Riigivalitsemise reform

Riigivalitsemise reformi eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid, mida toetab paindlik ja tõhus riigikorraldus.

  • Reform jaguneb rahandusministeeriumi vaates riigivalitsemise reformiks ja haldusreformiks.
  • Reform ei ole ajaliselt piiritletud ühekordne ettevõtmine, vaid pidev riigivalitsemise kaasajastamine.
  • Aastate jooksul on juba palju ära tehtud ja seda võetakse arvesse, kuid valitsus on otsustanud riigivalitsemise uuendamisega süsteemsemalt ja otsustavamalt edasi minna.

Lähtume riigivalitsemise reformi eesmärkidest


Kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused on kättesaadavad kogu Eestis.

  • Kaardistame avalikud teenused ja teame, millises mahus neid pakutakse.
  • Arendame kasutajate vajadustele vastavaid avalikke teenuseid erinevaid ühiskonnagruppe kaasates.
  • Tagame parema ja lihtsama ligipääsu riigi käes olevatele andmetele.
  • Riigile andmete esitamisel kehtib põhimõte – üks kord, ainus kord.
  • Kaasame erasektorit teenuste pakkumisel ja oleme avatud uutele lahendustele.

Ettevõtjate ja elanike suhtlemine riigiga on lihtsam.

  • Lihtsustame ettevõtjate ja elanike suhtlemist riigiga.
  • Tagame riigi kõrge maine avalike teenuste pakkujana, poliitikakujundajana ning tööandjana.
  • Jätkame ja täiendame pidevalt riigi ülesannete uuendamist vastavalt majanduskeskkonna ja ühiskonna põhjendatud vajadustele ja ootustele.

Riigiasutused on avatumad ja riigi sisemine töökorraldus on tõhus ja riigile jõukohane.

  • Muudame riigiasutuste tegevuse läbipaistvamaks ja avatumaks ning teeme otsuseid tõenduspõhiselt. 
  • Kasutame avalikke ressursse mõjusamalt ja tõhusamalt.
  • Lõpetame tegevused, mis teineteist dubleerivad ning mis pole enam avalike teenuste osutamiseks vajalikud.
  • Vähendame avaliku sektori sisest bürokraatiat, et keskenduda olulisele.
  • Lähtume põhimõttest, et valitsussektori töötajate arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega.
  • Kasutame tugiteenuseid riigiasutuste üleselt.
     

Riigireformi kava 
 

Valitsus kiitis 11. mai 2017 kabinetiistungil heaks riigireformi kava (225.59 KB, PDF) aastani 2019. Vaata ka pressiteadet.

Riigireformi planeeritud tegevuste ​vahekokkuvõte (495.14 KB, PDF) (494.26 KB, PDF)(märts 2018).

 

Eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele paremaid avalikke teenuseid. Peame tegema Eestile olulisi asju ning pakkuma avalike teenustena ainult neid teenuseid, mille järele on nõudlus ning mis on vajalikud riigi toimimiseks ning Eesti inimeste heaks eluks. Riigivalitsemise reformi infokirjad

Riigivalitsemise reformi elluviimist juhib rahandusministeerium koostöös ministeeriumitega.

Nõuandva rolliga riigireformi nõukoda juhib riigihalduse minister‬‬ ning nõukoja liikmed on Jüri Raidla, Toomas Tamsar, Margus Sarapuu, Erkki Raasuke, Annika Uudelepp, Kristi Liiva, Carri Ginter, Urmas Varblane, Tiina Randma-Liiv, Viljar Arakas.

Kontakt riigivalitsemise reformi küsimustes:
Raido Roop – riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
raido.roop@fin.ee, tel: 611 3601

 

