Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

  • Alavaldkond on tulemusvaldkonnast lähtuv strateegilise planeerimise tasand, kus alaeesmärk seostatakse meetmete ja ressurssidega.
  • Arvestusobjektid on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt ühetaoliselt kasutatav andmestruktuur. Arvestusobjekte kasutatakse kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks, riigieelarve piirmäärade seadmiseks, kuluarvestuse pidamiseks ning strateegiliseks planeerimiseks ja seireks. Arvestusobjektid määratakse eelarveklassifikaatori määruses.
  • Asutuse kaudsed kulud (indirect costs) – kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav tegevustega või teenusega. Näiteks IKT, personali-, haldus- vmt kulud, mida ei saa tegevustega otseselt seostada. Asutuste kaudsed kulud jaotatakse kuluarvestuses kas tegevustele või teenustele.
  • Asutuse kuluarvestuse kulumudel – asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse arvestamine.
  • Asutuse tegevuse (teenuse) otsekulud (direct costs) – kulud, mille tekkimise põhjus on otseselt seostatav asutuste tegevustega või teenustega.
  • Asutuse tegevuse (activity) – tegevus, millel on põhjuslik otsene või kaudne seos asutuste teenuse või tootega.
  • Avalik teenus (public service) – teenus, mida riik või kohalik omavalitsus või avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik osutab isiku tahtel (sh eeldataval tahtel) tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks. Avalikud teenused jagunevad otsesteks teenusteks ja kaudseteks teenusteks.
  • Eelarveklassifikaator (Rahandusministri määrus) -  kindlalt piiritletud arvestusobjektide kogum, mille alusel koostatakse riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve, seatakse eelarve piirmäärad, peetakse arvestust ja korraldatakse seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel. https://www.riigiteataja.ee/akt/116122016016?leiaKehtiv sh vt Lisa 1.
  • Eesmärk on lühike ja selge avaldus, mis kirjeldab soovitavat seisundit, saavutamaks planeerimistasandile seatud sihti. Eesmärkide omadused: kitsapiirilised, täpsed, konkreetsed, tuginevad faktidele, nende tõesust on võimalik kinnitada. Eesmärgi osaks on mõõdikud ja nende sihttasemed. Selguse huvides tuleb eesmärgile lisada juhtimistasandi nimetus: tulemusvaldkonna eesmärk ehk üldeesmärk, programmi eesmärk ehk (tulemusvaldkonna) alaeesmärk, meetme eesmärk.
  • Juhtimistasand määrab ära juhtimisahelas vastava tasandi organisatsioonide juhtide positsiooni, volitused, ja vastutuse planeerimisdokumentide koostamisel ja rakendamisel.
  • Jaotatavad kulud - kõik kulud, mida jaotatakse riigieelarve infosüsteemis jaotusvalemiga programmidele asutuste lõikes.
  • Jaotatavate kulude programm - jaotatavate kulude kogum (riigieelarve)infosüsteemis kuhu tegevuspõhise eelarve planeerimisel kavandatakse programmidele joatatavad kulud. Riigieelarve seaduse eelarvepildi koostamiseks jaotatakse kulud jaotusreegli alusel programmidele. Tegevuspõhise eelarve rakendamiseks ja andmekorje lihtsustamiseks sisestatakse eelarve limiidid infosüsteemis loodud jaotatavate kulude programmile.
  • Kaudne teenus - teenus, mille käigus asutused osutavad õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasutaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasutajaid ei ole võimalik identifitseerida.
  • Kaudsed kulud - (overhead costs) on kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav teenustega. Näiteks IKT, üldhalduskulud, sisemiste tugiteenuste kulud jms.
  • Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmed – kõikidele kuluarvestuse arvestusobjektidele (kuluüksus, projekt, majanduslik sisu, ressurss/kulukoht) ja vajadusel eelarve arvestusobjektidele (eelarve üksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, programm, toetus) kogutud finantsandmed.
