Riigihaldus

Riik ja kohalik omavalitsus täidab oma ülesandeid ja osutab avalikke teenuseid erinevat tüüpi haldus-organite kaudu, mille võib kokku võtta mõistega „avalik sektor“. Rahandusministeerium panustab oma tegevustega sellesse, et riigi haldusorganisatsioon tervikuna oleks üles ehitatud süsteemselt ning funktsioonid haldusorganisatsioonis korraldatud tõhusalt.

Selle saavutamiseks viib Rahandusministeerium läbi vajalikke uuringuid ning töötab välja sellealaseid metoodikaid, juhendmaterjale ja ühtseid põhimõtteid.

Avalik sektor – avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus". Avalikust sektorist suurima osa (86%) moodustab valitsussektor.

Valitsussektor – valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid.

Muu avalik sektor – lisaks valitsussektorile kuuluvad avalikku sektorisse riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu sektorist u 14%. Samuti on avaliku sektori osana väljaspool valitsussektorit Eesti Pank. Nimetatud asutuste gruppi tähistatakse „muu avalik sektor“ mõiste all.

Kogu avalikus sektoris (nii valitsussektoris kui sellest väljapoole jäävates muudes avaliku sektori majandusüksustes) jagunevad asutused juriidilisel alusel järgmisteks gruppideks: ameti- ja hallatavad asutused, äriühingud ja tulundusasutused, avalik-õiguslikud asutused, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Avalik teenistus on osa avalikust sektorist. Avaliku teenistusena mõistetakse töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikus teenistuses on hõivatud ligikaudu viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.

 

Riiklik statistika

Riikliku statistika tegemist reguleerib 2010. aastal jõustunud riikliku statistika seadus. Riiklik statistika kajastab Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna seisundit ning selles toimuvaid muutusi.

Riikliku statistika seaduse kohaselt on riikliku statistika tegijad Eestis rahandusministeeriumi haldusalas tegutsev Statistikaamet, kes teeb riiklikku statistikat ning teostab järelevalvet ning Eesti Pank, kes teeb ja avaldab Eesti riigi maksebilanssi ning keskpanga funktsioonide täitmiseks vajalikku finantssektori statistikat. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond vastutab riikliku statistika valdkonna õigusloome ning valdkondliku koostöö koordineerimise eest.

Riikliku statistika tegemise aluseks on riikliku statistika programm, milles on kajastatud tehtavad statistikatööd ning mille Statistikaametis tehtavate tööde osas kinnitab Vabariigi Valitsus ning Eesti Panga tehtavate statistikatööde osas Eesti Panga president. Statistikatööde loetelu avaldatakse Riigi Teatajas.

13. jaanuaril 2011. aastal moodustas Vabariigi Valitsus Statistikanõukogu, mis nõustab riikliku statistika tegijaid ning rahandusministeeriumi. Statistikanõukogus on 13 liiget: Statistikaameti, Eesti Panga ja Andmekaitse Inspektsiooni esindaja ning veel kümme riikliku statistika tarbijate ja andmeesitajate esindajat ning eksperti. Statistikanõukogusse ekspertide määramisel on lähtutud põhimõttest, et esindatud oleksid statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, majanduse ja põllumajanduse asjatundjad.

Kontakt riikliku statistika küsimustes:
Peeter Viigimets, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist
peeter.viigimets@fin.ee, 611 3020

 

Viimati uuendatud: 23. August 2017