Tegevused, mis toetavad reformi elluviimist

  • Riigi ülesannete analüüs. Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös ministeeriumitega vaadatakse üle riigi  avalikud ülesanded ning selgitada välja dubleerivad ja ebavajalikud tegevused ning nende korraldus asutustes.
  • Uuendame valitsus- ja halduskorraldust. Justiitsministeeriumi juhtimisel koostatakse uue vabariigi valitsuse seaduse kontseptsioon, mis loob senisest paremad alused valitsuse töö korraldamiseks ning paindlikumaks riigi juhtimiseks. Uus seadus valmib 2017. aastal. Halduskorralduse kontseptsiooni pannakse kirja nägemus riigiasutuste korraldamisest, st uute asutuste loomine, seniste asutuste ühendamine, tegevuse lõpetamine, asutuste rollid ja töökorraldus. Halduskorralduse seadus valmib 2018. aastal.
  • Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on ellu kutsutud nn nullbürokraatia algatus. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile 251 ettepanekut, et vähendada ettevõtete koormust riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning käib töö nende elluviimiseks.
  • Rahandusministeeriumi algatatud riigi sisebürokraatia vähendamiseks laekus kokku 963 ettepanekut, millest ministeeriumidelt on 492, ametitelt 237, riigikantseleilt 20, põhiseaduslikelt institutsioonidelt 20 ja kohalikelt omavalitsustelt 194.  Algatuse raames kaardistasid avaliku sektori asutused oma lisaväärtuseta tegevused. Kõige enam esitati ettepanekuid järgmiste valdkondade kohta: asjaajamise korraldamine (kirjavahetus, dokumendihaldussüsteemid), eelarvestamine (riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamine, lisataotlused, kinnisvaraotsuste ettevalmistamine), strateegiline planeerimine (arengukavade, strateegiate jne koostamine, aruandlus), õigusloome (eelnõude väljatöötamiskavatsused, kooskõlastamine, kaasamine),hangete korraldus (ühishanked, menetlemine), personali- ja palgakorraldus (puhkuse- ja muud taotlused). Rahandusministeerium viis 2017. aasta juunikuus läbi laekunud ettepanekute esmase analüüsi ning esitas need seejärel kommenteerimiseks ministeeriumidele. Ministeeriumid vaatasid ettepanekud üle ja nüüd tegeletakse nende elluviimisega. 
  • Riigieelarveliste vahendite parema kasutamise huvides on riik 2017. aastal üle minemas tekkepõhisele eelarvestamisele ning 2020. aastal tegevuspõhisele eelarvestamisele. Otsitakse võimalusi ka riigieelarve seire paremaks korraldamiseks. Lihtsustatult öeldes hakkab riigi tegevustel ja avalikel teenustel olema hinnalipik küljes, mis vähendab eelarvedebati emotsionaalsust ning lisab sisulisi otsuseid. Tegevuspõhise eelarvestamise üheks eelduseks on avalike teenuste kaardistamine, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning on kavandatud lõpule viia 2017. aasta suveks.
  • Kesksetele teenustele üleminek. Rahandusministeeriumi juhtimisel viidi 2017. aastal lõpule riigi tugiteenuste tsentraliseerimine ehk finants-, personali- ja palgaarvestuse koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Täiendavalt tegeletakse e-arve projektiga, riigihangete ja riiginõuete konsolideerimisega. Standardiseeritud tegevuste koondamine annab märkimisväärset võitu kuludes ja töötajate arvus.
  • Rahandusministeerium jätkab riigi osaluspoliitika kujundamisega, et võtta maksimaalsel hulgal tulu riigi äritegevusest, riigi ühtse personali- ja palgapoliitika kujundamisega, et oleks tagatud palkade sisemine õiglus ning oleks võimalik roteerumine ning riigi kinnisvarapoliitika kujundamisega.
  • Riigitöökohtade pealinnast väljaviimine.
    Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ülevaade (16.51 KB, DOCX). (5.12.2017)
    Valitsus arutas pealinnast 1000 töökoha väljaviimise kava (RTF). Tegevus- ja ajakava töökohtade pealinnast väljaviimiseks 2017-2019 (116.1 KB, PDF) (24.03.3017)
    Kokkuvõte (194.09 KB, PDF) asutuste pealinnast välja viimise kohta. (28.06.2016)
  • Riigimajade projekt. ​Riigiteenuste (ja sobivate kov teenuste) koondamine ühte asukohta maakonnas, et parandada teenuste kättesaadavust ja säästa kinnisvarakuludes. Riigimajade loomise kontseptsioon (3.47 MB, PDF).

Riigi ülesannete analüüs


Reformi esimese suure sammuna vaadati üle riigi ülesanded. Riigi ülesannete analüüsi läbiviimine andis reformile suuna edasiseks. Arvestades analüüsi läbiviimiseks antud piiratud aega ning inimesi keskenduti kümnele fookusvaldkonnale.

 

 

Nullbürokraatia


Riigireformi elluviimise kontekstis on oluline järjepidevalt analüüsida riigiasutuste tegevuse eesmärgipärasust, lihtsustada ja optimeerida töö- ning teenusprotsesse. Selleks, et kujundada riik heaks partneriks ettevõtjatele ning mõistlikuks töökeskkonnaks oma töötajatele on ellu kutsutud nullbürokraatia projekt, mille eesmärgiks on halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine.

Era- ja avaliku sektori vahelise bürokraatia vähendamise projekti eesmärk on halduskoormuse vähendamine ettevõtete ja riigiasutuste vahelises suhtluses. Projekt algas 2015. aastal. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile üle paarisaja ettepaneku ettevõtete koormuse vähendamiseks riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning hetkel käib töö nende elluviimiseks. Ettepanekute elluviimist seirab nullbürokraatia rakkerühm. 

Vt täpsemalt https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine


Rahandusministeerium tegi 20116. aastal täiendava algatuse, mille eesmärgiks on vähendada halduskoormust valitsus- ja hallatavates asutustes ning nende omavahelises suhtluses. Algatuse raames kaardistati lisaväärtust mitteloovad tegevused avaliku sektori sees. Kokku laekus Rahandusministeeriumile 963 ettepanekut.

