Riigivalitsemise reform

Riigireform on vajalik eelkõige selleks, et saada hakkama olukorras, kus rahva arv väheneb ja töökäte puudus aina kasvab, kuid kodanike ootused on saada kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti. Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Eesmärgiks on elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Riigivalitsemise reform ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid pidev riigivalitsemise kaasajastamine.

 

Leia kiirelt  #Riigireformi aegrida  #Riigireformi tegevused 2019-2023   #Riigireformi tegevused 2017-2019  

 

Riigireformi eesmärgid

Tasakaalus riik

Kohalikud omavalitsused on muutunud tugevamaks ning kogukondade huvid on esindatud kohaliku omavalitsuse tasandil.
Omavalitsuslikku laadi ning kohapealset otsustamist võimaldavad ülesanded on koos vajalike ja piisavate ressurssidega riigilt üle antud kohalikele omavalitsustele. 
Regionaalhalduse korraldust on tõhustatud ning riiklike avalike teenuste pakkumine on tagatud kõikides maakonnakeskustes.
Riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad on kättesaadavad väljaspool pealinna.

Tõhus riik

Kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel. 
Keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud.
Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes.
Vabariigi Valitsuse töökorraldus on paindlikum ning astutud on samme õigusloome mahu vähendamiseks.
Riigivalitsemise efektiivistamine toetab majanduskasvu saavutamist, halduskoormus ettevõtjatele ja elanikele on vähenenud ning avalike teenuseid pakutakse kasutajasõbralikumalt.

Avatud riik

Kasutusele on võetud kaasaegsed kaasamise põhimõtted.
Riik ja kohalikud omavalitsused on avatud uutele ideedele.

Riigireform

Riigireformi aegrida

  1. Valitsus kiitis kabinetiistungil heaks riigireformi kava aastani 2019. Vaata ka pressiteadet.

  2. Riigireformi planeeritud tegevuste ülevaade riigireformi koordinatsioonikogus

  3. Riigireformi planeeritud tegevuste vahekokkuvõte valitsuskabinetis. Vaata ka pressiteadet.

  4. Valitsus kiitis heaks riigireformi esialgse tegevuskava 2019-2023 tegevused, asutuste ümberkorraldustega seotud otsused ning üle-eestilise riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtte juurutamise avalikus sektoris. Tegevuskava täiendatakse Riigikogu poolsetele suunistele ja otsusele vastavalt. Riigireformi tegevuste eesmärkideks on vähendada kodanike jaoks riigiga suhtlemisel bürokraatiat, tõhustada riigiasutuste töökorraldust ning muuta avalikke teenuseid paremaks.

  5. Valitsus kiitis 5. augustil 2021 heaks uuendatud riigireformi tegevuskava aastateks 2021-2023.

    Riigireformi tegevuskava 2021-2023
    Pressiteade Aab: riigireformi tegevuskava sai oluliselt täiendatud

     

 
Kontakt riigireformi küsimustes:
 
Ülle Harak, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes
ulle.harak@fin.ee, tel 611 3229

 

 

Riigireformi elluviimist toetavad tegevused 2019-2023

  • Asutuste ümberkorraldamine

Asutuste ümberkorraldused otsustati viies valdkonnas. 

  1. Viidi läbi haridusvaldkonna ühendameti moodustamise analüüs, mille kohaselt tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek ja Riigikogu kinnitas Haridus- ja Noorteameti moodustamise alates 1. augustist 2020. a.  SA Innove ja SA Archimedese rakendusüksuse ülesanded ning kõigi konsolideeritud asutuste arvestusteenused (personali-, palga- ja finantsarvestus) viidi üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse.
  2. Viidi ellu analüüs ja esitati valitsusele ettepanekud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamiseks alates 1. jaanuarist 2021. a.
  3. Viidi ellu maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs.
  4. Analüüsiti transpordi valdkonna ühendamist, mille alusel tehti valitsusele ettepanek moodustada Maanteeameti, Lennuameti ja Veeteede Ameti baasil Transpordiamet, mis alustas tööd 1. jaanuarist 2021. a. 
  5. Keskkonna valdkonna ühendameti moodustamise analüüsi alusel tehti valitsusele ettepanek moodustada praeguse Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamisel Keskkonnaamet, mis alustas tööd 1. jaanuarist 2021. a.
  • Riigipalgaliste töötajate paindlik värbamine regioonidesse 

Valitsuskabineti nõupidamisel otsustati toetada üle-eestilist riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtet uute töötajate värbamisel kogu avalikus sektoris. Paindliku värbamise toetamiseks peab Rahandusministeerium leidma lahendused füüsiliste töökohtade pakkumiseks kõigis maakonnakeskustes. Heaks kiideti ühistööalade kontseptsioon paindliku värbamise toetamiseks.

