Riigihangete poliitika

 

Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne (reeglina) avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud (riigihanke menetluse) reeglistikku järgides.

Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.

Riigihankereeglid lähtuvad põhimõttest, et ettevõtted, kellelt teenuseid või ehitustöid tellida või asju osta, valitakse kindlatest kriteeriumitest lähtuvalt. Need valikukriteeriumid peavad olema kontrollitavad ja arusaadavad kõigile ühtmoodi ning valiku langetamisel ei ole lubatud lähtuda isiklikest tutvustest, meeldimisest või muudest subjektiivsetest asjaoludest. Kõigile ettevõtetele, kes saavad riigile soovitud asju, teenuseid või ehitustöid pakkuda, tuleb anda võrdne võimalus seda teha. Nii on tagatud eeldused maksumaksja raha võimalikult efektiivseks ja otstarbekaks ärakasutamiseks.

Riigihankereeglid jagunevad laias laastus kolme keerukusastmesse, mis sõltuvad ostule kuluvast rahasummast. Mida suurem rahasumma ostule kulub, seda reguleeritumad ja keerukamad on riigihanke, ehk ostu sooritamise, reeglid. Kui väiksemate ostude puhul võib avalik sektor anda võimaluse pakkumuse esitamiseks ning seeläbi ostu sooritamiseks vaid Eesti siseselt, siis suuremas mahus ostude puhul tuleb riigil oma ostusoovist teavitus teha Euroopa üleselt EL Teataja veebiväljaandes TED. 

Eesti on elektrooniliste riigihangete läbiviimisel esirinnas. 2016. aastal tehti meil enamus, so 90%, riigihangetest elektroonilise menetlusena. 2018. aastaks tuleb saavutada kõikide riigihangete elektrooniline menetlemine. Info ostusoovide ja nende ostude menetluse käigu kohta on kättesaadav ühest kohast – Riigihangete registrist. 

Riigihankeid korraldades saab riik soodustada ka sõltuvalt vajadusest innovaatiliste toodete turuletoomist, toetada keskkonda läbi keskkonnahoidlike toodete hankimise ning ühtlasi ka toetada riigi sotsiaalsete eesmärkide saavutamist.

Olulised viited

 

Huvitavaid fakte

  • Eestis korraldati 2016. aastal 10 343 riigihanget kogumaksumusega 2,1 miljardit eurot, mis moodustas Eesti 2016. aasta SKPst 10% ja riigieelarvest 25%.

  • Rahvusvahelisi hankeid tehti 2016. aastal 11%, kuid nende maksumus moodustas riigihangetest 62%. Välismaiste pakkujatega sõlmiti pisut 3% riigihankelepingutest.

 

  • Eesti on Euroopa Liidus eeskujuks keskse riigihangete registriga, mille kaudu on võimalik riigihankeid läbi viia ja neis osaleda elektrooniliselt. Elektrooniliste menetluste osakaal kõikidest riigihankemenetlustest on 90%. 2018. aastal tuleb täielikult üle minna e-riigihangetele.

 

  • Ühes riigihankemenetluses osaleb keskmiselt 3,5 pakkujat.
  • Ministeerium nõustab ja koolitab, et tõsta hankijate teadlikkust ja oskusi riigihangete korraldamisel. Igal aastal vastatakse kokku keskmiselt 3000 päringule ning regulaarselt korraldatakse tasuta Riigihangete Registri kasutajakoolitusi  hankijatele  ja pakkujatele. 2015. aastal osales riigihangete registri koolitustel 500 inimest ning 2016. aastal 200 inimest. Lisaks korraldatakse regulaarselt riigihangete seadust tutvustavaid koolitusi, mille osakaal 2016. aastal oli väga suur seoses uue riigihangete seaduse jõustumisega 2017. aastal.
  • Kõige enam viidi läbi lihthankeid, kuid suurima rahalise mahu moodustavad avatud hankemenetlused. Palju kasutati ka lihtsustatud korras teenuste tellimist, vähem kasutati väljakuulutamiseta ja väljakulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusi, võistlevat dialoogi ja piiratud hankemenetlust.

  • Raamlepinguid sõlmiti 2016. aastal 11% ulatuses hankemenetluste arvust, mille maksumus moodustas 31% hankemenetluste kogumaksumusest.
  • 2016. aastal esitati 245 vaidlustust 188-le hankele, ehk alla 2% hangetest vaidlustati.
  • Järgnevatel aastatel vajab enam tähelepanu majandusliku soodsuse kriteeriumi kasutamine, mille tase on seni Eestis olnud liiga madal, jäädes vaid 15% piirimaile.

 

Viimati uuendatud: 19. Jaanuar 2018