Riigihangete poliitika

Uudised

19.07.2021  Keskkonnaminister andis 29.06.2021 välja määruse nr 35  "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused". Määrus jõustub 01.01.2022. Juhiseid annab ja koolitab keskkonnaministeerium.
16.07.2021  EAFIP 2. taotlusvoor hankijatele tasuta nõuandeabi saamiseks innohangete korraldamisel on avatud. Taotlemise tähtaeg on 25.09.2021. Taotlusvoorud avanevad iga 3 kuu järel.
15.07.2021  Registris esines tõrkeid failide üleslaadimisel 7:00-10:19. Hankijaid teavitati tähtpäeva edasilükkamise vajadusest. Vabandame.
13.07.2021  Uuendasime KKK rubriiki.
07.07.2021  Registris esines täna tõrkeid kuni kl 10.20. Hankijaid teavitati tähtpäeva edasilükkamise vajadusest. Vabandame.
30.06.2021  Uuendasime kohtulahendite kokkuvõtteid.
28.06.2021 5. juulist kuni 20. augustini saab telefonil 6113 701 riigihangete seaduse rakendamise kohta nõu küsida kolmapäeviti kella 14.00-st kella 17.00-ni. Vastuseid korduma kippuvatele küsimustele on võimalik leida KKK rubriigiist, samuti soovitame tutvuda kohtupraktika kokkuvõtetega. Küsimusi saab endiselt saata kirjalikult aadressile riigihanked@fin.ee.
28.06.2021 Avaldatud on Euroopa Komisjoni teatis "Innovatsioonihangete suunised".
21.06.2021  Euroopa Kohus on teinud olulise otsuse seoses raamlepingutega.
08.06.2021  Euroopa Komisjon on avaldanud teatise "Sotsiaalne ostmine - juhend sotsiaalsete kaalutluste arvestamiseks riigihankes (1.89 MB, PDF).".  
25.05.2021  Euroopa Kohtu otsus pakkujalt nõutava Eesti registreeringu või loa küsimuses. 
29.04.2021  Uuendasime KKK rubriiki.
22.04.2021  Euroopa Komisjoni innovatsioonihangete uudiskiri. Võrdlusuuring, koolitusinfo, head näited. Kandideeri auhinnale.  
13.04.2021  Valminud on juhend audiitorteenuse riigihanke korraldamiseks avalikus sektoris.
09.04.2021  Täiendasime registri KKK-d. Lisatud on käitumisjuhised registris toimetamiseks olukorras, kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga. NB! Arvutusvea parandamiseks ei sobi kohandamise tegevus.
01.04.2021  Euroopa Komisjon pakub tasuta nõustamist ja koolitusi innovatsiooni toetavate hangete korraldamiseks, vt täpsemalt siit.
31.03.2021  Uuendasime kohtulahendite kokkuvõtteid.
19.03.2021  Saatsime ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse muutmise eelnõu. Vt eelnõude infosüsteemist või siit. Tagasisidet ootame kuni 26.04.2021.
16.03.2021  Registris esinesid tõrked kuni 14.30. Hankijaid teavitati tähtpäeva edasilükkamise vajadusest. Vabandame.
16.02.2021  Taotluste ja pakkumuste avamise aja muudatusest registris alates 1.03.2021 (PDF).
09.02.2021  Alanud on registreerimine riigihangete alasele koolitusele hankijatele 08.04. Registreerimine RTIP-is.
01.02.2021  Uuendasime registri kasutustingimusi. Alates 1.03.2021 ei saa registris elektroonilisi taotlusi ja pakkumusi avada enne ühe tunni möödumist taotluste ja pakkumuste esitamise tähtpäevast. Muudatus on vajalik, et hankijal oleks enne avamist piisavalt aega veenduda RHS § 81 lg-s 2 kirjeldatud registri tõrke puudumises. Vt ka töökord registri tõrke korral.
29.01.2021  Uuendasime KKK rubriiki.
27.01.2021  Võtsime riigihangete registris kasutusele versiooni 4.8. Vt ülevaadet täiendustest siit.
07.01.2021  Oleme muutnud registri kasutustingimusi. Pakkumuse dokument ei tohi nüüdsest 20 MB asemel ületada 100 MB ja pakkumus kokku 100 MB asemel 300 MB. 


ARHIIV
2017   2018   2019   2020
 

Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne (reeglina) avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud (riigihanke menetluse) reeglistikku järgides.

Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.

Riigihankereeglid lähtuvad põhimõttest, et ettevõtted, kellelt teenuseid või ehitustöid tellida või asju osta, valitakse kindlatest kriteeriumitest lähtuvalt. Need valikukriteeriumid peavad olema kontrollitavad ja arusaadavad kõigile ühtmoodi ning valiku langetamisel ei ole lubatud lähtuda isiklikest tutvustest, meeldimisest või muudest subjektiivsetest asjaoludest. Kõigile ettevõtetele, kes saavad riigile soovitud asju, teenuseid või ehitustöid pakkuda, tuleb anda võrdne võimalus seda teha. Nii on tagatud eeldused maksumaksja raha võimalikult efektiivseks ja otstarbekaks ärakasutamiseks.

Riigihankereeglid jagunevad laias laastus kolme keerukusastmesse, mis sõltuvad ostule kuluvast rahasummast. Mida suurem rahasumma ostule kulub, seda reguleeritumad ja keerukamad on riigihanke, ehk ostu sooritamise, reeglid. Kui väiksemate ostude puhul võib avalik sektor anda võimaluse pakkumuse esitamiseks ning seeläbi ostu sooritamiseks vaid Eesti siseselt, siis suuremas mahus ostude puhul tuleb riigil oma ostusoovist teavitus teha Euroopa üleselt EL Teataja veebiväljaandes TED. 

Eesti on elektrooniliste riigihangete läbiviimisel esirinnas.  Info ostusoovide ja nende ostude menetluse käigu kohta on kättesaadav ühest kohast – Riigihangete registrist.

Riigihankeid korraldades saab riik soodustada ka sõltuvalt vajadusest innovaatiliste toodete turuletoomist, toetada keskkonda läbi keskkonnahoidlike toodete hankimise ning ühtlasi ka toetada riigi sotsiaalsete eesmärkide saavutamist.

Olulised viited

 

Huvitavaid fakte

  • Eestis korraldati 2018. aastal 7854 riigihanget kogumaksumusega veidi üle 2,5 miljardi euro, mis moodustas Eesti 2018. aasta SKPst 10,3% ja riigieelarvest 26,1%.
  • Rahvusvahelisi hankeid tehti 2018. aastal 16%. Välismaiste pakkujatega sõlmiti pisut üle 3% riigihankelepingutest.

  • Eesti on Euroopa Liidus eeskujuks keskse riigihangete registriga, mille kaudu on võimalik riigihankeid läbi viia ja neis osaleda elektrooniliselt. Elektrooniliste menetluste osakaal kõikidest riigihankemenetlustest on 96%. 2018. aasta 22. oktoobriks tuli täielikult üle minna e-riigihangetele.

  • Keskmine pakkujate arv elektroonilise menetlusega riigihankes on 3,6 ja elektroonilise menetluseta riigihankes 1,9.
  • Raamlepinguid sõlmiti 2018. aastal 17% ulatuses hankemenetluste arvust.
  • Ministeerium nõustab ja koolitab, et tõsta hankijate teadlikkust ja oskusi riigihangete korraldamisel. 2018. aastal vastati 2704 päringule ning regulaarselt korraldatakse tasuta riigihangete seadust tutvustavaid koolitusi.
  • Hankemenetluste arvu poolest hangiti 2018. aastal kõige enam teenuseid, mis aga rahalise mahu poolest jäi alla ehitustööde hangetele.
  • Kõige enam viidi läbi lihthankeid, kuid suurima rahalise mahu moodustavad avatud hankemenetlused. 

  • Majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumina kasutatakse enam suuremamahulistes hangetes. Üle rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes oli 2018. aastal majandusliku soodsuse kasutamise osakaal 36,5% kõikidest hankemenetlustest, samal ajal kui alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes kasutati majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumina vaid 21% hankemenetlustest.

  • 2018. aastal laekus Rahandusministeeriumile kokku 53 järelevalveteadet. Selle ajendil viidi läbi 12 juhtumipõhist järelevalvemenetlust ning 41 korral järelevalvemenetlust ei alustatud.
  • 2018. aastal esitati 7854 alustatud riigihankele 248 vaidlustust. Võrreldes aasta varasemaga tõusis esitatud vaidlustuste arv 47 võrra.

 

Viimati uuendatud: 19. juuli 2021