  • Kulude jaotamine (cost allocation) – tegevuspõhise kuluarvestuse korral kaudsete kulude sidumine tegevustega, ressursside jaotamise kaudu, ja tegevustele omistatud kulude sidumine teenuste või toodetega, kasutades põhjuslikke seoseid iseloomustavaid käitureid. Tegevuse või teenuse kulu peab peale kulude jaotust sisaldama ainult konkreetse teenuse osutamiseks vajaliku ressursi või tegevuse kulu. Traditsioonilise kuluarvestuse korral kaudsete kulude sidumine otse teenustega, ressursside jaotamise kaudu, kasutades põhjuslikke seoseid iseloomustavaid käitureid.
  • Meede on alavaldkonnast lähtuv planeerimistasand, mis on üldjuhul valitsemisalapõhine ja ühe alaeesmärgi saavutamisele suunatud omavahel seotud tegevuste kogum, millel on mõõdetav eesmärk.
  • Mõjumõõdik on hinnang või mõõdik, mille abil on võimalik mõõta või hinnata soovitud mõju või efekti saavutamist. Kasutatakse reeglina üldeesmärkide mõõtmiseks.
  • Mõõdik on kvantitatiivne või kvalitatiivne tegur, muutuja ehk vahend, mis võimaldab lihtsat ja usaldusväärset saavutuste mõõtmist, kajastada sekkumise tagajärjel toimunud muutust või hinnata osalejate tulemuslikkust.
  • Otsene avalik teenus - teenus, mida asutus osutab eraõiguslikule isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis, et võimaldada isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust, isiku tahtel sh eeldataval tahtel.
  • Planeerimistasand - arvestusobjekt, mida kasutatakse strateegilises planeerimises, eelarve planeerimises ja finantsjuhtimises. Planeerimistasandid on tulemusvaldkond, programm, meede, tegevus ja alategevus. Arvestusobjektid (sh planeerimistasand) määratakse eelarveklassifikaatori määruses.
  • Poliitikainstrument on poliitikakujundamise vahend, mis on valitsuste käsutuses saavutamaks poliitikakujundamises taotletud efekti. Antud määruse tähenduses mõistetakse ennekõike sekkumismehhanisme või lähenemisviise, mille elluviimise kaudu kavandatakse eesmärgi täitmist saavutada.
  • Poliitikainstrumendid võivad olla õiguslikud (nt seadus, määrus vm õigusakt), majanduslikud (nt eelarve, maksud, toetused, suurinvesteering jms) ja kommunikatsioonimehhanismid (nt strateegilised dokumendid, poliitikad, nõukojad, teabepäevad jms). Meede on üks võimalik poliitika elluviimise instrument, mille kaudu kavandatakse eesmärki saavutada.
  • Poliitikavaldkond on riigi ja ühiskonna terviklikul arendamisel olulist tähtsust omav valdkond, mille sihid on Eesti üldise arenguvisiooni vahetuks osaks, kandes endas valijate tähtsamaid soove ja väljendades valitsuse prioriteete. Poliitikavaldkonnad ei pruugi alati kokku langeda riigi finantsjuhtimises (eelarvestrateegias, eelarves ja finantsarvestuses) kajastatavate tulemusvaldkondadega.
  • Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.
  • Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.
  • Programmi tegevus (program activity) – programmi eesmärgiga seotud teenuste grupp, millel on oodatav tulemus (hierarhias programm-meede- programmi tegevus), mille kaudu toimub tegevuspõhise eelarve programmi kulude prognoosimine. Programmi tegevuse kulude eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste  teenuste maksumusest.
  • Põhiteenused (services) - asutuse tegevuse või tegevuste tulemused, mis on suunatud välisele tarbijale.
  • Rakendusplaan on valitsemisaladele lubatud ressursside maksimaalseid vahendite mahtusid arvestav, nelja-aastane plaan valdkonna arengukava elluviimiseks koos vastutajatega.
  • Sisemine tugiteenus – teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist asutuse sees. Sisemine tugiteenus toetab asutuse toimimist või tööülesande täitmist.
