Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

  • Arvestusobjektid on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt ühetaoliselt kasutatav andmestruktuur. Arvestusobjekte kasutatakse kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks, riigieelarve piirmäärade seadmiseks, kuluarvestuse pidamiseks ning strateegiliseks planeerimiseks ja seireks. Arvestusobjektid määratakse eelarveklassifikaatori määruses.
  • Avalik teenus (public service) – teenus, mida riik või kohalik omavalitsus või avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik osutab isiku tahtel (sh eeldataval tahtel) tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks. Avalikud teenused jagunevad otsesteks teenusteks ja kaudseteks teenusteks.
  • Eelarveklassifikaator (Rahandusministri määrus) -  kindlalt piiritletud arvestusobjektide kogum, mille alusel koostatakse riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve, seatakse eelarve piirmäärad, peetakse arvestust ja korraldatakse seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel. https://www.riigiteataja.ee/akt/116122016016?leiaKehtiv sh vt Lisa 1.
  • Eesmärk on lühike ja selge avaldus, mis kirjeldab soovitavat seisundit, saavutamaks planeerimistasandile seatud sihti. Eesmärkide omadused: kitsapiirilised, täpsed, konkreetsed, tuginevad faktidele, nende tõesust on võimalik kinnitada. Eesmärgi osaks on mõõdikud ja nende sihttasemed. Selguse huvides tuleb eesmärgile lisada juhtimistasandi nimetus: tulemusvaldkonna eesmärk ehk üldeesmärk, programmi eesmärk ehk (tulemusvaldkonna) alaeesmärk, meetme eesmärk, programmi tegevuse eesmärk ja teenuse eesmärk.
  • Juhtimistasand määrab ära juhtimisahelas vastava tasandi organisatsioonide juhtide positsiooni, volitused, ja vastutuse planeerimisdokumentide koostamisel ja rakendamisel.
  • Jaotatavad kulud - kõik kulud, mida jaotatakse riigieelarve infosüsteemis jaotusvalemiga programmidele asutuste lõikes.
  • Jaotatavate kulude programm - jaotatavate kulude kogum (riigieelarve)infosüsteemis kuhu tegevuspõhise eelarve planeerimisel kavandatakse programmidele joatatavad kulud. Riigieelarve seaduse eelarvepildi koostamiseks jaotatakse kulud jaotusreegli alusel programmidele. Tegevuspõhise eelarve rakendamiseks ja andmekorje lihtsustamiseks sisestatakse eelarve limiidid infosüsteemis loodud jaotatavate kulude programmile. 
  • Kaudne teenus - teenus, mille käigus asutused osutavad õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasutaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasutajaid ei ole võimalik identifitseerida.
  • Kassapõhine eelarve - arvestusmeetod, mille korral tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud eelarvestatakse ja kajastatakse finantsaruandluses perioodil, millal raha tegelikult laekub või välja makstakse. Kassapõhise arvestuse puhul planeeritakse ja kajastatakse tegevusi raha liikumise hetkest lähtuvalt.
  • Kaudsed kulud - (overhead costs) on kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav teenustega. Näiteks IKT, üldhalduskulud, sisemiste tugiteenuste kulud jms. 
  • Kuluarvestus - arvestus, milles seostatakse riigiasutuste kulutused teenustega. Kuluarvestus kasutab finantsarvestusest saadavaid andmeid.
  • Kulumudel – asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse arvestamine.
  • Kulumudeli lähteandmed – kõikidele kuluarvestuse arvestusobjektidele (kuluüksus, projekt, majanduslik sisu, ressurss/kulukoht) ja vajadusel eelarve arvestusobjektidele (eelarve üksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, programm, toetus) kogutud finantsandmed.
  • Kulude jaotamine (cost allocation) – tegevuspõhise kuluarvestuse korral kaudsete kulude sidumine tegevustega, ressursside jaotamise kaudu, ja tegevustele omistatud kulude sidumine teenuste või toodetega, kasutades põhjuslikke seoseid iseloomustavaid käitureid. Tegevuse või teenuse kulu peab peale kulude jaotust sisaldama ainult konkreetse teenuse osutamiseks vajaliku ressursi või tegevuse kulu. Traditsioonilise kuluarvestuse korral kaudsete kulude sidumine otse teenustega, ressursside jaotamise kaudu, kasutades põhjuslikke seoseid iseloomustavaid käitureid.
