Riigihangete poliitika

Uudised

16.07.2018   Registri töös esines 16.07.2018 kell 7:33-11:20 häireid. Palume pöörduda kasutajatoe poole ja lugeda tegevuskorda registri tõrgete korral. Vabandame ebamugavuste pärast.
11.07.2018   Avaldatud on olelusringi kulude arvestamise juhendmaterjal.
10.07.2018   22. oktoobril jõuab kasutajateni uus riigihangete register.
27.06.2018   Riigihangete seaduses jõustuvad alates 15.07.2018 muudatused seoses välismaalaste seaduse uute sätetega.
05.06.2018   Täiendatud on Korduma Kippuvate Küsimuste rubriiki. NB! Tõlgendamise muudatus seoses saate tellimisega.
05.06.2018   Riigihangete nõustamistelefon ei tööta 15.06. kell 9:00-12:00. Vabandame.
22.05.2018   Uukkivi: Pidev järelevalve aitab parandada riigihankepraktikat.
17.05.2018   Euroopa Komisjon on avaldanud innohangete juhise (708.38 KB, PDF).
09.05.2018   Eesti Raudtee AS kutsub osalema raudteeülesõidu automaatikalahenduse teabepäringus.
03.05.2018   Riigihangete registrist saab rohkem teavet kõrvaldamise aluste kohta.
13.04.2018   Täiendatud on Korduma Kippuvate Küsimuste rubriiki.
27.03.2018   Viimatised täiendused riigihangete registris.
26.03.2018   Möödunud aastal vaidlustati 2 protsenti riigihangetest. 
06.03.2018   E-riigihanked jätkavad võidukäiku.
06.03.2018   Avaldatud on "Riigihankemaastiku 2017 üldine statistika" (580.82 KB, PDF).
26.02.2018   Avaldatud on Eesti Planeerijate Ühingu soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks (845.03 KB, PDF).
21.02.2018   Riigihangete seadus on 2017. aasta parim seadus!  Aitäh panustajatele!
16.02.2018   Euroopa Komisjon on uuendanud riigihangete juhist struktuuritoetuste rakendajatele.
08.12.2018   Avaldatud on juhend "Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuste tellimisel" (667.14 KB, PDF).
31.01.2018   Kutsume ettevõtjaid osalema uue riigihangete registri kasutatavuse testimisel.
30.01.2018   Alates 1.02.2018 on riigihangete registri kasutajatugi kättesaadav E-R  9:00 - 15:00.
29.01.2018   Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kutsub toitlustusteenuse pakkujaid 5.02.2018 infopäevale.
26.01.2018   Valminud on analüüs "Alltöövõtjate  regulatsiooni rakendamisega kaasnevad mõjud".
26.01.2018   Registri töös esines 26.01 vahemikus 9:00 -12:45 failide üleslaadimisel häireid. Palume pöörduda kasutajatoe poole ja lugeda tegevuskorda registri tõrgete korral. Vabandame.
19.01.2018   Avaldatud on riigihangete läbiviimist abistavad menetlusskeemid (465.74 KB, PDF).
09.01.2018   Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kutsub teehoolduse ja -remondi ning tee-ehitusmaterjalide pakkujaid teabepäevale. 23.01.2018
03.01.2018   Uuest aastast jõustusid täiendavad kohustused alapakkumuste kontrollimisel.
02.01.2018   Ehitusvaldkonna vastutavad isikud lähevad uuel aastal üle kohustuslikule kutsesüsteemile.

ARHIIV
2017
 

Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne (reeglina) avaliku sektori asutuse poolt seaduses määratletud (riigihanke menetluse) reeglistikku järgides.

Riigihankena ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid. Reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks on seaduses ette nähtud selleks, et oleks tagatud maksumaksja raha õiglane, otstarbekas ja läbipaistev kasutamine.

