Siseriiklikud toetused

Eesti erinevate regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks rahastatakse riigieelarvest igal aastal kümmekonda regionaalarengu toetusprogrammi, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamiseks ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele.

Rahandusministeeium vahendab siseriiklikke toetusi järgnevatest toetus-skeemidest ja programmidest:

 

Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogramm


Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogrammist toetuse andmise eesmärgiks on Kagu-Eesti maakondades ning Ida-Virumaal ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine.

Pilootprogrammi sihtpiirkonnaks on Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakond.

Pilootprogrammi sihtrühmaks on töötleva tööstusega tegelevad ettevõtjad, kes plaanivad luua uusi piirkonna keskmisest kõrgema palgaga töökohti või suurendada lisandväärtust töötaja kohta.

Taotlusvoor oli avatud 22.08.-21.11.2016. Taotlusvooru eelarve on 400 000 eurot.

Lisainfo ja -materjal:

Täpsema informatsiooni programmi kohta leiate EASi veebilehelt.
Kontakt ministeeriumis: Natalja Zinovjeva, natalja.zinovjeva@fin.ee, 611 3104.

 

Hajaasustuse programm

 

Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele  neis piirkondades.

Taotlusvooru kuulutab välja ministeerium, programmis osalemise otsustavad kohalikud omavalitsused hiljemalt taotlusvooru välja kuulutamise tähtpäevaks. Vastava info leiate kohalike omavalitsuste veebilehelt alates 9. aprillist 2018.

Täpsema info programmi kohta leiate Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koduleheküljelt.

Kontakt: Kaire Ööbik, kaire.oobik@fin.ee; 611 3098.

Lisainfo ja -materjal:

 

Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste programm


1998. aastal käivitatud programmi eesmärk on investeeringute kaudu parandada maakonna tasandi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning kohaliku tasandi teenuste säästlikumat korraldamist.

Programmi eesmärgi saavutamiseks antakse taotluse alusel  toetust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste õppimis-, hoolekande-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks vajalikeks investeeringuteks, mis on vajalikud programmi sihtgrupile teenuste osutamiseks.

Taotlusvoor on avatud 2. jaanuar - 1. märts 2018. a kuni kell 16.30. Taotluste esitamise tähtpäev on 1. märts 2018. a. Taotlusvooru toetusvahendite jaotus on leitav siit (234.89 KB, PDF).

Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 120 000  eurot ning minimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot. Oma- ja kaasfinantseeringu minimaalne määr on 25% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotlus tuleb esitada EAS-ile e-teeninduse kaudu.

Täpsem info leiab EAS veebilehelt.

Kontakt: Anne Lindma, anne.lindma@fin.ee; 611 3102 ja 509 8464.

Lisainfo ja -materjal:

 Hindamismetoodika ja vormid

Komisjoni otsused

  • 2017. aasta taotlusvooru otsused (650.47 KB, PDF) (651 KB, PDF)
  • 2018. aasta taotlusvooru otsused (695.7 KB, PDF)
 

Kergliiklusteede toetusskeem


Kergliiklusteede toetusskeemi eesmärgiks on aidata kaasa liiklusohutuse suurendamisele. Siseminister kinnitas 16. märtsil 2015 kergliiklusteede kava, mis annab 16 kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse taotleda toetust kergliiklusteede rajamiseks. Kavale on lisatud ka reservnimekiri, milles toodud projekte saab rahastada toetusskeemi vahendite lisandumisel. Reservnimekiri kehtib 31. detsembrini 2018.

Kergliiklusteede toetusskeemi sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksused, mis on abikõlblikud 2014-2020 perioodi struktuuritoetuse meetmetest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ ja „Ida-Viru linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ (Kohtla-Järve, Maardu, Narva, Narva-Jõesuu, Pärnu, Saue, Sindi, Tallinna ja Tartu linnad ning Audru, Harku, Jõelähtme, Jõhvi, Kiili, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Luunja, Paikuse, Rae, Saku, Saue, Sauga, Tartu, Tahkuranna, Tähtvere, Toila, Vaivara, Viimsi ja Ülenurme vallad).

Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 400 000 eurot ning toetuse maksimaalne määr on 85%.  Eeltaotlused projekti kergliiklusteede kavasse nimetamiseks tuli esitada 13. novembriks 2014 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu. Iga taotleja võis esitada ühe eeltaotluse. Tähtajaks laekus 136 taotlust.

Kontakt: Liis Palumets, liis.palumets@fin.ee

Lisainfo ja -materjal:

 

Kohaliku omaalgatuse programm


Kohaliku omaalgatuse programm (lühendatult KOP) käivitati 1996. aastal, et toetada külaliikumist. Paar aastat hiljem nimetati programm ümber kohaliku omaalgatuse programmiks. 2007. aastal laienes programm ka linnadesse. Programmist on kujunenud üks tuntumaid siseriiklikke regionaalarengu programme, mis ulatub inimestele kõige lähemale.

Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu:

Meede 1 - kogukonna areng, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.

Meede 2 - elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles liikmena ei osale kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 2000 eurot ning omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema rahaline.

Programmi viiakse ellu 2 korda aastas avatavate taotlusvoorude kaudu. Programmi üldise koordineerimise ja programmi väljatöötamise eest vastutab rahandusministeerium. Alates 2018. aastast vastutavad programmi rakendamise eest maakondades maakondlikud arendusorganisatsioonid.

 

KOP 2018 info ja materjalid:

Kohaliku omaalgatuse programmi kevadine taotlusvoor on avatud. Taotluste esitamise tähtaeg on 2. mai 2018 kell 16.30. Taotlused esitatakse taotleja asukohajärgse maakonna maakondlikule arendusorganisatsioonile. Taotlusvormid teevad kättesaadavaks ja informatsiooni taotlemise kohta jagavad maakondlikud arendusorganisatsioonid.

Harju maakond             MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
Hiiu maakond               SA Hiiumaa Arenduskeskus
Ida-Viru maakond         MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit   
Jõgeva maakond           SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Järva maakond             MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit
Lääne maakond            SA Lääne-Eesti Arenduskeskus
Lääne-Viru maakond     MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Põlva maakond             MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Pärnu maakond            MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Rapla maakond            MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Saare maakond            Saaremaa vald
Tartu maakond            MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
Valga maakond            MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit
Viljandi maakond          MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Võru maakond              SA Võrumaa Arenduskeskus

Kontakt: Tarmo Kivi tarmo.kivi@fin.ee; 611 3104. 

 

KOP 2017 info ja materjalid:

Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega on KOP 2017. a programmdokumendis maavanemale ja maavalitsusele pandud ülesanded alates 16. novembrist 2017 üle antud KÜSKile. Muudatused KOP 2017. a programmdokumendis on kinnitatud ministri käskkirjaga.

 

Venemaa Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimise ja viisakoordinaatori teenuse toetusskeem


Seoses maavalitsuste likvideerimisega on 2018. aastal toetusskeemi rakendajateks Ida-Viru Maavalitsuse asemel Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Võru Maavalitsuse asemel Võrumaa Arenduskeskus. Taotlejate jaoks jääb kõik samaks, taotlusi võetakse vastu endiselt Jõhvi linnas ja Võru linnas, hetkel ka samades hoonetes.

Toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi Eesti Vabariigi (edaspidi lühendatult EV) kodanike Vene Fõderatsioonis (edaspidi lühendatult VF) elavate abikaasade, lähisugulaste ja sugulaste või nende matmispaikade külastamisel ning kultuurivahetusel seoses piiriäärsete piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuskorra lõppemisega alates 19. jaanuarist 2009. a.

Toetusskeem reguleerib tasulise VF viisa taotluse menetlemise tasu kompensatsiooni taotlemist ja väljamaksmist ja tasuta VF viisa taotlemist viiskoordinaatori teenuse abil.

Tasulise VF viisa taotluse menetlemise tasu kompensatsiooni võivad taotleda Eesti kodanikud, kes rahvastikuregistri järgi elavad Eestis ja kes külastavad Venemaal Eesti piiri äärsetel aladel elavaid lähisugulasi või nende matmispaiku järgmistes VF piirkondades: 

  • Slantsõ rajooni Zagrive vallas;
  • Kingissepa rajooni Ivangorodi linnas ning Bolselutski ja Kuzemkino vallas;
  • Petseri rajooni Petseri linnas ning Krupa, Laura ja uue-Irboska vallas.

