Riigivalitsemise reform

Riigireformi eesmärgid: 

Tasakaalus riik – majanduslikud ja regionaalsed erisused pealinna ning ülejäänud Eesti keskuste vahel on enam tasakaalus

  • Kohalikud omavalitsused on muutunud tugevamaks ning kogukondade huvid on esindatud kohaliku omavalitsuse tasandil.

  • Omavalitsuslikku laadi ning kohapealset otsustamist võimaldavad ülesanded on koos vajalike ja piisavate ressurssidega riigilt üle antud kohalikele omavalitsustele.

  • Regionaalhalduse korraldust on tõhustatud ning riiklike avalike teenuste pakkumine on tagatud kõikides maakonnakeskustes.

  • Riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad on kättesaadavad väljaspool pealinna.

Tõhus riik – riiklike ülesannete täitmine on muutunud tõhusamaks.

  • Kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel.

  • Keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud.

  • Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes.

  • Vabariigi Valitsuse töökorraldus on paindlikum ning astutud on samme õigusloome mahu vähendamiseks. 

  • Riigivalitsemise efektiivistamine toetab majanduskasvu saavutamist, halduskoormus ettevõtjatele ja elanikele on vähenenud ning avalike teenuseid pakutakse kasutajasõbralikumalt.

Avatud riik – Eesti elanikud on kaasatud otsustusprotsessidesse nii kohalikul, kui keskvõimu tasandil.

  • Kasutusele on võetud kaasaegsed kaasamise põhimõtted.

  • Riik ja kohalikud omavalitsused on avatud uutele ideedele.

Riigireformi kava 

 
Eesmärk on leida võimalusi planeerida riigi tegevusi kahanevalt ja nii nutikalt, et suudame väiksema asutuste ja töötajate arvuga pakkuda inimestele ja ettevõtetele paremaid avalikke teenuseid.
 
 
Peame tegema Eestile olulisi asju ning osutama avalike teenustena ainult neid teenuseid, mille järele on nõudlus ning mis on vajalikud riigi toimimiseks ning Eesti inimeste heaks eluks.

 

 

Riigivalitsemise reformi elluviimist koordineerib rahandusministeerium koostöös ministeeriumitega.
 

Kontakt riigivalitsemise reformi küsimustes:
Raido Roop – riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond

raido.roop@fin.ee, tel: 611 3601

 

 

Tegevused, mis toetavad reformi elluviimist

 

  • Riigieelarveliste vahendite parema kasutamise huvides läheb riik üle tekkepõhisele eelarvestamisele ning 2020. aastal tegevuspõhisele eelarvestamisele. Otsitakse võimalusi ka riigieelarve seire paremaks korraldamiseks. Lühidalt - hakkab riigi tegevustel ja avalikel teenustel olema hinnalipik küljes, mis vähendab eelarvedebati emotsionaalsust ning lisab sisulisi otsuseid. Tegevuspõhise eelarvestamise üheks eelduseks on avalike teenuste kaardistamine, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel. 

  • Riigitöökohtade pealinnast väljaviimine.

    Valitsuskabinet sai ülevaate riigipalgaliste töökohtade väljaviimise kohta 1. novembril 2018. aastal. Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ülevaade (1.11.2018) (1.14 MB, PDF). Pressiteade: 

    Valitsuskabinet sai ülevaate riigipalgaliste töökohtade väljaviimise kohta 8. märtsil 2018. aastal. Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ülevaade (8.03.2018).  (31.06 KB, DOCX)Pressiteade: Aab: riigireformi suured muutused tekivad paljude tegevuste koosmõjul

    Valitsuskabinet kiitis 5. detsembril 2017. aastal heaks viia pealinnast välja 1000 töökohta maakondadesse 2019. aasta märtsiks, et suurendada riigi kohalolekut ja tagada riigipalgaliste töökohti maapiirkondades, panustada regionaalsesse arengusse ja vähendada ääremaastumist. Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ülevaade (16.51 KB, DOCX) (5.12.2017). Pressiteade: Riik soovib luua maakondades üle 1000 riigipalgalise töökoha

    Valitsus arutas pealinnast 1000 töökoha väljaviimise kava (RTF). Tegevus- ja ajakava töökohtade pealinnast väljaviimiseks 2017-2019 (116.1 KB, PDF) (24.03.3017). Pressiteade: Valitsus arutas avaliku sektori töökohtade Tallinnast väljaviimise plaani

    Kokkuvõte (194.09 KB, PDF) asutuste pealinnast välja viimise kohta. (28.06.2016)

  • Riigimajade projekt. 