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks kogutud 963 ettepanekust jäi pärast dubleerivate ja mitte teostatavate ettepanekute eemaldamist alles 418 ettepanekut. 2018. aasta alguse seisuga oli 418-st esitatud ettepanekust täidetud 164, jooksvate küsimuste alla kategoriseeriti 56 tegevust, 28 tegevust hinnati täiendavalt mitte teostatavaks ning edasi tegeletakse 170 ettepaneku elluviimisega, et veelgi vähendada halduskoormust avalikus sektoris.

Kaalukamad tegevused, mis on avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks 2017. aastal ellu viidud 

  • Asjaajamise tõhusamaks korraldamiseks avalikus sektoris toimub erinevates valdkondades üleminek paberkandjal asjaajamiselt digitaalsele. Selleks on arendatud erinevaid IT keskkondasid - näiteks riigihangete register, ehitisregister, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, SAP (majandustarkvara personali- ja palgaarvestuse teostamiseks). Halduskoormust vähendavad näiteks Riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) uued moodulid – lähetuste moodul (lähetuskorralduse esitamine, süsteemi poolt genereeritud lähetuse kuluaruande tööülesanne, kuluaruande ja sisuaruande esitamine), majanduskulude moodul (taotluse esitamine prillide kompenseerimiseks või isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamiseks) ning koolituste moodul (koolitustele registreerimine, osaletud koolitustest ülevaade).
  • Inimeste poolt tehtava tehnilise töö mahtu on oluliselt vähendanud andmebaaside ristkasutuse arendamine ning andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine. Näiteks on SAPi ostuarvete menetlemise süsteem liidestatud riigihangete registriga, riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP) SAP-i ja dokumendihaldussüsteemidega ning Aruandlus 3.0 projekti käigus on loodud Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga vahel ühine taksonoomia palk ja tööjõud valdkonnas ning kokku on lepitud andmete ühekordse küsimise põhimõte. Andmete ühekordseks küsimiseks loob aluse 25.05.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus „Teenuste korraldamine ja teabehalduse alused“, millega kehtestati valitsusasutustele andmete ühekordse küsimise nõue alates 01.07.2019.
  • Alustati tegevusi üleminekuks tegevuspõhisele eelarvele aastal 2020. Tegevuspõhise eelarve süsteem peaks lahendama paljud probleemid, mis on seotud liigse aruandluskoormusega ning asjaoluga, et arengukavade vahelised seosed on nõrgad, palju on kattuvusi ja vasturääkivusi ning strateegilise planeerimise ja eelarvestamise protsessid on üksteisest liigselt lahus. Mitmed probleemid on leidnud lahenduse riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega 19.06.2017, mille jõustumisel rakendub nelja aastane rulluv eelarve ning riigieelarve (RE) ja riigi eelarvestrateegia (RES) protsessid ühilduvad.
  • 14.06.2017 võeti vastu uus riigihangete seadus,  millega muudeti lihthanke regulatsioon oluliselt paindlikumaks, tõsteti lihthanke piirmäära, lihtsustati raamlepingute aruandlust ning kaotati kohalike maksude puudumise tõendi esitamise nõue juhul kui kohalikke makse ei ole kehtestatud.
  • Haldusmenetluse seaduse muudatusega 06.12.2017 kaotati kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kätte toimetamiseks ning kaotati digitaalallkirjastamise nõue teatud autenditud keskkondades.
  • 19.06.2017 vastu võetud riigivaraseaduse muudatustega lihtsustati vara võõrandamise, üleandmise ja kasutusse andmise tingimusi.
  • Konsolideeriti riigihangete korraldamine mitmetest ministeeriumidest ja nende valitsemisala asutustest Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Hangete korraldamise tsentraliseerimine aitab kokku hoida ajalist ressurssi, mis spetsialistidel kuluks hanke tehnilise läbiviimise ja õiguslike nõuete selgeks tegemisele ning seeläbi vähendab vigade tekkimist ja vaidlustamise tõenäosust. Riigihangete keskse korraldamise teenust pakub Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeüksus alates 1. jaanuarist 2016 ning 01.01.2018 seisuga kasutavad seda Riigikantselei, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused. RTK viib keskselt läbi ka ühishankeid. 

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamise seiretabel – jaanuar 2018 (274.74 KB, XLSX)

Uued ettepanekud

Avaliku sektori töötajatel on võimalus esitada jooksvalt uusi ettepanekuid riigiasutuste vahelise bürokraatia vähendamiseks e-posti aadressil nullbyrokraatia@fin.ee

 

Kontakt:

Nele Nõu – Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
6113155, nele.nou@fin.ee

 

Viimati uuendatud: 8. Mai 2018