimisega (vaata peatükk allpool)

  • Kesksetele teenustele üleminek. Rahandusministeeriumi juhtimisel viidi 2017. aastal lõpule riigi tugiteenuste tsentraliseerimine ehk finants-, personali- ja palgaarvestuse koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Standardiseeritud tegevuste koondamine annab märkimisväärset võitu kuludes ja töötajate arvus. 

  • Riigi raamatupidamises läheme 1. juulist 2019 üle e-arvetele, mis vähendab senist töö hulka PDF-arvete ja paberarvetega, säästab kuludes ning võimaldab tõsta raamatupidamise kvaliteeti. 

  • Riigi statistikatöödes ja andmete kogumises võtame kasutusele andmekogude ristkasutuse ning vähendame andmeesitajate halduskoormust. 

  • Rahandusministeerium jätkab riigi osaluspoliitika kujundamisega, et võtta maksimaalsel hulgal tulu riigi äritegevusest, riigi ühtse personali- ja palgapoliitika kujundamisega, et oleks tagatud palkade sisemine õiglus ning oleks võimalik roteerumine ning riigi kinnisvarapoliitika kujundamisega.

  • Valitsus- ja halduskorralduse uuendamine. Justiitsministeeriumi juhtimisel koostatakse uue Vabariigi Valitsuse seaduse kontseptsioon, mis loob senisest paremad alused valitsuse töö korraldamiseks ning paindlikumaks riigi juhtimiseks. Halduskorralduse kontseptsiooni pannakse kirja nägemus riigiasutuste korraldamisest, st uute asutuste loomine, seniste asutuste ühendamine, tegevuse lõpetamine, asutuste rollid ja töökorraldus.

  • Reformi esimese suure sammuna vaadati üle riigi ülesanded. Riigi ülesannete analüüsi läbiviimine andis reformile suuna edasiseks. Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös ministeeriumitega vaadati üle riigi avalikud ülesanded ning selgitati välja dubleerivad ja ebavajalikud tegevused ning nende korraldus asutustes. Blogitekst: Kahanev planeerimine ehk riigireformist ametniku pilguga 

Riigimajade projekti kontakt:

Silver Salla, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
+372 5850 4107, silver.salla@fin.ee

Suuremahuliste reformide juhend

 

Nullbürokraatia


Riigireformi elluviimise kontekstis on oluline järjepidevalt analüüsida riigiasutuste tegevuse eesmärgipärasust, lihtsustada ja optimeerida töö- ning teenusprotsesse. Selleks, et kujundada riik heaks partneriks ettevõtjatele ning mõistlikuks töökeskkonnaks oma töötajatele on ellu kutsutud nullbürokraatia projekt, mille eesmärgiks on halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine.

Era- ja avaliku sektori vahelise bürokraatia vähendamise projekti eesmärk on halduskoormuse vähendamine ettevõtete ja riigiasutuste vahelises suhtluses. Projekt algas 2015. aastal. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile üle paarisaja ettepaneku ettevõtete koormuse vähendamiseks riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning hetkel käib töö nende elluviimiseks. Ettepanekute elluviimist seirab nullbürokraatia rakkerühm. Vaata täpsemalt https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine


Rahandusministeerium tegi 2016. aastal täiendava algatuse, mille eesmärk on vähendada halduskoormust valitsus- ja hallatavates asutustes ning nende omavahelises suhtluses. Algatuse raames kaardistati lisaväärtust mitteloovad tegevused avaliku sektori sees. Kokku laekus rahandusministeeriumile 963 ettepanekut.

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks kogutud 963 ettepanekust jäi pärast dubleerivate ja mitte teostatavate ettepanekute eemaldamist alles 418 ettepanekut. 2019. aasta alguse seisuga oli 418-st esitatud ettepanekust täidetud 207 ning tegeletakse edasi ettepanekute elluviimisega, et veelgi vähendada halduskoormust avalikus sektoris. 

Valitsuskabinet kiitis 21. veebruaril 2019. aastal heaks sisebürokraatia vähendamise aruande (102.49 KB, DOCX)

Kaalukamad tegevused, mis on avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks ellu viidud 

