Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

6.1.3 Piirmääraga ja piirmäärata vahendid

Uuendatud 01.02.2021


Riigieelarves jaotatakse eelarve piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks.

Piirmääraga eelarve vahendid planeeritakse eelarve liigiga (edaspidi liik) 20 (kindlaksmääratud vahendid), liigiga 21 (kindlaksmääratud vahendid - piirmäärad väljaspool SAPi*) ja liigiga 33**(kapitalirent). Planeerimisel võib liigil 20 olevaid vahendeid valitsemisala asutuste või kontode või tegevuste vahel ringi suunata. Üleriigilistele objektikoodidele planeeritud eelarveid ei ole lubatud muuta. Piirmääraga vahendite eelarve on limiteeritud (rohkem kohustusi võtta ja kuluks kanda ei ole lubatud).

Piirmäärata eelarve vahendid on arvestuslikud vahendid (liik 10), riigieelarveline kaasfinantseerimise vahendamine (liik 32***), tuludest sõltuvad vahendid (liigid 40 – 45), edasiantavad maksud (50 – 59) ja mitterahalised vahendid (liik 60).

Liik 10
Arvestuslike vahenditena (liik 10) planeeritakse:
• Kulud, mille suurus tuleneb seadusest (planeeritakse objektikoodiga) – nt pensionid, vanemahüvitis, Riigikogu liikmete töötasu.
• Riigitulud, mis ei ole seotud seaduse alusel sihtotstarbeliselt kulutuste tegemisega – nt käibemaks, lõivud ja trahvid.
• Finantseerimistehingud, mille kasutamisel lähtutakse seaduses ja/või lepingus sätestatud nõuetest ja kohustustest - nt tehingud riigikassa rahavoo juhtimiseks.
Arvestuslikud vahendid on küll riigieelarve seaduse mõistes piirmäärata, kuid on limiteeritud kulutuste aluseks olevate seaduste või lepingutega. Arvestuslike vahendite eelarved planeeritakse kehtiva regulatsiooni alusel. Ehkki riigi eelarvestrateegia rahastamiskavas või etteantud eelarvevahendite maksimaalsetes mahtudes võib olla piisavalt eelarvet regulatsiooni (kulu kujunemise tingimuste) muutmiseks, millega kaasneks kulu kasv, ei ole see lubatud. Kulukasvu põhjustavad muudatusettepanekud tuleb esitada lisataotluste protsessi.

Liigid 40 - 45
Tuludest sõltuvate kulude (liigid 40, 41, 43, 44, 45), planeerimisel lähtutakse eelarveaastal tekkepõhiselt tõenäoliselt teenitavate tulude mahust. Oluline on planeerida nii tulud kui kulud õigesse perioodi, st kui tegelikud tulud ja nendega seotud kulutused ei lange samasse eelarveaastasse, siis planeeritakse need erinevatesse perioodidesse, kuid kulude kogumaht ei tohi ületada tulude kogumahtu perioodide ulatuses. Liikide 40-45 planeerimine on kirjeldatud käsiraamatus ptk 14.1.3.1 "Tuludest sõltuvate vahendite planeerimine".

Liigid 50 - 59
Riigieelarve seaduse § 32 lõikest 3 lähtuvalt on edasiantavad maksud riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik maksuhalduri või selleks määratud asutuse kaudu kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Edasiantavate maksude planeerimine on kirjeldatud käsiraamatus ptk 14.1.3.2 "Maksutulud ja maksude edasiandmise kulud".

Liik 60
Mitterahalistest vahenditest (liik 60) planeeritakse eelarves põhivara amortisatsiooni (eelarve konto 61) ning põhivara müügitulu planeerimisel ka mahakantava põhivara jääkväärtust (eelarve konto 381), vt täpsemat kirjeldust käsiraamatus ptk 14.1.3.5 "Põhivara jääkmaksumuse mahakandmise planeerimine põhivara müügi korral".  Mitterahaliste kulude eelarve kasutamine ei ole limiteeritud ning seda võib ületada.

 

 

*SAP-i kasutajatele võib osutuda vajalikuks lisada täiendavaid eelarve liike (21), kuna teatud juhtudel tehakse makseid mitte SAPist, vaid spetsiaaltarkvarast.

**2021. a on kavas eelarveklassifikaatori muudatusega asendada liik 33 liigiga 20

***2021.a eelarveklassifikaatori muudatusega lisatav liik