  • Strateegilised arengudokumendid on riigieelarve seaduse kohaselt poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programm.
  • Teenus on tegevuse või tegevuste tulem, mis on suunatud välis- või sisekliendile. Teenust osutatakse kehtestatud standardite või seadusest tulenevate nõuete alusel.
  • Tegevuskava on riigi võimalustega arvestav valitsemisala arengukava nelja- aastane elluviimisplaan, mis on kooskõlas riigi eelarvestrateegia nõuetega ja valitsemisalale kehtestatud kululagedega, järgmise aasta riigieelarvega ja arengukava struktuuriga.
  • Tegevuspõhine eelarvestamine (activity based budgeting) - eelarvestamise meetod, kus valdkondade strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused. Tegevuspõhist eelarvestamise meetodit kasutatakse tegevuspõhise eelarve koostamisel.
  • Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing) – kuluarvestuse meetod kus, kulud kogutakse ja/või jaotatakse teenuse tegevustele, mille kaudu leitakse hinnastatavate objektide (teenuste) maksumus.
  • Traditsiooniline kuluarvestus – kuluarvestuse meetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse üldisematele kuluobjektidele (teenus, toode), mis tagab nende omahinna arvestamise, kuid tulemus võib olla ebatäpne.
  • Tugiteenus – teenus, mida asutus osutab enda või teise asutuse ametnikele või töötajatele (teisele asutusele). Tugiteenus toetab asutuse toimimist ja ülesannete täitmist. Tugiteenus jaguneb sisemiseks- ja välimiseks tugiteenuseks.
  • Tulemusaruanne on valdkonna arengukavades seatud eesmärkide elluviimist kirjeldav aruanne, mis koostatakse rakendusplaanide ja programmide elluviimise alusel.
  • Tulemuslikkus on indiviidide, organisatsioonide, protsesside saavutuste mõõt suhestatuna võrdlusbaasi (seatud eesmärkidesse).
  • Tulemusmõõdik on hinnang või mõõdik, mis näitab taotletava tulemuse saavutamist või saavutamise suunas liikumist. Kasutatakse üldjuhul alaeesmärgi (programmi eesmärgi) ja meetme tulemuste mõõtmiseks sõltuvalt valdkonnast.
  • Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk (edaspidi üldeesmärk) ning lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Kooskõlas riigieelarve seadusega (jõustunud 23.03.2014) on riigi eelarvestrateegias 2015–2018 poliitikavaldkondade asemel kasutusel termin tulemusvaldkond. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi finantsjuhtimises kui ka strateegilises planeerimises, sidumaks tulemusinfo ja ressursid.
  • Tulemusvaldkonna arengukava on valdkonna arengukava, mille alusel toimub tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ja poliitikainstrumentide rahastamine. Tulemusvaldkonna arengukavad üheskoos moodustavad riigi pikaajalise strateegilise juhtimise ja rahastamise aluste raamistiku.
  • Valdkonna arengukava on arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.
  • Valitsemisala arengukava on arengudokument, milles kajastatakse ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste panustamist tulemusvaldkondade üldeesmärkide saavutamisse.
  • Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel – valitsemisala tasandil programmide ülesehitust, programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves jaotatavate kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete kogum.
  • Välimine tugiteenus – teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist teise asutuse ametnikele või töötajatele (teisele asutusele). Välimine tugiteenus toetab poliitikat kujundava otsuse ettevalmistamist, teise asutuse toimimist, otsese avaliku teenuse osutamist või tööülesande täitmist.
  • Väljundmõõdik on hinnang või mõõdik, mis näitab, kas riigi poolt pakutakse teenust nõutud mahus ja kvaliteediga. Kasutatakse vajadusel tegevuse ja teenuse tasandi tulemuste mõõtmiseks.
  • Ühisprogramm on programm, mille elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala. Ühisprogrammi osa ühe valitsmeisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad meetmed, tegevused ja teenused koos vastavate mõõdikutega. Ühisprogrammi võivad kinnitada ministrid ühiselt või iga minister oma osas.