Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

6.5.1 Põhimõtted


Uuendatud 01.02.2021

Investeeringute eelarves (eelarve konto 15, IN-kood) planeeritakse eelarveaastal kavandatavad materiaalse põhivara (nt riigi või avalikkuse poolt kasutatavad hooned, infrastruktuuri rajatised, sõidukid), kinnisvarainvesteeringute (väljarentimiseks mõeldud maa ja hooned), immateriaalse põhivara (nt tarkvara) ja bioloogilise vara (nt mets) soetused ja olemasoleva põhivara parendused. Põhivara soetused planeeritakse selle aasta eelarves, mil toimub vara omandi üleminek ostjale. Juhul, kui vara ehitatakse pikema perioodi jooksul (nt suuremahulised infrastruktuuri objektid), planeeritakse investeeringute eelarves igal aastal selle eelarveaasta jooksul ehitatud osa (üleandmis- ja vastuvõtmisakti põhjal).
Materiaalse ja immateriaalse põhivara investeeringud planeeritakse RTJs 5 (PDF) ja üldeeskirjas sätestatust. Investeeringuks RTJ 5 järgi on kulutused, mis lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Investeeringuga on tegemist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
• kulutuse eest saadakse materiaalne vara (hoone, seade vms), mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel või seatud eesmärkide täitmisel;
• kulutuse eest saadud tulemit kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta;
• soetusmaksumus või muu bilansis kajastamise aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav;
• kulutuse maksumus on vähemalt üldeeskirja § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa (5 000 eurot). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused planeeritakse eelarves perioodi kuluna.

Riigiasutuste investeeringud planeeritakse riigieelarvesse (tegevuspõhise eelarve korral programmide kaupa) liikidega 20 või 40-45, eelarve kontole 15 ja kohustuslik on IN-koodi kasutamine. Põhivarade soetusega seotud käibemaksukulu planeeritakse soetuse aasta eelarvesse (programmide üleselt) eelarve kontol 601002 liigile 10 või liikidele 40-45 käibemaksu planeerimise liikide üldreegli alusel, vt käesoleva juhendi ptk 6.4 „Kulude planeerimine“.

Näide – materiaalse põhivara soetus
Asutus plaanib 2022. aastal soetada põhivara summas 5 miljonit eurot, millest 4 miljonit tasutakse 2022 ja 1 miljon aastal 2023 peale esialgse garantii möödumist.
2022 investeeringute eelarves planeeritakse põhivara soetusena 5 miljonit eurot, kuna ostja omandab kontrolli vara üle 2022. aastal, sõltumata sellest, et osa ostuhinnast tasutakse järgneval aastal.

Näide – pikaajaline ehitusprojekt
Asutus sõlmib lepingu uue haigla ehituseks. Ehitustööd toimuvad 2022-2024, kokku läheb ehitus maksma 10 miljonit eurot. Iga aasta lõpus akteeritakse teostatud ehitustööde maht ning järgneva aasta algul tasutakse proportsionaalselt tehtud ehitustööde mahule. Eeldatavasti viiakse 2022.a läbi 20%, 2023.a 70% ja 2024.a 10% ehitustöödest.
Investeeringute eelarves planeeritakse põhivara soetusena 2022. aastal 2 miljonit, 2023. aastal 7 miljonit ja 2024. aastal 1 miljon eurot, sõltumata sellest, et tegelikud maksed toimuvad järgnevatel eelarveaastatel.


Põhivara soetamisel kapitalirendi lepingu alusel planeeritakse eelarvesse põhivara soetus (liik 20, eelarve konto 15), arvestuslik proportsionaalne amortisatsioonikulu (liik 60, eelarve konto 61), käibemaksukulu (liik 10, eelarve konto 601005), kapitalirendi kohustuste võtmine ja tagasimaksed (liik 33/20*, eelarve konto 208), intressikulud (liik 33/20, eelarve konto 650). Kapitalirendilepinguga vara soetamise detailset näidet vt käesoleva juhendi ptk 6.6.1 „Finantskohustuste võtmine, andmine ja tagasimaksmine“.

Kapitalirendi lepingu alusel vara soetamiseks tuleb saada luba Riigikogult (Riigieelarve seadus § 60 lg 2 p 6).

 

Riigi investeerimistegevusena käsitletakse lisaks riigiasutuste materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavatele investeeringutele ka põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks antavaid toetusi ning kaitseotstarbelise erivarustuse soetamist.

Investeeringutoetuste planeerimisel lähtutakse investeeringutele sarnastest põhimõtetest, kuid need kajastatakse riigieelarves kuludena. Investeeringutoetused on olemuselt projektipõhised toetused (vt käesoleva juhendi ptk 6.3 „Saadud ja antud toetused“). Investeeringutoetus planeeritakse (tegevuspõhise eelarve korral programmi teenusele) liikidega 20 või 40-45 või 56**, eelarve kontoga 45 ja IN-objektikoodiga. Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, siis käibemaksukulu ei ole ning toetus ei tohi sisaldada käibemaksu. Kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane, võib investeeringutoetuse summasse arvata käibemaksukulu. Käibemaksukulu ei eristada investeeringutoetuse eelarvest.

 

*Kavas on 2021. a eelarveklassifikaatori muutusega asendada liik 33 liigiga 20

**Kasutatakse juhul, kui investeeringutoetust antakse hasartmängumaksust