Riigi personalipoliitika

Riigi kui tööandja personalipoliitika eesmärk on ühiskonna muutuvate vajaduste ja võimalustega kohanduva võimeka valitsussektori töötajaskonna loomine. Oluline on riigi tööl olevate inimeste potentsiaali kasutamine parimal võimalikul moel. Selleks peab riik olema avatud, mõjus ja tõhus, konkurentsi- ja kohanemisvõimeline ning ühtne.

Riigi kui tööandja otsused peavad olema arusaadavad, läbipaistvad ja õiguspärased. Riigi töötajaskond peab olema nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik ning töötajaskonnaga seotud eelarve juhtimine peab toimuma läbimõeldult. Riigi personalipoliitika peab arvestama ühiskonna muutustega (sh. tööealise elanikkonna vähenemine, elanikkonna vananemine, muutused palgaturul jne.). Riigi töötajate juhtimine peab olema riigi kui terviku eesmärkidest lähtuv, järjepidev ja kestlik ning tagama võrdse kohtlemise ja edendama soolist võrdõiguslikkust. 

Tule avalikku teenistusse! 

Vaata toimuvaid konkursse Eesti avalikus teenistuses:

 

Riigi personalipoliitika valge raamat


Valitsus kiitis 2014. aasta detsembris heaks esimese tervikliku riigi personalijuhtimise arengudokumendi, millega juurutatakse riigiülene personalijuhtimine. Selle eesmärk on ühiskonna muutuste, vajaduste ja võimalustega kohanduv ning võimekas töötajaskond, kes toetab riigi ülesannete elluviimist.

Ühtsete põhimõtete ja tegutsemisviisideni jõudmiseks täpsustatakse personalipoliitika koordineerimisel nii riigi kui ministeeriumide rolle ja vastutust. Kaardistatakse riigi vajadused nii töötajate hulga kui vajalike kompetentside kohta, arvestades sealhulgas väheneva ja vananeva rahvastiku survet töötajate arvu valitsussektoris vähendada.

Lisaks arendatakse välja asutuste võimekus süsteemseks personalikorralduseks, et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid optimaalse kuluga. Rahandusministeerium hakkab senisest enam tegutsema riigi personalipoliitika kompetentsikeskusena ja pakub rohkem ning kvaliteetsemaid teenuseid, näiteks koolitused, uuringud  ministeeriumidele ning ka teistele avaliku sektori organisatsioonidele.

Konkreetsete tegevustena koostatakse korruptsiooniriskide hindamise metoodika, korrastatakse eriteenistuste personalipoliitika ja töötatakse välja lahendused töötajate mobiilsuse suurendamiseks, laiendatakse keskastmejuhtide arendamist ja koolitamist ning koostööd asutuste vahel. Töötatakse välja töötajate tulemuslikkuse ja selle hindamise meetodid. Analüüsitakse võimalust luua rahandusministeeriumisse eraldi üksus keskse koolituspoliitika väljatöötamiseks ja korraldamiseks.

Valge raamat on 2013. aasta juulis valitsuses heaks kiidetud riigi personalipoliitika rohelise raamatu järg, mis piiritles riigi kui tööandja personalipoliitika olemuse ja kirjeldas esialgseid küsimusi ning poliitikavalikuid.

 

Personalitöötajate koostöö


Riigi kui tööandja personalipoliitika on detsentraliseeritud. Ühiste eesmärkide saavutamisel on oluline  koostöö ja juhitud võrgustike tegevus, kus õpitakse teineteise parimatest praktikatest ning lepitakse kokku ühtsetes tegutsemispõhimõtetes.

Personalitöötajate koostöövõrgustiku loomise ja arendamise eesmärgiks on:

  • oskusteabe ja parimate praktikate leviku soodustamine;
  • kogemuste vahetamiseks võimaluste loomine;
  • avaliku teenistuse siseste kontaktide ja koostöö süvendamine;
  • avaliku teenistuse personalijuhtimise taseme ühtlustamine;
  • personalijuhtideni päevakajalise info toomine;
  • ülevaate saamine personalijuhtide ootustest ja tagasiside saamine Rahandusministeeriumi tegevusele personalitöö valdkondade koordineerimisel.

Koostöö edendamine avaliku teenistuse personalitöötajate vahel toimub peamiselt järgmises vormis:

  1. Personalijuhtide ümarlauadtegemist on paindliku ja mitte-formaalse koostöövormiga, mille eesmärgiks on kaasata põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide personalijuhte erinevatesse avaliku teenistuse seisukohast tähtsatesse aruteludesse, jagada omavahelisi teadmisi ning rääkida kogemustest personalitöö tõhustamisel nii põhiseaduslikes institutsioonides, ministeeriumides kui ka nende valitsemisalas. Ühtlasi annab selline koostöövorm Rahandus-ministeeriumile võimaluse konsulteerida olulistes küsimustes ministeeriumide personalijuhtide kui meie peamiste partneritega.
  2. Kevadseminarid – igal kevadel toimub personalijuhtide 2-päevane kevadseminar, mille eesmärk on anda avaliku teenistuse personalijuhtidele põhjalik ja süsteemne ülevaade uuematest trendidest hetkel asjakohases personalitöövaldkonnas.
  3. Koolitusjuhtide Kogu – tegemist on riigiasutuste koolitusjuht ühendava koostöövõrgustikuga, mille eesmärgiks on asutuste ülese koolituse põhimõtetes kokkuleppimine ja kogemuste vahetamine.
  4. Koolitused/seminarid – vastavalt vajadusele ja võimalustele korraldab Rahandusministeerium personalijuhtidele ja -spetsialistidele tööks vajalikke koolitusi ja seminare (nt iga-aastased palgasüsteemi arendamise koolitused, värbajate koolitused).
  5. Koostöö PAREga – arvestades personalijuhtimise suhteliselt suurt ühisosa avalikus ja erasektoris, süvendab Rahandus-ministeerium lisaks riigiasutuste personalijuhtide koostöö-võrgustiku loomisele kontakte ka eraettevõtete personalijuhtidega Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) kaudu.
 

Avaliku teenistuse seaduse rakendamine
 

Rahandusministeerium analüüsib avaliku teenistuse seaduse rakendamise praktikat, nõustab neis küsimustest ametiasutusi ja vastab kodanike märgukirjadele ja selgitustaotlustele aadressil avalikteenistus@fin.ee

Avaliku teenistuse seaduse rakendamise kohta on valminud ka avaliku teenistuse seaduse käsiraamat (2.59 MB, PDF).

Käsiraamat koostati Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Suurem haldusvõimekus" programmi "Keskne koolitus 2012-2013" raames ning rahastati Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest.

 

Viimati uuendatud: 14. Veebruar 2018