Sa oled siin

Ootame arvamusi kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta EL riigihangete siseturule

Euroopa Liidu Nõukogus on arutluse all määruse eelnõu (PDF), mis reguleerib kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu Euroopa Liidu riigihangete siseturule ning menetlusi, millega toetatakse läbirääkimisi EL kaupade, teenuste ja ehitustööde juurdepääsuks kolmandate riikide riigihanketurgudele. Eelnõule viidatakse sageli ka lühendiga IPI (International Procurement Instrument).

Eelnõu esitamise põhjus on tõsiasi, et kuigi EL riigihanked on kolmandate riikide pakkujatele avatud, ei saa sama öelda paljude kolmandate riikide riigihanketurgude kohta, mis on Euroopa Liidu ettevõtjatele sageli õiguslikult või praktiliselt suletud. Määrusega soovitakse kehtestada mehhanismid, mis võiks kallutada kolmandaid riike oma riigihanketurge samaväärselt avama.

Täpsemaks meetmeks eeltoodud eesmärgi saavutamisel on teatavates riigihangetes kohaldatav hinnakohandus „diskrimineerivatest“ kolmandatest riikide pärinevaid asju, teenuseid või ehitustöid sisaldavate pakkumuste suhtes.

Hinnakohandusmeetme kehtestab Euroopa Komisjon selliste pakkumuste suhtes, millest üle poole moodustavad säärasest kolmandast riigist pärit asjad, teenused või ehitustööd. Asjade päritolu määratakse lihtsustatult kindlaks niinimetatud ühenduse tolliseadustiku alusel (määrus 2913/1992) ning teenuste ja ehitustööde päritolu ettevõtja asukoha alusel. Meetme sisuks on hinnalisa kuni 20% asjaomase pakkumuse maksumuse suhtes.

Hinnalisa kohaldatakse ainult sellistes riigihangetes, mille eeldatav maksumus ületab 5 miljonit eurot ja selle ulatus võib olla diferentseeritud, näiteks teatava kategooria hankijate või asjade, teenuste ja ehitustööde kaupa. Erandina ei tule meedet kohaldada VKE-de pakkumuste ning nendest arenguriikidest pärit pakkujate ja toodete suhtes, kus rakendatakse teatud erikorda.

Liikmesriigi ülesandeks on esitada Euroopa Komisjonile loetelu teatud hankijatest või nende kategooriatest, kelle seast Komisjon valib need hankijad või hankijate kategooriad, kellele tehakse meetme kohaldamine oma 5 miljonit eurot ületavate hangete korral kohustuslikuks.

Hankijate jaoks tähendaks meetme rakendamine seda, et nii-öelda sanktsioneeritud kolmanda riigi pakkumuse maksumusele tuleb hindamise etapis lisada Euroopa Komisjoni otsuses ette nähtud hinnalisa, kuid kui meetme objektiks olev pakkumus osutub siiski edukaks, sõlmitakse see siiski ettevõtja poolt esitatud maksumusega ja hinnalisa arvesse ei võeta.

Eesti varasemad seisukohad

Vabariigi Valitsus on IPI kohta võtnud seisukoha 2016. aastal, toetades eelnõu vastuvõtmist, kui suudetakse tagada selle tõhus, eesmärgipärane ja läbipaistev rakendamine ning sellega ei suurendata märkimisväärselt hankijate töökoormust. Vabariigi Valitsuse seisukoht ja otsuse seletuskiri on kättesaadavad siit.

Kuivõrd eeltoodud seisukohast on mitmeid aastaid möödunud ning aja jooksul võib olla toimunud arenguid, mis võivad tingida teistsuguse seisukoha, siis sooviksimegi hankijate ja ettevõtjate tagasisidet sellest, kas 2016. aastal otsustatu on ka täna aktuaalne või peaks kaaluma seisukoha täpsustamist või muutmist. Kahtlemata on teretulnud ka muud tähelepanekud, mis võimaldaks Eesti huve eelnõu menetlemisel paremini esindada.


Palume arvamus esitada hiljemalt 31. jaanuariks 2020.
Kontakt: Mario Sõrm, mario.sorm@fin.ee

Viimati uuendatud: 13. detsember 2019