Riigiabi

Riigiabi on igasugune eelis, mida annavad avaliku võimu organid riigi vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus.

Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

  • abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
  • abimeetmel on valikuline iseloom st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
  • abimeede annab eelise abi saajale;
  • abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Kuidas riigiabi ära tunda - vaata täpsemalt korduma kippuvad küsimused riigiabist (517.57 KB, PDF). 

Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi. Vähese tähtsusega abi kohta täpsemalt rubriigist Vähese tähtsusega abi.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus jne.

Siseriiklikud riigiabi andmise protseduurireeglid on kirjas konkurentsiseaduse 6. peatükis.

Riigiabi andmiseks peab abi andja Euroopa Komisjonile esitama riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule. Riigiabi võib anda ainult pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

Huvitavaid fakte

2020. aastal andsid  ministeeriumid, sihtasutused, ametid, kohalikud omavalitsused riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 888,1 miljonit eurot. Kasv võrreldes 2019. aastaga oli 2,2 korda – peamiselt COVID-19 riigiabi tõttu.
Kogu abi mahust suurema osa (96,3%) ehk 831,0 miljonit eurot moodustas riigiabi. Riigiabi osakaal SKT-st moodustas 3,1%. Vähese tähtsusega abi kogumaht moodustas kõikides sektorites kokku 57,1 miljonit eurot, vähenedes aastaga 3,6 protsenti.
Suurimad abi andjad olid Sihtasutus Kredex (35,1% abi kogumahust), AS Elering (12,1%) ja Kultuuriministeerium (9,2%).

Alates 1. jaanuarist 2009 töötab rahandusministeeriumi hallatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, kus peetakse arvestust riigiabi (välja arvatud põllumajanduslik ja kalamajanduslik riigiabi) ja vähese tähtsusega abi andmise üle.

Riigiabi andmine - kes teeb mida?


Riigiabi teemat koordineerib ja üldistes küsimustes nõustab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi menetlemisega tegeleb maaeluministeerium. Transpordisektoris antava abi menetluse eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Riigiabi andvad asutused on nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasustus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kredex, SA Archimedes jne.

Infot riigiabi valdkonda reguleerivate ELi õigusaktide, Euroopa Komisjoni otsuste jms kohta leiate Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register


Register hõlmab Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, välja arvatud riigiabi, mida antakse põllumajanduses ja kalanduses. Register hõlbustab eelkõige vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglite täitmist, samuti riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandlust. Registrile on juurdepääs riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjatel, kes on rahandusministeeriumiga sõlminud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete registrile esitamise lepingu.

Tähelepanu! Avaliku päringu teostamisel registrisse sisestage abi saaja registri- või isikukood või vähemalt kolm tähte abi saaja nimest. Kui tekib registriga või registri päringutega seotud küsimusi, siis palun saatke need aadressile: riigiabi@fin.ee.


Eesti regionaalabi kaart


Eesti regionaalabi kaardi aastateks 2022-2027 (PDF) moodustavad liikmesriigi need piirkonnad, kus on vastavalt Regionaalabi suunistele (2022-2027) lubatud anda regionaalabi (riigiabi regionaalarenguks), ning regionaalabi maksimaalsed osakaalud abikõlblikest kuludest ettevõtja kohta.
Eesti regionaalabi kaardi järgi on kogu Eesti territoorium abikõlblik, regionaalabi osakaal on piirkonniti diferentseeritud järgmiselt:
Põhja-Eestis (Harju maakond) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 - 31.12.2024 ja 15% ajavahemikult 1.01.2025 - 31.12.2027;
Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare maakonnad) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 - 31.12.2024 ja 15% ajavahemikult 1.01.2025 - 31.12.2027;
Kesk-Eestis (Järva, Lääne-Viru, Rapla maakonnad) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 - 31.12.2024 ja 15% ajavahemikult 1.01.2025 - 31.12.2027;
Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru maakonnad) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 20% ajavahemikul 1.01.2022 – 31.12.2027;
Kirde-Eestis (Ida-Viru maakond) suurettevõtjale abi andmisel on abi määr 25% ajavahemikul 1.01.2022 – 31.12.2027.
Neile abi määradele võib keskmise suurusega ettevõtja puhul lisada 10 protsendipunkti ja väikeettevõtja puhul 20 protsendipunkti.

Riigiabi materjalid

Nimetus Kategooria/Teostaja Sisestamise kuupäev Faili suurus
04.04.2022
589.34 KB Lae alla
02.12.2021
3.06 MB Lae alla
14.04.2022
525.83 KB Lae alla
02.06.2021
14.63 KB Lae alla
14.04.2022
25.72 KB Lae alla
27.10.2021
14.79 KB Lae alla
26.04.2022
1.81 MB Lae alla
26.02.2020
423.58 KB Lae alla
14.04.2022
655.14 KB Lae alla
26.03.2020
Vaata
18.12.2019
14.57 KB Lae alla
05.01.2018
14 KB Lae alla
27.10.2021
14.42 KB Lae alla
17.08.2017
Vaata
09.11.2021
1.02 MB Lae alla
04.04.2022
268.75 KB Lae alla
14.04.2022
31.43 KB Lae alla
26.04.2022
56.53 KB Lae alla
20.10.2020
Vaata
28.02.2022
2.08 MB Lae alla

Riigiabi reguleerivad õigusaktid

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid

Põllumajanduslikust riigiabist leiate rohkem infot maaeluministeeriumi kodulehelt.

Riigiabi reguleerivad Eesti õigusaktid

Vastavalt konkurentsiseaduse § 30 lõikele 3 ei kohaldata konkurentsiseaduse riigiabi peatükis sätestatut, välja arvatud §-s 492 sätestatut (§ 492 käsitleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrit):

  • transpordisektorile antava abi suhtes;
  • põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega või metsandusega seotud abi suhtes, mille andmine on reguleeritud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega;
  • kalandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud abi suhtes, mille andmine on reguleeritud kalandusturu korraldamise seadusega.

Põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud abi siseriiklikud protseduurireeglid:

 

Viimati uuendatud: 28. jaanuar 2022