Regionaalareng ja -poliitika

Regionaalarengu võtmekohaks on keskuste areng ja piirkondlike erisuste parem ärakasutamine. Eesti regionaalpoliitika keskmes on suured piirkondlikud erinevused, rahvaarvu vähenemise taustal toimuv elanikkonna ja majandustegevuse koondumine suurematesse linnadesse, teise tasandi keskuste nõrgenemine ning maapiirkondade arengut pärssivad suured aegruumilised vahemaad.

Vastavalt regionaalarengu strateegiale töötab riik selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali.

Nende tegevuste sihipäraseks toetamiseks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks on eraldatud nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi.

 

Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2014-2020


Visioon 2030+
  • Piirkondade eripäradele toetuv riigi konkurentsivõime ja majanduskasvu hüvede jõudmine kõikidesse regioonidesse.
  • Inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede (töökoht, teenused, mitmekülgsed tegevusvõimalused) tagatus kõigis toimepiirkondades.

Strateegia põhieesmärgid jagunevad nelja suuremasse gruppi:

  • Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond. Et kujundada vastukaaluks suurimate linnapiirkondade tõmbejõule tugevamad toimepiirkonnad ka mujal Eestis koos parema elu- ja ettevõtluskeskkonnaga ning mitmekesisemate töö-, teenuste ja tegevusvõimalustega.
  • Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv elukeskkond. Kasvatamaks suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist tähtsust innovaatilise ja teadmusmahuka majanduse kasvukeskustena atraktiivsema elukeskkonna arendamise kaasabil.
  • Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine. Spetsialiseerumise soodustamine piirkonnaspetsiifiliste eeldustega seotud kompetentsi- ja ettevõtluse kasvuvaldkondadele ja eri piirkondade „omanäolisuse“ selgemaks väljakujunemiseks.
  • Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus. Piirkondade tugevama arenguvõime saavutamiseks läbi piirkondliku arendusvõimekuse ja -koostöö tõhustamise ning piirkondade vahelise parema ruumilise sidustatuse.

Strateegia koostamine ja ministeeriumide ülesanded

Uue regionaalarengu strateegia koostamine algas 2012. aastal ning selle koostamisse oli kaasatud lai ring erinevate valdkondade eksperte, asutusi ja organisatsioone. Uues regionaalarengu strateegias on kokku lepitud riigi regionaalarengu suunamise üldine raamistik, eesmärgid ja tegevusplaan. Sellest strateegiast juhinduvad kõik ministeeriumid oma pikaajaliste plaanide tegemisel - strateegia rakenduskavas on omakorda välja toodud ministeeriumide konkreetsed tegevused.

Uus regionaalaregu strateegia on ka üheks euroraha kasutuselevõtu aluseks järgmistel aastatel.

Regionaalne spetsialiseerumine

Uus regionaalarengu strateegia pöörab rohkem tähelepanu piirkondade omanäolisusele ning toob välja neli suuremat arendusregiooni koos nende arenguvajaduste ja -võimalustega. Iga piirkond peaks keskenduma suurima kasvupotentsiaaliga ettevõtlusvaldkondade teatavale eelisarendamisele, mis ei tohiks samas kahandada piirkonna ettevõtlusstruktuuri mitmekülgsust ja paindlikkust.

Piirkondlikud tegevuskavad

Aastateks 2015-2020 on välja töötatud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad.

Kagu-Eesti tegevuskavaga aitame kaasa sellele, et piirkonnas loodaks uusi töökohti, kohalikel oleks rohkem võimalusi kaugtöö võimaluse kasutamiseks, ühendused suuremate keskustega oleksid hõlpsad ja kiired ning sealsed inimesed kasutaksid parimal moel ära piirkonna eripärasid. Ida-Virumaa tegevuskavaga tagame piirkonna parema sidustatuse ülejäänud Eestiga ja panustame sellesse, et piirkonnas oleks hea elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on rõõm elada, töötada ja puhata.