Riigihankereeglid lähtuvad põhimõttest, et ettevõtted, kellelt teenuseid või ehitustöid tellida või asju osta, valitakse kindlatest kriteeriumitest lähtuvalt. Need valikukriteeriumid peavad olema kontrollitavad ja arusaadavad kõigile ühtmoodi ning valiku langetamisel ei ole lubatud lähtuda isiklikest tutvustest, meeldimisest või muudest subjektiivsetest asjaoludest. Kõigile ettevõtetele, kes saavad riigile soovitud asju, teenuseid või ehitustöid pakkuda, tuleb anda võrdne võimalus seda teha. Nii on tagatud eeldused maksumaksja raha võimalikult efektiivseks ja otstarbekaks ärakasutamiseks.

Riigihankereeglid jagunevad laias laastus kolme keerukusastmesse, mis sõltuvad ostule kuluvast rahasummast. Mida suurem rahasumma ostule kulub, seda reguleeritumad ja keerukamad on riigihanke, ehk ostu sooritamise, reeglid. Kui väiksemate ostude puhul võib avalik sektor anda võimaluse pakkumuse esitamiseks ning seeläbi ostu sooritamiseks vaid Eesti siseselt, siis suuremas mahus ostude puhul tuleb riigil oma ostusoovist teavitus teha Euroopa üleselt EL Teataja veebiväljaandes TED. 

Eesti on elektrooniliste riigihangete läbiviimisel esirinnas. 2017. aastal tehti meil enamus, so 93%, riigihangetest elektroonilise menetlusena. 2018. aastaks tuleb saavutada kõikide riigihangete elektrooniline menetlemine. Info ostusoovide ja nende ostude menetluse käigu kohta on kättesaadav ühest kohast – Riigihangete registrist. 

Riigihankeid korraldades saab riik soodustada ka sõltuvalt vajadusest innovaatiliste toodete turuletoomist, toetada keskkonda läbi keskkonnahoidlike toodete hankimise ning ühtlasi ka toetada riigi sotsiaalsete eesmärkide saavutamist.

Olulised viited

 

Huvitavaid fakte

  • Eestis korraldati 2017. aastal 10 375 riigihanget kogumaksumusega  veidi üle 2 miljardi euro, mis moodustas Eesti 2017. aasta SKPst 13% ja riigieelarvest 35%.
  • Rahvusvahelisi hankeid tehti 2017. aastal 12%. Välismaiste pakkujatega sõlmiti pisut üle 3% riigihankelepingutest.

 

  • Eesti on Euroopa Liidus eeskujuks keskse riigihangete registriga, mille kaudu on võimalik riigihankeid läbi viia ja neis osaleda elektrooniliselt. Elektrooniliste menetluste osakaal kõikidest riigihankemenetlustest on 93%. 2018. aastal tuleb täielikult üle minna e-riigihangetele.

 

  • Keskmine pakkujate arv elektroonilise menetlusega riigihankes on 3,3 ja elektroonilise menetluseta riigihankes 2,2.
  • Ministeerium nõustab ja koolitab, et tõsta hankijate teadlikkust ja oskusi riigihangete korraldamisel. Igal aastal vastatakse kokku keskmiselt 3000 päringule ning regulaarselt korraldatakse tasuta riigihangete seadust tutvustavaid koolitusi, mille osakaal 2017. aastal koolitati ligikaudu 850 inimest.
  • Kõige enam viidi läbi lihthankeid, kuid suurima rahalise mahu moodustavad avatud hankemenetlused. 

  • Raamlepinguid sõlmiti 2017. aastal 11% ulatuses hankemenetluste arvust.
  • 2017. aastal esitati 10 375 alustatud riigihankele 211  vaidlustust. Võrreldes aasta varasemaga langes esitatud vaidlustuste arv 51 võrra. 
  • Majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumina kasutatakse enam suuremamahulistes hangetes. Üle rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes oli 2017. aastal majandusliku soodsuse kasutamise osakaal 27% kõikidest hankemenetlustest, samal ajal kui alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes kasutati majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumina vaid 14% hankemenetlustestaastatel. 

 

Viimati uuendatud: 16. Juuli 2018