  • Asjaajamise tõhusamaks korraldamiseks avalikus sektoris toimub erinevates valdkondades üleminek paberkandjalt digitaalsele asjaajamisele. Selleks on arendatud erinevaid IT keskkondasid - näiteks ehitisregister, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, SAP (majandustarkvara personali- ja palgaarvestuse teostamiseks). Halduskoormust vähendavad näiteks Riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) uued moodulid – lähetuste moodul (lähetuskorralduse esitamine, süsteemi poolt genereeritud lähetuse kuluaruande tööülesanne, kuluaruande ja sisuaruande esitamine), majanduskulude moodul (taotluse esitamine prillide kompenseerimiseks või isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamiseks), koolituste moodul (koolitustele registreerimine, osaletud koolitustest ülevaade) ning muude puudumiste moodul (kõikvõimalik puudumine, mis ei ole puhkus, menetlemine).
  • Inimeste poolt tehtava tehnilise töö mahtu on oluliselt vähendanud andmebaaside ristkasutuse arendamine ning andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine. Näiteks on SAPi ostuarvete menetlemise süsteem liidestatud riigihangete registriga, riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP) SAP-i ja dokumendihaldussüsteemidega ning Aruandlus 3.0 projekti käigus on loodud Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga vahel ühine taksonoomia palk ja tööjõud valdkonnas ning kokku on lepitud andmete ühekordse küsimise põhimõte. Seaduse tasandil loob andmete ühekordseks küsimiseks aluse 25.05.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus „Teenuste korraldamine ja teabehalduse alused“, millega kehtestati valitsusasutustele andmete ühekordse küsimise nõue.
  • Alustatud on üleminekut tegevuspõhisele eelarvele aastaks 2020. Mitmed probleemid on leidnud lahenduse riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega 19.06.2017, mille jõustumisel rakendub nelja aastane rulluv eelarve ning riigieelarve (RE) ja riigi eelarvestrateegia (RES) protsessid ühilduvad. 2018. aastal valmisid strateegilise planeerimise valdkonna arenguks olulised infosüsteemide arendused (kuluarvestuse infosüsteem, strateegilise juhtimise infosüsteem, REIS), mis senisest enam toetavad eelarvestamise ja tegevuste ühetaolist ja integreeritud planeerimist ja aruandluse protsessi ning dubleerimise vähendamist. Need arendused aitavad strateegilist planeerimist puudutavaid dokumente Rahandusministeeriumile esitada väiksema halduskoormusega.
  • 14.06.2017 võeti vastu uus riigihangete seadus, millega muudeti lihthanke regulatsioon oluliselt paindlikumaks, tõsteti lihthanke piirmäära, lihtsustati raamlepingute aruandlust ning kaotati kohalike maksude puudumise tõendi esitamise nõue juhul kui kohalikke makse ei ole kehtestatud.
  • 2018. aastal  võeti kasutusele uus riigihangete register (RHR), milles on kasutusmugavust oluliselt parandatud (e-kataloog, väikehanke korraldamine, ühis- ja kesksete hangete korraldamine, kooskõlastamise moodul) ning teostatud arendusi, mis annavad hankijale paindlikkust (osadeks jaotatud riigihankes osade menetlemine erineval ajal, hankepass).
  • Haldusmenetluse seaduse muudatusega 06.12.2017 kaotati kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kätte toimetamiseks ning kaotati digitaalallkirjastamise nõue teatud autenditud keskkondades.
  • 19.06.2017 vastu võetud riigivaraseaduse muudatustega lihtsustati vara võõrandamise, üleandmise ja kasutusse andmise tingimusi.
  • Konsolideeriti riigihangete korraldamine mitmetest ministeeriumidest ja nende valitsemisala asutustest Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Hangete korraldamise tsentraliseerimine aitab kokku hoida ajalist ressurssi, mis spetsialistidel kuluks hanke tehnilise läbiviimise ja õiguslike nõuete selgeks tegemisele ning seeläbi vähendab vigade tekkimist ja vaidlustamise tõenäosust. Riigihangete keskse korraldamise teenust pakub Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeüksus alates 1. jaanuarist 2016. RTK viib keskselt läbi ka ühishankeid.
  • 1. septembril 2018 rakendus pilootprojekt ühtne rakendusteenus (ÜRT). Projekti raames konsolideeriti Rahandusministeeriumi valitsemisala toetused Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Käesoleval ajal toimub ka teiste võimalike rakendusüksuste liitmise võimaluste analüüs, mille tulemusel saab hinnata kas või kui palju on võimalik rakendussüsteeme ühtsetele alustele viia vähendamaks ka võimalikke kontrollitasemeid ja põhimõtteid toetuse andmisel.

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamise seiretabel – jaanuar 2019 (279.12 KB, XLSX)

Uued ettepanekud: avaliku sektori töötajatel on võimalus esitada jooksvalt uusi ettepanekuid riigiasutuste vahelise bürokraatia vähendamiseks e-posti aadressil nullbyrokraatia@fin.ee

Kontakt:

Nele Nõu – Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
6113155, nele.nou@fin.ee

Viimati uuendatud: 15. August 2019