Riigi motivatsiooniks on toetada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustada regioonidesse kolimist, mitmekesistada riigiasutuste tööturgu värbamisel ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda. Eesmärgiks seati vähendada 2023. aastaks keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%-ni.

 

Riigireformi elluviimist toetavad tegevused 2017-2019

 

  • Riigieelarveliste vahendite parema kasutamise huvides läheb riik üle tekkepõhisele eelarvestamisele ning 2020. aastal tegevuspõhisele eelarvestamisele. Otsitakse võimalusi ka riigieelarve seire paremaks korraldamiseks. Lühidalt - hakkab riigi tegevustel ja avalikel teenustel olema hinnalipik küljes, mis vähendab eelarvedebati emotsionaalsust ning lisab sisulisi otsuseid. Tegevuspõhise eelarvestamise üheks eelduseks on avalike teenuste kaardistamine, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel. 

  • Riigitöökohtade pealinnast väljaviimine

  • Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks viidi ellu nn nullbürokraatia algatus. Ligikaudu 40 ettevõtjate organisatsiooni esitasid riigile 251 ettepanekut, et vähendada ettevõtete koormust riigiga suhtlemisel. Ettepanekud on läbi vaadatud ning käib töö nende elluviimiseks.

  • Rahandusministeeriumi algatatud riigi sisebürokraatia vähendamiseks laekus kokku 963 ettepanekut. Avaliku sektori asutused kaardistasid oma lisaväärtuseta tegevused. Rahandusministeerium viis 2017. aasta juunikuus läbi laekunud ettepanekute esmase analüüsi ning esitas need seejärel kommenteerimiseks ministeeriumidele. Ministeeriumid vaatasid ettepanekud üle ja tegelevad nende elluviimisega. Nullbürokraatia projekti ülevaade. (409.91 KB, PDF)

  • Kesksetele teenustele üleminek. Rahandusministeeriumi juhtimisel viidi 2017. aastal lõpule riigi tugiteenuste tsentraliseerimine ehk finants-, personali- ja palgaarvestuse koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Standardiseeritud tegevuste koondamine annab märkimisväärset võitu kuludes ja töötajate arvus. 

  • Riigi raamatupidamises mindi 1. juulist 2019 üle e-arvetele, mis vähendab senist töö hulka PDF- ja paberarvetega, säästab kuludes ning võimaldab tõsta raamatupidamise kvaliteeti. 

  • Riigi statistikatöödes ja andmete kogumises võtame kasutusele andmekogude ristkasutuse ning vähendame andmeesitajate halduskoormust. 

  • Rahandusministeerium jätkab riigi osaluspoliitika kujundamisega, et võtta maksimaalsel hulgal tulu riigi äritegevusest, riigi ühtse personali- ja palgapoliitika kujundamisega, et oleks tagatud palkade sisemine õiglus ning oleks võimalik roteerumine ning riigi kinnisvarapoliitika kujundamisega.

  • Valitsus- ja halduskorralduse uuendamine. Justiitsministeeriumi juhtimisel koostatakse uue Vabariigi Valitsuse seaduse kontseptsioon, mis loob senisest paremad alused valitsuse töö korraldamiseks ning paindlikumaks riigijuhtimiseks. Halduskorralduse kontseptsiooni pannakse kirja nägemus riigiasutuste korraldamisest, st uute asutuste loomine, seniste asutuste ühendamine, tegevuse lõpetamine, asutuste rollid ja töökorraldus.

  • Riigi ülesannete analüüsi läbiviimine andis reformile suuna edasiseks. Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös ministeeriumitega vaadati üle riigi avalikud ülesanded ning selgitati välja dubleerivad ja ebavajalikud tegevused ning nende korraldus asutustes. Blogitekst: Kahanev planeerimine ehk riigireformist ametniku pilguga 

  • Riigimajade projekt: riigiteenuste (ja sobivate KOV teenuste) koondamine ühte asukohta maakonnas, et parandada teenuste kättesaadavust ja säästa kinnisvarakuludes. Rahandusministeeriumi blogi: Riigimaja: mitu teenust - üks maja (25.10.2016).
    Pressiteade: Valitsus toetas riigimajade loomist üle Eesti (16.03.2018). Pressiteade: Esimene riigimaja avab uksed Viljandis ( 7.03.2019).

Suuremahuliste reformide juhend

Viimati uuendatud: 13. august 2021