Riigiabi

Riigiabi on igasugune eelis, mida annavad avaliku võimu organid riigi vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus.

Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

  • abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
  • abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
  • abimeede annab eelise abi saajale;
  • abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Kuidas riigiabi ära tunda - vaata täpsemalt korduma kippuvad küsimused riigiabist (517.57 KB, PDF). 

Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi. Vähese tähtsusega abi kohta täpsemalt rubriigist Vähese tähtsusega abi.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus jne.

Siseriiklikud riigiabi andmise protseduurireeglid on kirjas konkurentsiseaduse 6. peatükis.

Riigiabi andmiseks peab abi andja Euroopa Komisjonile esitama riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule. Riigiabi võib anda ainult pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

Huvitavaid fakte

2018. aastal andsid  ministeeriumid, sihtasutused, ametid, kohalikud omavalitsused riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 350,6 miljonit eurot. Kasv võrreldes 2017. aastaga oli 13,4%.
Kogu abi mahust suurema osa ehk 304,2 miljonit eurot (86,8%) moodustas riigiabi. Riigiabi osakaal SKT-st moodustas 1,18%. Võrreldes 2017. aastaga kasvas riigiabi kogumaht 14,1%.

Suurimad abi andjad olid  AS Elering (24,7% abi kogumahust), PRIA/MTA (16,8%) ja Kultuuriministeerium (16,8%).

Suurimad abi saajad olid Enefit Energiatootmine AS (27,6 miljonit eurot), AS Tallinna Lennujaam (20,0 miljonit eurot) ja Elektrilevi OÜ (20,0 miljonit eurot).

Alates 1. jaanuarist 2009 töötab rahandusministeeriumi hallatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, kus peetakse arvestust riigiabi (välja arvatud põllumajanduslik ja kalamajanduslik riigiabi) ja vähese tähtsusega abi andmise üle.

Riigiabi andmine - kes teeb mida?


Riigiabi teemat koordineerib ja üldistes küsimustes nõustab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi menetlemisega tegeleb maaeluministeerium. Transpordisektoris antava abi menetluse eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Riigiabi andvad asutused on nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasustus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kredex, SA Archimedes jne.

Infot riigiabi valdkonda reguleerivate ELi õigusaktide, Euroopa Komisjoni otsuste jms kohta leiate Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register


Register hõlmab Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, välja arvatud riigiabi, mida antakse põllumajanduses ja kalanduses. Register hõlbustab eelkõige vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglite täitmist, samuti riigiabi ja vähese tähtsusega abi järelevalvet ja aruandlust. Registrile on juurdepääs riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjatel, kes on rahandusministeeriumiga sõlminud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete registrile esitamise lepingu.

Tähelepanu! Avaliku päringu teostamisel registrisse sisestage abi saaja registri- või isikukood või vähemalt kolm tähte abi saaja nimest. Kui tekib registriga või registri päringutega seotud küsimusi, siis palun saatke need aadressile: riigiabi@fin.ee.

Eesti regionaalabi kaart


Eesti regionaalabi kaardi aastateks 2014–2020 (PDF)(hakkas kehtima alates 1.07.14) moodustavad liikmesriigi need piirkonnad, kus on vastavalt Regionaalabi suunistele aastateks 2014-2020 lubatud anda regionaalabi (riigiabi regionaalarenguks), ning regionaalabi maksimaalsed osakaalud ettevõtjate kohta.

Eesti regionaalabi kaardi järgi on kogu Eesti territoorium abikõlblik, abi osakaal on suurettevõtjale abi andmisel 25%, keskmise suurusega ettevõtjale 35% ja väikeettevõtjale 45% projekti abikõlblikest kuludest.

Ka igasuguse ELi struktuurifondidest kaasfinantseeritava abi andmisel, mis liigitub regionaalabiks, peab abi andja lähtuma regionaalabi kaardiga kehtestatud osakaaludest.

Riigiabi materjalid

Nimetus Kategooria/Teostaja Sisestamise kuupäev Faili suurussorteeri kahanevalt
17.08.2017
Vaata
26.03.2020
Vaata
18.09.2019
Vaata
17.08.2017
11.05 KB Lae alla
05.01.2018
14 KB Lae alla
05.01.2018
14.26 KB Lae alla
11.06.2020
14.42 KB Lae alla
18.12.2019
14.57 KB Lae alla
15.02.2018
15.32 KB Lae alla
16.09.2020
20.3 KB Lae alla
28.08.2020
22.6 KB Lae alla
16.09.2020
57.95 KB Lae alla
03.07.2020
118.89 KB Lae alla
09.04.2019
235.67 KB Lae alla
26.02.2020
423.58 KB Lae alla
17.09.2019
457.2 KB Lae alla
30.04.2019
528.88 KB Lae alla
17.08.2017
731.37 KB Lae alla
17.08.2017
735.18 KB Lae alla
17.08.2017
911.21 KB Lae alla

Riigiabi reguleerivad õigusaktid

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid

Põllumajanduslikust riigiabist leiate rohkem infot maaeluministeeriumi kodulehelt.

Riigiabi reguleerivad Eesti õigusaktid

Vastavalt konkurentsiseaduse § 30 lõikele 3 ei kohaldata konkurentsiseaduse riigiabi peatükis sätestatut, välja arvatud §-s 492 sätestatut (§ 492 käsitleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrit):

  • transpordisektorile antava abi suhtes;
  • põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega või metsandusega seotud abi suhtes, mille andmine on reguleeritud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega;
  • kalandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud abi suhtes, mille andmine on reguleeritud kalandusturu korraldamise seadusega.

Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi siseriiklikud protseduurireeglid:

 

Viimati uuendatud: 24. aprill 2020