    Riigiteenuste (ja sobivate kov teenuste) koondamine ühte asukohta maakonnas, et parandada teenuste kättesaadavust ja säästa kinnisvarakuludes. Riigimajade loomise kontseptsioon (3.47 MB, PDF).  Pressiteade: Valitsus toetas riigimajade loomist üle Eesti (16.03.2018)

    Rahandusministeeriumi blogi: Riigimaja: mitu teenust - üks maja (25.10.2016) 

  • Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks viidi ellu nn nullbürokraatia algatus. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile 251 ettepanekut, et vähendada ettevõtete koormust riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning käib töö nende elluviimiseks.

  • Rahandusministeeriumi algatatud riigi sisebürokraatia vähendamiseks laekus kokku 963 ettepanekut.  Avaliku sektori asutused kaardistasid oma lisaväärtuseta tegevused. Rahandusministeerium viis 2017. aasta juunikuus läbi laekunud ettepanekute esmase analüüsi ning esitas need seejärel kommenteerimiseks ministeeriumidele. Ministeeriumid vaatasid ettepanekud üle ja tegelevad nende elluviimisega. (vaata allpool peatükk)

  • Kesksetele teenustele üleminek. Rahandusministeeriumi juhtimisel viidi 2017. aastal lõpule riigi tugiteenuste tsentraliseerimine ehk finants-, personali- ja palgaarvestuse koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Standardiseeritud tegevuste koondamine annab märkimisväärset võitu kuludes ja töötajate arvus. 

  • Riigi raamatupidamises läheme üle e-arvetele, mis vähendab senist töö hulka PDF-arvete ja paberarvetega, säästab kuludes ning võimaldab tõsta raamatupidamise kvaliteeti. 

  • Riigi statistikatöödes ja andmete kogumises võtame kasutusele andmekogude ristkasutuse ning vähendame andmeesitajate halduskoormust. 

  • Rahandusministeerium jätkab riigi osaluspoliitika kujundamisega, et võtta maksimaalsel hulgal tulu riigi äritegevusest, riigi ühtse personali- ja palgapoliitika kujundamisega, et oleks tagatud palkade sisemine õiglus ning oleks võimalik roteerumine ning riigi kinnisvarapoliitika kujundamisega.

  • Uuendame valitsus- ja halduskorraldust. Justiitsministeeriumi juhtimisel koostatakse uue vabariigi valitsuse seaduse kontseptsioon, mis loob senisest paremad alused valitsuse töö korraldamiseks ning paindlikumaks riigi juhtimiseks. Halduskorralduse kontseptsiooni pannakse kirja nägemus riigiasutuste korraldamisest, st uute asutuste loomine, seniste asutuste ühendamine, tegevuse lõpetamine, asutuste rollid ja töökorraldus.
     

Reformi esimese suure sammuna vaadati üle riigi ülesanded. Riigi ülesannete analüüsi läbiviimine andis reformile suuna edasiseks. Arvestades analüüsi läbiviimiseks antud piiratud aega ning inimesi keskenduti kümnele fookusvaldkonnaleRahandusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös ministeeriumitega vaadati üle riigi  avalikud ülesanded ning selgitati välja dubleerivad ja ebavajalikud tegevused ning nende korraldus. asutustes. Blogitekst: Kahanev planeerimine ehk riigireformist ametniku pilguga 

Suuremahuliste reformide juhend

 

Nullbürokraatia


Riigireformi elluviimise kontekstis on oluline järjepidevalt analüüsida riigiasutuste tegevuse eesmärgipärasust, lihtsustada ja optimeerida töö- ning teenusprotsesse. Selleks, et kujundada riik heaks partneriks ettevõtjatele ning mõistlikuks töökeskkonnaks oma töötajatele on ellu kutsutud nullbürokraatia projekt, mille eesmärgiks on halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine.

Era- ja avaliku sektori vahelise bürokraatia vähendamise projekti eesmärk on halduskoormuse vähendamine ettevõtete ja riigiasutuste vahelises suhtluses. Projekt algas 2015. aastal. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile üle paarisaja ettepaneku ettevõtete koormuse vähendamiseks riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning hetkel käib töö nende elluviimiseks. Ettepanekute elluviimist seirab nullbürokraatia rakkerühm. Vaata täpsemalt https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine


Rahandusministeerium tegi 2016. aastal täiendava algatuse, mille eesmärgiks on vähendada halduskoormust valitsus- ja hallatavates asutustes ning nende omavahelises suhtluses. Algatuse raames kaardistati lisaväärtust mitteloovad tegevused avaliku sektori sees. Kokku laekus rahandusministeeriumile 963 ettepanekut.

