Tegevuspõhine riigieelarve

Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta kasutusele tegevuspõhine eelarve aastal 2020. See on osa riigireformist, mille tulemusena on kavas saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. 

 

husam riigivalitsemine eeldab võimet kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult optimaalselt, mis tähendab sageli ka ministeeriumite ja organisatsioonide piire ületavate strateegiliste eesmärkide elluviimist. 

Arengueesmärke ja rahastamisotsuseid tuleb hoolega valida, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Tõenäoliselt ei ole riigil lähiajal võimalik eraldada olulises mahus täiendavaid ressursse avalike teenuste osutamiseks, mistõttu seisab valitsus silmitsi ülesandega tõhustada avalike teenuste osutamist. Teenuse osutamise efektiivsuse tõstmiseks on vajalik selle maksumust mõõta, mis omakorda eeldab ressursside sidumist tegevusinfoga ning tegevuste väljundite ja tulemuste senisest paremat jälgimist ja hindamist. 

Strateegilise ja finantsjuhtimise arendamisel on rõhuasetus just valitsemisalade ülese koostöö parandamisel, selguse suurendamisel, mida avaliku rahaga tehakse, ning raha kasutamisel saadud kogemuste toomisel uute otsuste sisendiks. Tulemus- ja finantsinformatsiooni sagedasem kasutamine sisendina otsuste tegemisel eeldab tulemusinformatsiooni kvaliteedi olulist tõstmist ning struktureerimist viisil, mis lubab seda kasutada finantsinformatsiooniga seotult.

Tulemuslikkuse hindamine tähendab mitmesuguste tulemuslikkuse mõõdikute kasutamist kogu juhtimisahelas, alates planeerimisest kuni lõpptulemuste hindamiseni. Liikumine sisendipõhiselt süsteemilt väljundi- või tulemuspõhise (ehk tegevuspõhise eelarve) suunas eeldab tulemuspõhise informatsiooni korrastamist ja süstematiseerimist, et vähendada selle kogumise ja kasutamise keerukust.

Tegevuspõhine eelarve

Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon tähendab tulemusjuhtimise juurutamist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning kus ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest. Valitsemisaladel on võimalus kavandada eelarve materjalide ettevalmistuse periood vastavalt oma valmisolekule kuid mitte hiljem kui aastaks 2020. 

Tegevuspõhisele eelarvele üleminekuks tuleb täita kolm tingimust:

  • Eelarve koostatakse programmide lõikes
  • 100% kuludest on seotud teenustega
  • Valitsemisala asutused on võtnud teenuste hinnastamiseks kasutusele traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse.

Tegevuspõhine kulumuarvestus on tuntud kui activity based costing (ABC), mis võimaldab asutuse tasandil tegevuspõhist eelarvestamist activity based budgeting (ABB), millest tuleneb ka tegevuspõhise riigieelarve loogika.

 


Valitsemisalade ettevalmistust tegevuspõhisele eelarvele üleminekuks saab jälgida näidikute lõikes

 

programmipõhisele riigieelarvele üleminek eeldab strateegilise planeerimise korrastamist ja seniste arengudokumentide arvu vähendamist. Strateegiline planeerimine peab olema ülesehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused.

Valdkonna  arengukavas määratakse ühe või mitme tulemusvaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille abil eesmärke plaanitakse saavutada. Valdkonna arengukava kinnitab valitsus. Alaeesmärkide alusel kavandatakse programmid. Tulemusvaldkonnad määratakse Riigi eelarvestrateegias.

Programm on valdkonna arengukava alusel koostatav arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna  alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning nende eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister.

Üleminek teenusepõhisele juhtimisele võimaldab kliendikesksemat lähenemist ning efektiivsemat ressursside juhtimist. Avalikud teenused jaotatakse: kaudseteks teenusteks, otsesteks teenusteks, välimisteks tugiteenusteks ja sisemisteks tugiteenusteks. Teenuste jaotus aitab kaasa paremale sihtrühmade määratlemisele ja mõõdikute seadmisele. Samuti on teenuste liigitamine aluseks valitsemisala eelarvemudeli koostamisel, kus näiteks tugiteenuste kulud seostatakse teenustega, millele nad väärtust loovad. 

Tegevuspõhisele eelarvele ülemineku ettevalmistus tähendab ka infosüsteemide täiendavat arendamist ja uute infosüsteemide juurutamist. Rahandusministeerium on täiendanud Riigieelarve infosüsteemi võimalusi, juurutanud Strateegilise juhtimise infosüsteemi ning juurutamas Kuluarvestuse infosüsteemi. Infosüsteemid on kasutatavad kõigile riigieelarvelistele valitsusasutustele ja hallatavatele asutustele.  

Rahandusministeeriumi koostatud tegevuspõhise eelarve juhendmaterjalidega on võimalik tutvuda käsiraamatus.

 

Kontaktid

Eneken Lipp

Tegevuspõhise eelarve projektijuht -riigieelarve osakond 

Eneken Lipp tegeleb tegevuspõhise eelarve protsessi koordineerimisega ja valitsemisalade ülemineku toetamisega ning vastutab riigieelarve infosüsteemide koostoime tagamise eest.

 Telefon: 611 3190
eneken.lipp@fin.ee 

Terje Tiitsu

Kuluarvestuse projektijuht - riigieelarve osakond

Terje Tiitsu tegeleb kuluarvestuse metoodika väljatöötamisega, riigiasutuste kuluanalüüsi tarkvara juurutamisega ning teenusepõhise eelarve täitmise aruandluse väljatöötamisega.

 Telefon: 611 3742
terje.tiitsu@fin.ee

Tegevuspõhise eelarve materjalid

Tulemused puuduvad

Viimati uuendatud: 3. Jaanuar 2018