Sa oled siin

Riigihalduse ministri ringkiri kriisi majandusliku mõju leevendamisest riigihangete abil.

Riigihanked on oluline osa majandusest, mille kokku tõmbamine raskendaks praegusel keerulisel ajal kriisi üle elamist. Läbi riikliku hanketegevuse saame ühiselt toetada ettevõtjaid kujunenud keerulistes tingimustes. Olemasolevate reeglite raames on riigihangete abil võimalik ettevõtjate toimetuleku heaks rakendada allpool kirjeldatud meetmeid. Eriti oleks meetmed abiks nendele ettevõtjatele, kes tegutsevad majandussektorites, mis on kõige enam negatiivselt viiruse levikust ja sellest tingitud olukorrast mõjutatud.

Palume hanketegevuse planeerimisel ja korraldamisel silmas pidada järgmisi aspekte:

1) Võlaõigusseadus näeb hankijatele ette maksimaalsed maksetähtajad arvete tasumiseks, sõltuvalt hankijast on maksetähtajad 30 või 60 päeva. Kuna seadus näeb ette üksnes maksimaalsed tähtajad, on hankijatel lubatud arveid maksta kiiremini. Soovitame eelnevast lähtudes hankijatel võimalusel arveid tasuda kiiremini kui seaduses sätestatud, näiteks 10-20 päeva jooksul.

2) Juhul kui taotlejal või pakkujal esineb maksuvõlg, mille tõttu ta tuleks riigihankest kõrvaldada, tuleb ettevõtjale anda võimalus maksuvõlg tasuda või ajatada. Võimalusel soovitame maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks anda rohkem aega kui kolm tööpäeva. Mõjuvatel põhjustel võib hankija pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada.

3) Riigihanked, mille korraldamine on vajalik sõltumata eriolukorrast, soovitame viia lõpuni, andes sellega riigihangete kaudu ettevõtjatele tööd. Hangetes, mille puhul ei ole selge, kuidas eriolukorra jätkumine neid mõjutab, soovitame pikendada taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega.

4) Uutes riigihangetes palume kaaluda võimalust tihendada maksegraafikuid, et raha liiguks tehtud tööde või tarnete eest ettevõtjatele kiiremini. Samasisulisi muudatusi on võimalik teha taotluste või pakkumuste ootel olevates riigihange tingimustes.

5) Kavandatavates riigihangetes soovitame kaaluda pakkumuse tagatise nõudest loobumist või vähendada nõutava tagatise suurust. Riigihangete seadus lubab nõuda tagatist mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest, väiksema tagatise nõudmine on lubatud.

6) Riigihangete puhul, mis on planeerimisel või milles on riigihanke alusdokumentide muutmine veel võimalik, soovitame lepingu projektides ette näha detailsed reeglid lepingute muutmiseks juhul, kui esinevad kas vääramatust jõust tulenevad lepingu täitmist takistavad asjaolud või võib tekkida vajadus muudel põhjustel lepingut muuta.

7) Kui ettevõtja teeb ettepaneku lepingu muutmiseks, siis muudatuste tegemisel tuleb järgida riigihangete seaduses sätestatut. Näiteks võib lepingut muuta kui lepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10 protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10 protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Samuti võib eriolukorras hankelepingut muuta hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude tõttu. Sellise muudatuse puhul tuleb samuti jälgida, et hankelepingu üldine olemus ei muutuks ja iga sellise muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest.

Asjakohast teavet jagame ka Rahandusministeeriumi veebilehel.

Ringkiri saadeti ministeeriumidele ja Linnade- ja Valdade Liidule.

 

Viimati uuendatud: 27. märts 2020