Regionaalareng ja -poliitika

Regionaalarengu võtmekoht on soodustada häid teenuseid ja tööd pakkuvate keskuste arengut, märgata ja väärtustada piirkondade eripärasid ning vajadusel pakkuda toetust nende eesmärkide saavutamiseks. Eesti regionaalpoliitika keskmes on suured piirkondlikud erinevused, rahvaarvu vähenemise taustal toimuv elanikkonna ja majandustegevuse koondumine suurematesse linnadesse, teise tasandi keskuste nõrgenemine ning maapiirkondade arengut pärssivad suured aegruumilised vahemaad.

 

Riigi regionaalpoliitikat suunavaks keskseks strateegiliseks raamdokumendiks on olnud 2020. aastani Eesti regionaalarengu strateegia, millega Vabariigi Valitsus seadis riigi regionaalarengu suunamise kesksed põhimõtted, eesmärgid ja tegevusplaani. Alates 2021. aastast seab olulisemad riigi regionaalarengu arenguvajadused, sihid ja tegevussuunad varasema regionaalpoliitika alusstrateegia asemel üleriigiline strateegia "Eesti 2035" ning iga-aastaselt uuendatav riigieelarve tulemusvaldkonna „tõhus riik“ 4-aastane regionaalpoliitika programm.

Ühtlasi peavad "Eesti 2035" regionaalarengu arenguvajadusi ja sihte võtma aluseks riigi valdkondlikud arengukavad. Sellega seoses on lähiajal eesmärgiks töötada välja alused "Eesti 2035" regionaalarengu sihtide saavutamise seireks, millega tagada ühtlasi valdkonnapoliitikate selgem koordineerimine riigi regionaalarengu eesmärkides.

Riigi tasandi strateegiadokumentide kõrval on tähtis roll piirkondliku arengu kujundamisel ka maakondlikel arengustrateegiatel, mis koondavad endas kohaliku omavalitsuste üksuste ühiselt kokkulepitud strateegilisi arenguplaane oma maakonna arendamiseks. Maakondlikud arengustrateegiad peavad omakorda panustama ja andma sisendit ka riigi valdkondlikesse arengukavadesse ning võtma ühtlasi arvesse oma kohalike omavalitsuste arengukavades seatud strateegilisi arengueesmärke.

Tänasteks peamisteks Eesti regionaalarengut kujundavateks väljakutseteks on suured piirkondlikud erinevused, rahvastiku ning aktiivsema ja tootlikuma majandustegevuse liigne koondumine suurematesse linnapiirkondadesse tuues kaasa kiirema kahanemise muudes piirkondades, väiksemate keskuste nõrgenev toime oma tagamaa arengu vedamisel ning eeskätt maapiirkondade arengut pärssivad suured aeg-ruumilised vahemaad olulisemate keskuspiirkondadega.

Keskseteks vajadusteks regionaalarengus on:

  • tagada heade teenuste ja töövõimaluste kättesaadavus kõigis piirkondades
  • toetada piirkondade ühtlasemat arengut rakendades tõhusamalt iga piirkonna eripäradest tulenevat potentsiaali ning suurendades kõigi piirkondade panust riigi majanduskasvus
  • tugevdada keskuste rolli piirkondlikus arengus ka väljaspool suuremaid linnapiirkondi
  • kindlustada head piirkondade vahelised ühendusvõimalused
  • pakkuda toetust piirkondadele nende arengueesmärkide elluviimisel
 
Olulised dokumendid:
 

Regionaaltoetused


Siseriiklikud toetused

Eesti erinevate regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks rahastatakse riigieelarvest igal aastal kümmekonda regionaalarengu toetusprogrammi, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamiseks ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele.

Loe lähemalt siseriiklike programmide ja toetusskeemide kohta »

Euroopa Liidu toetused

Ülevaadet Euroopa Liidu struktuurivahendite üldisest korraldusest saab lugeda Euroopa Liidu struktuuritoetuse kodulehelt.

Struktuurivahendite regionaalarengu meetmetel on tegevussuundade ja projektide valikul põhiline roll maakondadel ja linnadel endal ning toetuse andmisel tuginetakse maakonna arengustrateegiatele.

Loe lähemalt struktuuritoetuste meetmete ja nende kasutamise kohta »

Euroopa territoriaalne koostöö

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk on suurendada Euroopa äärealade, linnade, piirkondade- ja regioonidevahelist koostööd ja omavahelist sidusust ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikku arengut. Pikemas perspektiivis aitab see luua ühtsema Euroopa koduruumi ning panustab ka integreerimise suunas nii ühenduse sise- kui välispiire silmas pidades.

Perioodil 2014-2020 on Euroopa territoriaalse koostöö programmid enam fokusseeritud, tulemustele orienteeritud ning toetussuundade põhised, mis panustavad ka Euroopa Liidu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisesse. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi ’ETK’) ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi (edaspidi ’ENI’) programmis, mis jagunevad koostöö dimensioonilt kolmeks:

  • piiriülene koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere);
  • piirkondadevaheline koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020, URBACT III);
  • riikidevaheline koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks.

Loe lähemalt Euroopa territoriaalse koostöö kohta »

 

Maakondlik arendustegevus

 

Maakonna arengustrateegia juhend 2018

Maakonna arengustrateegiate juhend (2018) (109 KB, DOCX)

Lisa 1 Mõisted ja lühendid (22.3 KB, DOCX)

Lisa 2 Seosed riigi eesmärkidega (91.42 KB, DOCX)

Lisa 3 Analüütiline abimees (7.12 MB, DOCX)

Lisa 4 Tegevuskava vormi näidis (14.12 KB, DOCX)

Lisa 5 Ruumilise üldlahenduse näidised (2.14 MB, PDF)

Lisa 6 Kontroll-leht arengustrateegia koostajale (17.12 KB, DOCX)

Lisa 7 Soovitusi arengustrateegia koostajale (19.02 KB, DOCX)

Maakonna arengustrateegia uuendamise juhend 2021

MS uuendamise juhend (87.24 KB, DOCX)

MS uuendamise juhendi Lisad 1 ja 2 (45.35 KB, DOCX)

MS juhend - Näidistabel (16.31 KB, DOCX)

 
 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 27. oktoober 2021