Sa oled siin

Riigi finantsvarad ja -kohustused

Rahandusministeeriumi riigikassa osakond juhib riigi igapäevast rahavoogu, paigutab vaba raha ning kaasab vajadusel riigile võõrvahendeid, teostab riigiasutuste ja riigi asutatud sihtasutuste arveldusi ning korraldab laenude ja riigigarantiide väljastamist.

Riigikassa alustas tööd 1. aprillil 1996. Toona töötas riigikassa peakontoris ja viies Tallinna ning 14 piirkondlikus harukontoris kokku üle saja inimese. Praeguseks on riigikassa osakonnal 13 töötajat. 

 

Riigi rahavoo juhtimine ja finantsreservid


Riigikassa osakond juhib riigi ja teiste rahandusministeeriumis oma raha hoidvate isikute rahavoogu ning paigutab riigi kontsernikontodel olevat raha. Rahandusministeeriumis oma raha hoidvad isikud peavad saama oma vahendite arvelt teostada väljamakseid igal ajal. Selle tagamiseks hoiab riigikassa piisavat likviidsusvaru ja saab võtta operatiivselt laenu või emiteerida võlakirju selliselt, et kõik väljamaksed saavad õigeaegselt tehtud. Riigi ja teiste rahandusministeeriumis oma raha hoidvate isikute arveldusi reguleeritakse rahandusministri kehtestatava kassalise teenindamise eeskirjaga.

Riigi ainuasutatud sihtasutused arveldavad rahandusministeeriumi e-riigikassa süsteemi kaudu alates 2011. aastast. Haigekassa pangakontod liideti ministeeriumi pangakontsernidega detsembris 2011 ja Töötukassa jaanuaris 2012. Eesti Väärtpaberikeskus alustas arvelduste tegemist riigikassas 2014. aasta veebruaris.

Riigi rahavoo ja lisaks riigiasutustele ka teiste valitsussektorisse kuuluvate juriidiliste isikute (sh avalik-õiguslikud isikud, riigi sihtasutused) raha juhtimist ning stabiliseerimisreservi haldamist reguleerib valitsuse määrus „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“.

Kontakt: treasury@fin.ee

Investeerimisportfellid


Riigikassa haldab finantsvara kahe eraldiseisva investeerimisportfellina:

  • Stabiliseerimisreserv, mille moodustavad riigieelarve seaduse §-s 71 sätestatud stabiliseerimisreservi varad.
  • Likviidsusreserv ehk riigi likviidsed finantsvarad. Likviidsusreserv hõlmab riigi, Haigekassa, Töötukassa, sihtasutuste ja teiste isikute raha.

Graafik: reservide maht ja tulusus 2004-2016

 

Likviidsusreservi haldamine


Likviidsusreservi kasutatakse riigi ja Rahandusministeeriumis oma raha hoidvate isikute rahavoo juhtimiseks. Reservi maht ja laenuvõime peavad olema piisavad riigi ja Rahandusministeeriumis oma raha hoidvate isikute väljamaksete tegemiseks.

Kassareservi ehk likviidsusreservi haldamisel lähtub riigikassa konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest, mis tagavad eelkõige finantsvara likviidsuse ja väärtuse säilivuse ning seejärel tulu teenimise.

Loe lisaks (15.06 KB, DOCX)

Stabiliseerimisreservi haldamine


Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Reserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni (45,2 miljonit eurot).2016. aasta lõpu seisuga on reservi maht kasvanud 406 miljoni euroni. Aastatel 1998-1999 on reservi arvelt kasutusele võetud Eesti Maapanga (pankrotis) klientide loovutatud nõuete katteks 266 miljonit krooni (17 miljonit eurot). 2009. aastal võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit (224 miljonit eurot) maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Loe lisaks (14.58 KB, DOCX)

 

Riigi võlakohustused


Riigikogu kehtestab vastavalt riigieelarve seaduse §-le 69 iga-aastase riigieelarvega riigi võlakohustuste maksimumlimiidi, mille ulatuses antakse rahandusministeeriumile luba võtta Eesti Vabariigi nimel võlakohustusi.

Rahandusministeerium võib võlakohustusi kaasata riigi rahavoo juhtimiseks, sealhulgas riigieelarve kulude, investeeringute, osaluste omandamise, laenude andmise, potentsiaalsete kohustuste täitmise ja võlakohustuste tagasimaksete rahastamiseks ning likviidsusreservi suurendamiseks.

 


Rahandusministeeriumil on võlakohustuste piirmäära ulatuses lubatud otsustada nii lühi- kui ka pikaajaliste võlakohustuste võtmine. Loa riigile nimetatud jäägist suuremas ulatuses võlakohustuste võtmiseks annab riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul. Riigile võlakohustuste võtmise tingimused on kehtestatud valitsuse määrusega „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“.

​Võlakohustuste jääk (seisuga 31.12.2016) on 489,2 mln eurot (laenu andjaks on EIB) ja laenu lõpptähtaeg on 2025.

Riigi potentsiaalsed kohustused


Potentsiaalsed kohustused on riigi võetud varalised kohustused, mille tegelik realiseerumine sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust (nt riigigarantii, välislepingus kokku lepitud asjaoludel esitatav rahvusvahelise organisatsiooni kapitali sissenõue vms). Riigigarantiide andmine on reguleeritud vastavalt riigieelarve seaduse §-le 61. Välismaiste organisatsioonide või riikidega seotud riigigarantiide ja valitsuse kehtivat piirmäära ületavate riigigarantiide andmise otsustab riigikogu.

Riigi potentsiaalsed kohustused seisuga 31.12.2016
KOKKU (mln EUR) 2304 100%
ESMi sissenõutav kapital 1153 50%
EFSFi võlakohustuste põhisumma garantii (vt tabel 3) 495 21%
EIB, NIB, CEB, EBRD, IBRD sissenõutav kapital 245 11%
KredEx ja KredEx Krediidikindlustus 224 10%
Õppelaenud 111 5%
Ettevõtete laenugarantiid (laenujääk)  61 2%
NIB garantiid 15 1%
EFSFi võlakohustuste Eesti garanteeritav osa seisuga 31.12.2016 (mln EUR)*
Emiteeritud võlakirjad Intressid Makstud intressid Võlakirjade põhisumma + intressid Maksimaalne garantiikohustus (ülegarantiiga)
495 73 -22 546 877
* EFSFi võlakohustuste põhisummagarantii kuni 1994,9 mln EUR
 

Valitsuse antavad riigisisesed laenud ja laenugarantiid


Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurima lubatud koondjäägi otsustab riigikogu iga-aastase riigieelarvega. Riigieelarve seaduse alusel riigigarantii taotlemise ja andmise kord ning täpsemad tingimused on kehtestatud valitsuse määrusega „Laenu ja riigigarantii taotlemise ning andmise tingimused ja kord“.

Tabel 1. Antud laenud seisuga 31.12.2016
Laenuvõtja Laenujääk (mln EUR) Laenu lõpptähtaeg
KIK 92,9 2037
KredEx* 11,5 2026
KOKKU 104,4  

* KredExile antud laenud koondjäägina ja pikima tähtajaga

Tabel 2. Garanteeritud laenud seisuga 31.12.2016
Laenuandja Laenuvõtja Laenujääk (mln EUR) Tähtaeg
EIB PERH 43,4 2035
CEB KredEx 17,1 2022
KOKKU 60,5  

 

Viimati uuendatud: 30. August 2017