Tegevuskavadega saate lähemalt tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel:

Regionaaltoetused


Siseriiklikud toetused

Eesti erinevate regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks rahastatakse riigieelarvest igal aastal kümmekonda regionaalarengu toetusprogrammi, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamiseks ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele.

Rahandusministeerium vahendab siseriiklikke toetusi järgnevatest toetusskeemidest ja programmidest: regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm, kergliiklusteede toetusskeem, kohaliku omaalgatuse programm, maakondliku arendustegevuse programm, Peipsiveere programm, hajaasustuse programm, Setomaa arengu programm, teenuskeskuste toetusskeem, väikesaarte programm ja Venemaa Föderatsiooni viisa menetlemise tasu kompenseerimise toetusskeem.

Loe lähemalt siseriiklike programmide ja toetusskeemide kohta »

Euroopa Liidu toetused

Ülevaadet Euroopa Liidu struktuurivahendite üldisest korraldusest saab lugeda Euroopa Liidu struktuuritoetuse kodulehelt.

Perioodil 2007–2013 tehti toetuste abil korda suur osa baastaristust – lasteaiad, koolid ning sotsiaalobjektid.  Toetati mitmete turismiobjektide ja tööstusalade tugitaristu väljaarendamist. Samuti pandi alus kuuele kompetentsikeskusele. Viies suuremas linnapiirkonnas toetati säästva linnatranspordi ja linnaruumi arendusi ning lasteaedade ja sotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamist.

Perioodil 2014–2020 on keskmes eelkõige ettevõtluse elavdamine ja uute töökohtade loomine. Toetatakse tööstus- ja ettevõtlusalade tugistristu ning inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamist, samuti turismiatraktsioonide ja turismivõrgustike väljaarendamist.  Suuremates linnapiirkondades keskendutakse säästva linnalise liikuvuse projektidele ja lapsehoiukohtade loomisele. Kohaliku arendusvõimekuse tõstmiseks toetakse keskseid koolitus- ja nõustamisprogramme ning avatud taotlusvoore uuringuteks ja analüüsideks.

Perioodil 2014–2020 on tegevussuundade ja projektide valikul suurem roll maakondadel ja linnadel endal: toetuse andmisel tuginetakse piirkondlikele strateegilistele dokumentidele: maakondlikele arengukavadele ja linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiatele.

Loe lähemalt struktuuritoetuste meetmete ja nende kasutamise kohta »

Euroopa territoriaalne koostöö

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk on suurendada Euroopa äärealade, linnade, piirkondade- ja regioonidevahelist koostööd ja omavahelist sidusust ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikku arengut. Pikemas perspektiivis aitab see luua ühtsema Euroopa koduruumi ning panustab ka integreerimise suunas nii ühenduse sise- kui välispiire silmas pidades.

Perioodil 2014-2020 on Euroopa territoriaalse koostöö programmid enam fokusseeritud, tulemustele orienteeritud ning toetussuundade põhised, mis panustavad ka Euroopa Liidu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisesse. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi ’ETK’) ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi (edaspidi ’ENI’) programmis, mis jagunevad koostöö dimensioonilt kolmeks:

  • piiriülene koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere);
  • piirkondadevaheline koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020, URBACT III);
  • riikidevaheline koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks.

Programmides on reeglina abikõlblikeks taotlejateks riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud avalik-õiguslikud asutused ja organisatsioonid; avaliku sektoriga võrdsustatud asutused; haridus- ja teadusasutused; mittetulundusühingud ja sihtasutused. Mõnedel juhtudel on ka eraettevõtted abikõlblikud taotlejad ja saavad osaleda (s.t väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – VKEd), ent abikõlblikud taotlejad võivad erineda programmiti.

ETK ja ENI programmidest kaasrahastatakse nii pehmeid koostöötegevusi kui ka piiriülese mõjuga investeeringuid, kuid kaasrahastamise võimalused erinevad programmiti. Eelmainitud programme Eestis koordineerib Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna Euroopa territoriaalse koostöö talitus.

Loe lähemalt Euroopa territoriaalse koostöö kohta »

 

Viimati uuendatud: 20. Oktoober 2017