2018. aastal saab kompensatsiooni taotleda viisale, kui viisa kehtivusaeg jäi perioodi november ja detsember 2017 või kui viisa kehtivusaeg langeb tervikuna või osaliselt 2018. aastasse.

Viisa taotluse menetlemise tasu kompenseeritakse 2018. aastal maksimaalselt 70 eurot aasta kohta.

Sõltuvalt külastatavast piirkonnast tuleb taotlused esitada:

  • Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule - kui külastatakse abikaasat, lähisugulasi või sugulasi või nende matmispaiku Slantsõ rajooni Zagrive vallas või Kingissepa rajooni Ivangorodi linnas ning Bolselutski ja Kuzemkino vallas.
  • Võrumaa Arenduskeskusele – kui külastatakse abikaasat, lähisugulasi või sugulasi või nende matmispaiku Petseri rajooni Petseri linnas ning Krupa, Laura ja uue-Irboska vallas.

Tasuta VF viisat viisakoordinaatori teenuse vahendusel võivad taotleda EV kodanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Põlva ja Võru maakonnas. Viisakoordinaator võtab vastu avaldusi tasuta VF viisa taotlemiseks VF suursaatkonna konsulaarosakonna Tartu kantselei kehtestatud nõuete kohaselt. EV ja VF on kokku leppinud, et aastas väljastatakse kuni kaks tuhat tasuta VF viisat. Viisakoordinaatori vastuvõtukohad on Põlva maakonnas Põlva ja Räpina vallas ning Võru maakonnas Võru linnas ning Rõuge, Võru ja Setomaa vallas. Täpsem informatsioon viisakoordinaatori teenuse kohta Võrumaa Arenduskeskusest.

Toetusskeemi koordineerib Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond. Viisa taotluse menetlemise tasu kompensatsiooni taotlusi võtavad vastu ja menetlevad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Võrumaa Arenduskeskus. Viisakoordinaatori teenust osutab Võrumaa Arenduskeskus.

Toetusskeemi rakendajad ja kontaktisikud:


Lisamaterjalid:

 

 

 

Väikesaarte programm


Väikesaarte programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele.

Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning eluruumide kvaliteedi parandamist või nende ehitamist.

Programmi rakendatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud väikesaartel, mis on kantud sama seaduse § 21 lõike 3 alusel väikesaarte nimistusse.

Maksimaalne toetus on 130 000  eurot projekti kohta. Oma- või kaasfinantseeringu määr on 15% projekti kogumaksumusest.

Kuni septembrini 2018. a rakendab programmi EAS, septembrist võtab programmi rakendamise üle Riigi Tugiteenuste Keskus.

Lisainfo ja materjalid

Kontaktisik

Riina Nurmsaar, riina.nurmsaar@fin.ee, 611 3108
     

    Lipuväljakute välja arendamise programm


    Programmi eesmärk on toetada Eesti vabariigi 100 juubeliaastaks lipuväljakute välja arendamist Eesti suuremates asulates. Programmist antakse toetust esindusväljaku funktsiooni kandva asupaiga rajamiseks, rekonstrueerimiseks või heakorrastamiseks, tagamaks püsivaid võimalusi lipu pidulikuks ning väärikaks heiskamiseks.

    Programmi sihtpiirkonnaks on asulad, mille elanike arv on rahvastikuregistri andmetel 01.01.2017 seisuga üle 3000 elaniku, välja arvatud Tallinna linn. Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, mille elanike arv on rahvastikuregistri andmetel 01.01.2017 seisuga vähemalt 5000 elanikku või kohaliku omavalitsuse üksus, mis on teinud ühinemisotsuse, mille tulemusel moodustub vähemalt 5000 elanikuga kohlaiku omavalitsuse üksus.

    Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 30 000 eurot, minimaalne suurus projekti kohta on 5000 eurot. Taotleja omafinantseering peab olema vähemalt 25% projekt iabikõlblikest kuludest.

