Riigivalitsemise reform

Riigivalitsemise reformi eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid, mida toetab paindlik ja tõhus riigikorraldus.

  • Reform jaguneb rahandusministeeriumi vaates riigivalitsemise reformiks ja haldusreformiks.
  • Reform ei ole ajaliselt piiritletud ühekordne ettevõtmine, vaid pidev riigivalitsemise kaasajastamine.
  • Aastate jooksul on juba palju ära tehtud ja seda võetakse arvesse, kuid valitsus on otsustanud riigivalitsemise uuendamisega süsteemsemalt ja otsustavamalt edasi minna.

Lähtume riigivalitsemise reformi eesmärkidest


Kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused on kättesaadavad kogu Eestis.

  • Kaardistame avalikud teenused ja teame, millises mahus neid pakutakse.
  • Arendame kasutajate vajadustele vastavaid avalikke teenuseid erinevaid ühiskonnagruppe kaasates.
  • Tagame parema ja lihtsama ligipääsu riigi käes olevatele andmetele.
  • Riigile andmete esitamisel kehtib põhimõte – üks kord, ainus kord.
  • Kaasame erasektorit teenuste pakkumisel ja oleme avatud uutele lahendustele.

Ettevõtjate ja elanike suhtlemine riigiga on lihtsam.

  • Lihtsustame ettevõtjate ja elanike suhtlemist riigiga.
  • Tagame riigi kõrge maine avalike teenuste pakkujana, poliitikakujundajana ning tööandjana.
  • Jätkame ja täiendame pidevalt riigi ülesannete uuendamist vastavalt majanduskeskkonna ja ühiskonna põhjendatud vajadustele ja ootustele.

Riigiasutused on avatumad ja riigi sisemine töökorraldus on tõhus ja riigile jõukohane.

  • Muudame riigiasutuste tegevuse läbipaistvamaks ja avatumaks ning teeme otsuseid tõenduspõhiselt. 
  • Kasutame avalikke ressursse mõjusamalt ja tõhusamalt.
  • Lõpetame tegevused, mis teineteist dubleerivad ning mis pole enam avalike teenuste osutamiseks vajalikud.
  • Vähendame avaliku sektori sisest bürokraatiat, et keskenduda olulisele.
  • Lähtume põhimõttest, et valitsussektori töötajate arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega.
  • Kasutame tugiteenuseid riigiasutuste üleselt.

Valitsus kiitis 11. mai 2017 kabinetiistungil heaks riigireformi kava (225.59 KB, PDF).

Eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele paremaid avalikke teenuseid. Peame tegema Eestile olulisi asju ning pakkuma avalike teenustena ainult neid teenuseid, mille järele on nõudlus ning mis on vajalikud riigi toimimiseks ning Eesti inimeste heaks eluks. Riigivalitsemise reformi infokirjad

Riigivalitsemise reformi elluviimist juhib rahandusministeerium koostöös ministeeriumitega.

Nõuandva rolliga riigireformi nõukoda juhib riigihalduse minister‬‬ Mihhail Korb ning nõukoja liikmed on Jüri Raidla, Toomas Tamsar, Margus Sarapuu, Erkki Raasuke, Annika Uudelepp, Kristi Liiva, Carri Ginter, Urmas Varblane, Tiina Randma-Liiv, Viljar Arakas.

Kontakt riigivalitsemise reformi küsimustes:
Raido Roop – riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
raido.roop@fin.ee, tel: 611 3601

 

