Riigihangete poliitika

Uudised

14.10.2019  Kutsume ettevõtjaid osalema riigihangete registri kasutajakoolitustel pakkujale 28.11 ja 10.12
02.10.2019   Riigihangete registri töös esines täna tõrge vahemikus 11:50 - 12:07. Hankijaid on teavitatud tähtaegade edasilükkamise vajadusest. Vt ka töökord registri tehnilise tõrke korral
03.09.2019   Kutsume osalema koolitusel: Riigihangete praktilised küsimused ja riigihangete registri uued võimalused.
30.08.2019   Riigihangete registri töös esines 28. ja 30.08 tehniline tõrge. Hankijaid on teavitatud tähtaegade edasilükkamise vajadusest. Vt töökord registri tehnilise tõrke korral.
21.08.2019   Riigihangete seaduse muutmiseks laekus arvukalt ettepanekuid.
19.08.2019   Elektrilevi OÜ kutsub osalema elektrivõrgu tööde teostamise sisseostu turu-uuringus (26.49 KB, DOCX).
16.08.2019   Euroopa Komisjon on avaldanud suunised kolmandate riikide pakkujate ja kaupade osalemise kohta ELi hanketurul, mis on kättesaadav siit (796.93 KB, PDF).
26.07.2019   Maksu- ja Tolliamet väljastab 1. augustist ehitustööde riigihangete keskmise töötasu tõendeid täiendatud metoodika alusel. 
26.07.2019   Euroopa Komisjon uurib regionaalsete ja kohalike omavalitsuste hankijate kogemusi Euroopa Liidu riigihankeõiguse rakendamisel. Küsitlus on avatud 30. septembrini 2019 ja kättesaadav siit.
11.07.2019   1. augustil jõuavad registri kasutajateni uus hankepassi versioon 2.0, eduka pakkuja automaatkontroll ja alltöövõtjate kontrolli mugavam lahendus.
10.07.2019   E-riigihanked lähenevad sajale protsendile.
01.07.2019   Kutsume osalema Euroopa Komisjoni korraldatavas ESPD (hankepass) teenuse rahulolu uuringus. Küsitlus on kättesaadav ka eesti keeles ja avatud kuni 15.09.2019.


ARHIIV
2017   2018   2019 I pa
 

Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne (reeglina) avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud (riigihanke menetluse) reeglistikku järgides.

Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.

Riigihankereeglid lähtuvad põhimõttest, et ettevõtted, kellelt teenuseid või ehitustöid tellida või asju osta, valitakse kindlatest kriteeriumitest lähtuvalt. Need valikukriteeriumid peavad olema kontrollitavad ja arusaadavad kõigile ühtmoodi ning valiku langetamisel ei ole lubatud lähtuda isiklikest tutvustest, meeldimisest või muudest subjektiivsetest asjaoludest. Kõigile ettevõtetele, kes saavad riigile soovitud asju, teenuseid või ehitustöid pakkuda, tuleb anda võrdne võimalus seda teha. Nii on tagatud eeldused maksumaksja raha võimalikult efektiivseks ja otstarbekaks ärakasutamiseks.

Riigihankereeglid jagunevad laias laastus kolme keerukusastmesse, mis sõltuvad ostule kuluvast rahasummast. Mida suurem rahasumma ostule kulub, seda reguleeritumad ja keerukamad on riigihanke, ehk ostu sooritamise, reeglid. Kui väiksemate ostude puhul võib avalik sektor anda võimaluse pakkumuse esitamiseks ning seeläbi ostu sooritamiseks vaid Eesti siseselt, siis suuremas mahus ostude puhul tuleb riigil oma ostusoovist teavitus teha Euroopa üleselt EL Teataja veebiväljaandes TED. 

Eesti on elektrooniliste riigihangete läbiviimisel esirinnas. 2017. aastal tehti meil enamus, so 93%, riigihangetest elektroonilise menetlusena. 2018. aastaks tuleb saavutada kõikide riigihangete elektrooniline menetlemine. Info ostusoovide ja nende ostude menetluse käigu kohta on kättesaadav ühest kohast – Riigihangete registrist. 

Riigihankeid korraldades saab riik soodustada ka sõltuvalt vajadusest innovaatiliste toodete turuletoomist, toetada keskkonda läbi keskkonnahoidlike toodete hankimise ning ühtlasi ka toetada riigi sotsiaalsete eesmärkide saavutamist.

Olulised viited

 

Huvitavaid fakte

  • Eestis korraldati 2017. aastal 10 375 riigihanget kogumaksumusega  veidi üle 2 miljardi euro, mis moodustas Eesti 2017. aasta SKPst 13% ja riigieelarvest 35%.
  • Rahvusvahelisi hankeid tehti 2017. aastal 12%. Välismaiste pakkujatega sõlmiti pisut üle 3% riigihankelepingutest.

 

  • Eesti on Euroopa Liidus eeskujuks keskse riigihangete registriga, mille kaudu on võimalik riigihankeid läbi viia ja neis osaleda elektrooniliselt. Elektrooniliste menetluste osakaal kõikidest riigihankemenetlustest on 93%. 2018. aastal tuleb täielikult üle minna e-riigihangetele.

 

  • Keskmine pakkujate arv elektroonilise menetlusega riigihankes on 3,3 ja elektroonilise menetluseta riigihankes 2,2.
  • Ministeerium nõustab ja koolitab, et tõsta hankijate teadlikkust ja oskusi riigihangete korraldamisel. Igal aastal vastatakse kokku keskmiselt 3000 päringule ning regulaarselt korraldatakse tasuta riigihangete seadust tutvustavaid koolitusi, mille osakaal 2017. aastal koolitati ligikaudu 850 inimest.
  • Kõige enam viidi läbi lihthankeid, kuid suurima rahalise mahu moodustavad avatud hankemenetlused. 

  • Raamlepinguid sõlmiti 2017. aastal 11% ulatuses hankemenetluste arvust.
  • 2017. aastal esitati 10 375 alustatud riigihankele 211  vaidlustust. Võrreldes aasta varasemaga langes esitatud vaidlustuste arv 51 võrra. 
  • Majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumina kasutatakse enam suuremamahulistes hangetes. Üle rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes oli 2017. aastal majandusliku soodsuse kasutamise osakaal 27% kõikidest hankemenetlustest, samal ajal kui alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes kasutati majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumina vaid 14% hankemenetlustestaastatel. 

 

Viimati uuendatud: 14. oktoober 2019