    Taotluste vastuvõtmise alustamisest teavitatakse EASi veebilehel ning ametliku kirjaga kohaliku omavalitsusüksustele, kus asuvad prgogrammi sihtpiirkonna kuuluvad asulad. Taotlusi saab esitada kahe kuu jooksul taotlusvooru avamisest.

    Lisainfo

    Programmi eelarve on 300 000 eurot.

    Programmist ei toetata lipuväljakuid, mille arendamiseks on saadud toetust meetmetest "linnapiirkondade jätkusuutlik areng", "Ida-Virumaa piirkondade jätkusuutlik areng" ning "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine".

    Taotlusvoor oli avatud perioodil 01.12.2016-01.02.2017.

    Kontakt: Tarmo Kivi, tarmo.kivi@fin.ee, 611 3104

       

      Lasteaiahoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetusmeede


      Toetusmeetme eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste lasteaiahoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemine ja taastuvenergia kasutuse edendamine.

      Toetuse taotlemiseks peab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elama rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga vähemalt 5000 elanikku või kohaliku omavalitsuse üksus on alustanud teiste kohaliku omavalitsuse üksustega ühinemisläbirääkimisi, mille tulemusel moodustub eelpool sätestatud tingimusele vastav kohaliku omavalitsuse üksus.

      Taotlusvoor kuulutatakse välja oktoobris 2016, andes sellest teada vähemalt ühes üleriigilises ajalehes ja KIKi kodulehel. Taotlusvooru eelarve on 14 000 000 eurot.

      Kontakt: Pirgit Lohk, pirgit.lohk@fin.ee, 611 3608

      Lisainfo ja -materjal:

       

      Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus


      Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine.

      Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiakasutust, hoone ülalpidamiskulusid, kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid.

      Toetuse määr on vastavalt määruse lisas 1 esitatud toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodikale 40-70% projekti abikõlblikest kuludest. Toetust antakse 107-188 eurot ühe rekonstrueeritava hoone köetava pinna ruutmeetri kohta.

      Toetuse taotlemise aluseks on hoonele määruses toodud erisusi arvestades koostatud energiaaudit, mis tuleb taotlejal omavahenditest rahastada. Energiaauditi koostamise kulu ei kuulu projekti mõistes abikõlblike kulude alla.

      Hoonele esitatavad nõuded:
      • hoonet kasutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks;
      • hoones tegutsevas hoolekandeasutuses on Sotsiaalministeeriumile esitatud statistilise aastaaruande andmetel 2016. aasta 31. detsembri seisuga vähemalt 20 üldhooldusteenuse kohta;
      • hoone hoolekandeasutuse ainukasutuses oleva köetava pinna ruutmeetrite arvu ja üldhooldusteenust saavate isikute suhtarv on väiksem kui 45.

      Taotleja võib olla:
      • kohaliku omavalitsuse üksus või
      • kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus.

      Taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kuni 10 999 elanikku, võib esitada ühe taotluse, taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 11 000 või rohkem elanikku, võib esitada kaks taotlust.

      Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Meetme eelarve eeldatav suurus on 10 415 692 eurot, mis sõltub enampakkumistulu laekumisest ja on kooskõlas "Riigi eelarvestrateegia 2018-2021" lisas 3 sätestatuga.

      Taotlusvoor avatakse 15. juunil. Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2017.

      Esita e-taotlus

      Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva Rahandusministeeriumi veebilehel.

      Infopäev toetuse taotlejatele toimus 19. juunil Rahandusministeeriumis.

      Infopäeva materjalid:

      Korduma kippuvad küsimused (149.01 KB, PDF)

      Lisainfo ja -materjal:

      Kontaktid:

      Tarmo Kivi, tarmo.kivi@fin.ee, 611 3104 (meetme määrus)

      Siiri Saarmäe, siiri.saarmae@fin.ee, 611 3051 (taotlemine)

       

       

      Ida-Virumaa programm (ettevalmistamisel)


       

      Lisainfo ja materjal:

      Viimati uuendatud: 9. August 2018