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks kogutud 963 ettepanekust jäi pärast dubleerivate ja mitte teostatavate ettepanekute eemaldamist alles 418 ettepanekut. 2018. aasta alguse seisuga oli 418-st esitatud ettepanekust täidetud 164, jooksvate küsimuste alla kategoriseeriti 56 tegevust, 28 tegevust hinnati täiendavalt mitte teostatavaks ning edasi tegeletakse 170 ettepaneku elluviimisega, et veelgi vähendada halduskoormust avalikus sektoris.

Kaalukamad tegevused, mis on avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks ellu viidud 

  • Asjaajamise tõhusamaks korraldamiseks avalikus sektoris toimub erinevates valdkondades üleminek paberkandjal asjaajamiselt digitaalsele. Selleks on arendatud erinevaid IT keskkondasid - näiteks riigihangete register, ehitisregister, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, SAP (majandustarkvara personali- ja palgaarvestuse teostamiseks). Halduskoormust vähendavad näiteks Riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) uued moodulid – lähetuste moodul (lähetuskorralduse esitamine, süsteemi poolt genereeritud lähetuse kuluaruande tööülesanne, kuluaruande ja sisuaruande esitamine), majanduskulude moodul (taotluse esitamine prillide kompenseerimiseks või isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamiseks) ning koolituste moodul (koolitustele registreerimine, osaletud koolitustest ülevaade).

  • Inimeste poolt tehtava tehnilise töö mahtu on oluliselt vähendanud andmebaaside ristkasutuse arendamine ning andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine. Näiteks on SAPi ostuarvete menetlemise süsteem liidestatud riigihangete registriga, riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP) SAP-i ja dokumendihaldussüsteemidega ning Aruandlus 3.0 projekti käigus on loodud Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga vahel ühine taksonoomia palk ja tööjõud valdkonnas ning kokku on lepitud andmete ühekordse küsimise põhimõte. Andmete ühekordseks küsimiseks loob aluse 25.05.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus „Teenuste korraldamine ja teabehalduse alused“, millega kehtestati valitsusasutustele andmete ühekordse küsimise nõue alates 01.07.2019.

  • Alustati tegevusi üleminekuks tegevuspõhisele eelarvele aastal 2020. Tegevuspõhise eelarve süsteem peaks lahendama paljud probleemid, mis on seotud liigse aruandluskoormusega ning asjaoluga, et arengukavade vahelised seosed on nõrgad, palju on kattuvusi ja vasturääkivusi ning strateegilise planeerimise ja eelarvestamise protsessid on üksteisest liigselt lahus. Mitmed probleemid on leidnud lahenduse riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega 19.06.2017, mille jõustumisel rakendub nelja aastane rulluv eelarve ning riigieelarve (RE) ja riigi eelarvestrateegia (RES) protsessid ühilduvad.

  • 14.06.2017 võeti vastu uus riigihangete seadus,  millega muudeti lihthanke regulatsioon oluliselt paindlikumaks, tõsteti lihthanke piirmäära, lihtsustati raamlepingute aruandlust ning kaotati kohalike maksude puudumise tõendi esitamise nõue juhul kui kohalikke makse ei ole kehtestatud.

  • Haldusmenetluse seaduse muudatusega 06.12.2017 kaotati kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kätte toimetamiseks ning kaotati digitaalallkirjastamise nõue teatud autenditud keskkondades.

  • 19.06.2017 vastu võetud riigivaraseaduse muudatustega lihtsustati vara võõrandamise, üleandmise ja kasutusse andmise tingimusi.

  • Konsolideeriti riigihangete korraldamine mitmetest ministeeriumidest ja nende valitsemisala asutustest Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Hangete korraldamise tsentraliseerimine aitab kokku hoida ajalist ressurssi, mis spetsialistidel kuluks hanke tehnilise läbiviimise ja õiguslike nõuete selgeks tegemisele ning seeläbi vähendab vigade tekkimist ja vaidlustamise tõenäosust. Riigihangete keskse korraldamise teenust pakub Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeüksus alates 1. jaanuarist 2016 ning 01.01.2018 seisuga kasutavad seda Riigikantselei, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused. RTK viib keskselt läbi ka ühishankeid. 

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamise seiretabel – jaanuar 2018 (274.74 KB, XLSX)

Uued ettepanekud. Avaliku sektori töötajatel on võimalus esitada jooksvalt uusi ettepanekuid riigiasutuste vahelise bürokraatia vähendamiseks e-posti aadressil nullbyrokraatia@fin.ee

Kontakt:

Nele Nõu – Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
6113155, nele.nou@fin.ee

 

Viimati uuendatud: 11. Jaanuar 2019