Tegevused, mis toetavad reformi elluviimist

  • Riigi ülesannete analüüs. Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös ministeeriumitega vaadatakse üle riigi  avalikud ülesanded ning selgitada välja dubleerivad ja ebavajalikud tegevused ning nende korraldus asutustes.
  • Uuendame valitsus- ja halduskorraldust. Justiitsministeeriumi juhtimisel koostatakse uue vabariigi valitsuse seaduse kontseptsioon, mis loob senisest paremad alused valitsuse töö korraldamiseks ning paindlikumaks riigi juhtimiseks. Uus seadus valmib 2017. aastal. Halduskorralduse kontseptsiooni pannakse kirja nägemus riigiasutuste korraldamisest, st uute asutuste loomine, seniste asutuste ühendamine, tegevuse lõpetamine, asutuste rollid ja töökorraldus. Halduskorralduse seadus valmib 2018. aastal.
  • Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on ellu kutsutud nn nullbürokraatia algatus. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile 251 ettepanekut, et vähendada ettevõtete koormust riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning käib töö nende elluviimiseks.
  • Rahandusministeeriumi algatatud riigi sisebürokraatia vähendamiseks laekus kokku 963 ettepanekut, millest ministeeriumidelt on 492, ametitelt 237, riigikantseleilt 20, põhiseaduslikelt institutsioonidelt 20 ja kohalikelt omavalitsustelt 194.  Algatuse raames kaardistasid avaliku sektori asutused oma lisaväärtuseta tegevused. Kõige enam esitati ettepanekuid järgmiste valdkondade kohta: asjaajamise korraldamine (kirjavahetus, dokumendihaldussüsteemid), eelarvestamine (riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamine, lisataotlused, kinnisvaraotsuste ettevalmistamine), strateegiline planeerimine (arengukavade, strateegiate jne koostamine, aruandlus), õigusloome (eelnõude väljatöötamiskavatsused, kooskõlastamine, kaasamine),hangete korraldus (ühishanked, menetlemine), personali- ja palgakorraldus (puhkuse- ja muud taotlused). Rahandusministeerium viib juunikuus läbi laekunud ettepanekute esmase analüüsi ning esitab need seejärel kommenteerimiseks ministeeriumidele. Ministeeriumide tagasisidet ootab rahandusministeerium augusti lõpuks.
  • Riigieelarveliste vahendite parema kasutamise huvides on riik 2017. aastal üle minemas tekkepõhisele eelarvestamisele ning 2020. aastal tegevuspõhisele eelarvestamisele. Otsitakse võimalusi ka riigieelarve seire paremaks korraldamiseks. Lihtsustatult öeldes hakkab riigi tegevustel ja avalikel teenustel olema hinnalipik küljes, mis vähendab eelarvedebati emotsionaalsust ning lisab sisulisi otsuseid. Tegevuspõhise eelarvestamise üheks eelduseks on avalike teenuste kaardistamine, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning on kavandatud lõpule viia 2017. aasta suveks.
  • Kesksetele teenustele üleminek. Rahandusministeeriumi juhtimisel viiakse 2017. aastaks lõpule riigi tugiteenuste tsentraliseerimine ehk finants-, personali- ja palgaarvestuse koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Täiendavalt tegeletakse e-arve projektiga, riigihangete ja riiginõuete konsolideerimisega. Standardiseeritud tegevuste koondamine annab märkimisväärset võitu kuludes ja töötajate arvus.
  • Rahandusministeerium jätkab riigi osaluspoliitika kujundamisega, et võtta maksimaalsel hulgal tulu riigi äritegevusest, riigi ühtse personali- ja palgapoliitika kujundamisega, et oleks tagatud palkade sisemine õiglus ning oleks võimalik roteerumine ning riigi kinnisvarapoliitika kujundamisega.
  • Valitsus arutas pealinnast 1000 töökoha väljaviimise kava. (24.03.3017)
  • Kokkuvõte (194.09 KB, PDF) asutuste pealinnast välja viimise kohta. (28.06.2016)

Riigi ülesannete analüüs


Reformi esimese suure sammuna vaadatakse üle riigi ülesanded. Sel aastal on oluliseim tegevus riigi ülesannete analüüsi läbiviimine, mis annab reformile suuna edasiseks. Arvestades analüüsi läbiviimiseks antud piiratud aega ning inimesi keskendutakse kümnele fookusvaldkonnale.

Nullbürokraatia


Era- ja avaliku sektori vahelise bürokraati vähendamise ehk nullbüro-kraatia projekti eesmärk on halduskoormuse vähendamine ettevõtete ja riigiasutuste vahelises suhtluses. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile üle paarisaja ettepaneku ettevõtete koormuse vähendamiseks riigiga suhtlemisel. Ettepane-kud on läbi vaadatud ning hetkel käib töö nende elluviimiseks.

Vt täpsemalt https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine


Rahandusministeerium tegi täiendava algatuse, mille eesmärgiks on vähendada halduskoormust valitsus- ja hallatavates asutustes ning nende omavahelises suhtluses. Algatuse raames kaardistati lisaväärtust mitteloovad tegevused avaliku sektori sees. Kokku laekus Rahandusministeeriumile 963 ettepanekut.

Kõige enam esitati ettepanekuid alljärgnevates valdkondades:

  • asjaajamise korraldamine (kirjavahetus, dokumendihaldussüsteemid jne.);
  • eelarvestamine (RESi ja RE koostamine, lisataotlused, kinnisvara otsuste ettevalmistamine jne.);
  • strateegiline planeerimine (arengukavade, strateegiate jne koostamine, aruandlus jne.);
  • õigusloome (VTK, kooskõlastamine, kaasamine  jne.);
  • hanked (ühishanked, menetlemine  jne.);
  • personali ja palgakorraldus (puhkuse- ja muud taotlused, lähetused, konkursid jne.).

Ministeeriumidel, asutustel ja institutsioonidel, kelle vastutusala probleemid ja ettepanekud puudutavad, paluti hinnata ettepanekute teostatavust ja seal kus võimalik tuua välja ka konkreetsemad tegevused ja aeg probleemide lahendamiseks ja ettepanekute elluviimiseks.

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamisega kokku kogutud 963 ettepanekust jäi pärast dubleerivate ettepanekute eemaldamist alles 662 ettepanekut, millest omakord 536 (79%) on teostatavad ettepanekud. Teostatavatest ettepanekutest 71 (13%) on juba ellu viidud.

Rahandusministeerium esitab ülevaate sisebürokraatia tegevuste elluviimise ja edasise tegevuste kohta valitsuskabinetile lähiajal.

Seaduste ja määruste muutmisega seotud ettepanekud (367.13 KB, XLSX) (kokku 110 ettepanekut).

Kontakt:
Nele Nõu – Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
6113155, nele.nou@fin.ee

 

Viimati uuendatud: 10. November 2017