Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

 

  • Jaotatavate kulude programm (program of shared costs) – jaotatavate kulude kogum (riigieelarve) infosüsteemis, kuhu tegevuspõhise eelarve planeerimisel kavandatakse programmi jaotatavad kulud, sh jaotusreegel. Kasutavad asutused, kes panustavad oma teenustega mitmesse programmi.
  • Kaudkulud (indirect, overhead costs) – kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav teenustega/väljunditega. Näiteks IKT, üldhalduskulud, sisemised tugiteenused jms.
  • Kaudne teenus (indirect service) – teenus, mille käigus asutused osutavad õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasusaaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasusaajaid ei ole võimalik identifitseerida.
  • Kuluarvestuse mudel (costing model) – asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse teenuste tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse arvestamine.
  • Otsekulud (direct costs) – kulud, millel on vahetu seos konkreetse teenusega/väljundiga. Nt ametikoht X teeb tööd ainult seoses teenuse Y pakkumisega või seade, kinnistu Z on kasutusel vaid teenuse Y osutamiseks.
  • Otsene teenus (direct service) – teenus, mida asutus osutab füüsilisele- või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis, mis võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust.
  • Ressurss (resource) – vahendid, mida kasutatakse tegevuste / teenuste läbiviimiseks. Tegevuste läbiviimiseks vajalikud elemendid on näiteks inimtööjõud, töövahendid, ruumid jm.
  • Ressursiliik (resource group) – samaliigilised, ühte gruppi koondatud ressursid, nt asutuse kasutuses olevad autod moodustavad maismaasõidukite ressursiliigi.
  • Ressursi kasutusmäär (resource`s usage rate) – on ressursi tegeliku ja teoreetilise kasutusmahu suhe. Nt kui seade võiks aastas töötada teoreetiliselt 1800 h, aga tegelikult töötas 1440 h, siis ressursi kasutusmäär oli 80%.
  • Sisemine tugiteenus – teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist asutuse sees. Sisemine tugiteenus toetab asutuse toimimist või tööülesande täitmist.
  • Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing, ABC) – teenuste/väljundite maksumuse leidmiseks kasutatav kuluarvestus meetod, milles kulud kogutakse ja/või jaotatakse tegevusteks ja lisatakse teenuse maksumusse lähtuvalt teenuse poolt tarbitud tegevuste mahtudest.
  • Traditsiooniline kuluarvestus - kuluarvestuse meetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse üldisematele kuluobjektidele (teenus, toode), mis tagab nende omahinna arvestamise, kuid tulemus võib olla ebatäpne.
  • Kuluüksus (cost center) – teenindus- või tootmisprotsessi segment, mille kohta soovitakse juhtimiseks eraldi aruannet toimingutega seotud kuludest. Selliste üksuste väljaselgitamisel peaks lähtuma järgmistest asjaoludest:

• Teenuse osutamise (ruumiline) paiknemine;

• vastutuskeskuste paiknemine;

• teeninduskulude suurus;

• tegevuskeskuste arv peaks olema selline, et nende tegevust saaks kontrollida.

  • Teenuse tegevus (activity) – arvestusobjekt, millega seostatakse tegevuspõhises kuluarvestuses ressursid.  Kuluarvestuses kasutatakse põhiteenuse tegevust ja tugiteenuse tegevust.
  • Teenuse alategevus (sub-activity) – teenuse tegevuse raames tehtav korduv toiming, millel on spetsiifiline eesmärk. Tegevuse moodustavad alamtegevused.
  • Tegevuspõhine kulukogum (activity cost pool) – tegevusega seonduv kogukulu.
  • Tegevuskäitur (activity driver) – tegur, mida kasutatakse tegevuspõhise kulu jaotamiseks kuluobjektidele (väljunditele/teenustele). Tegevuse ja kuluobjekti vahelise põhjusliku seose (“põhjus-tagajärg”) kindlaks tegemiseks määratakse igale tegevusele tegevuskäitur. Muutuvatele kuludele määratakse mahupõhised kulukäiturid (nt põhitööliste poolt töötatud inimtunnid). Tegevuse mahu (tegevuskäituri) muutus peab mõjutama tegevuse kulu  (nt käitur „avalduste arv“ mõjutab avalduste menetlemistegevuse aega ja kulu enim).
  • Välimine tugiteenus (external support/secondary service) – traditsioonilised, teistele asutustele (nende ametnikele või töötajatele) osutatavad, nende põhitegevusi toetavad teenused (nt, finants, personalijuhtimine, haldus, IT jne).