  • Liigendus - eelarvesse planeeritud vahendite jaotus administratiivse või majandusliku sisu alusel. Administratiivne sisu näitab riigieelarve jaotust ministeeriumi valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Vabariigi Valitsuse vahel. Majanduslik sisu näitab riigieelarve jaotust tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Lisaks administratiivsele ja majandusliku sisu liigendusele liigendatakse riigieelarve kulud tulemusvaldkondade ja programmide kaupa.
  • Meede on alavaldkonnast lähtuv planeerimistasand, mis on üldjuhul valitsemisalapõhine ja ühe alaeesmärgi saavutamisele suunatud omavahel seotud tegevuste kogum, millel on mõõdetav eesmärk.
  • Mõjumõõdik on hinnang või mõõdik, mille abil on võimalik mõõta või hinnata soovitud mõju või efekti saavutamist. Kasutatakse reeglina üldeesmärkide mõõtmiseks.
  • Mõõdik on kvantitatiivne või kvalitatiivne tegur, muutuja ehk vahend, mis võimaldab lihtsat ja usaldusväärset saavutuste mõõtmist, kajastada sekkumise tagajärjel toimunud muutust või hinnata osalejate tulemuslikkust.
  • Otsekulud (direct costs) – kulud, mille tekkimise põhjus on otseselt seostatav asutuste tegevustega või teenustega.
  • Otsene avalik teenus - teenus, mida asutus osutab eraõiguslikule isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis, et võimaldada isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust, isiku tahtel sh eeldataval tahtel.
  • Planeerimistasand - arvestusobjekt, mida kasutatakse strateegilises planeerimises, eelarve planeerimises ja finantsjuhtimises. Planeerimistasandid on tulemusvaldkond, programm, meede, tegevus ja alategevus. Arvestusobjektid (sh planeerimistasand) määratakse eelarveklassifikaatori määruses.
  • Piirmääraga vahendid - riigieelarves ettenähtud kulutused, mida ei või ületada.
  • Piirmäärata vahendid - riigieelarves ettenähtud kulutused, mille arvel võetavate kohustuste suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata. Piirmääraga vahendid on:
    1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest;
    2) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest;
    3) tulu;
    4) mitterahalised tulud ja kulud.
  • Poliitikainstrument on poliitikakujundamise vahend, mis on valitsuste käsutuses saavutamaks poliitikakujundamises taotletud efekti. Antud määruse tähenduses mõistetakse ennekõike sekkumismehhanisme või lähenemisviise, mille elluviimise kaudu kavandatakse eesmärgi täitmist saavutada. Poliitikainstrumendid võivad olla õiguslikud (nt seadus, määrus vm õigusakt), majanduslikud (nt eelarve, maksud, toetused, suurinvesteering jms) ja kommunikatsioonimehhanismid (nt strateegilised dokumendid, poliitikad, nõukojad, teabepäevad jms). Meede on üks võimalik poliitika elluviimise instrument, mille kaudu kavandatakse eesmärki saavutada.
  • Poliitikavaldkond on riigi ja ühiskonna terviklikul arendamisel olulist tähtsust omav valdkond, mille sihid on Eesti üldise arenguvisiooni vahetuks osaks, kandes endas valijate tähtsamaid soove ja väljendades valitsuse prioriteete. Poliitikavaldkonnad ei pruugi alati kokku langeda riigi finantsjuhtimises (eelarvestrateegias, eelarves ja finantsarvestuses) kajastatavate tulemusvaldkondadega.
  • Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.
  • Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.
  • Programmi tegevus (program activity) – programmi eesmärgiga seotud teenuste grupp, millel on oodatav tulemus (hierarhias programm-meede- programmi tegevus), mille kaudu toimub tegevuspõhise eelarve programmi kulude prognoosimine. Programmi tegevuse kulude eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste  teenuste maksumusest.
  • Programmipõhine eelarve - vt tegevuspõhine eelarvestamine.
  • Põhiteenused (services) - asutuse tegevuse või tegevuste tulemused, mis on suunatud välisele tarbijale ning mis on hinnastatud.
  • Riigieelarve (RE) - riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.
  • Riigi eelarvestrateegia (RES) - dokument, milles määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning milles kajastatakse eelarvestrateegia perioodil ellu viidavad Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid koos rahaliste vahenditega. Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (eelarvestrateegia periood).
  • Seire - valitsussektori ressursside kasutamise ning tulemuste jälgimine ja hindamine. Seirena mõistetakse ka erinevate andmete alusel aruannete jm ülevaadete koostamist, sh visualiseerimist ning aruannete ja ülevaadete tõlgendamist, interpreteerimist ja nende alusel edasiste tegevuste planeerimist. Andmetena käsitletakse kõikvõimalikke sisend-, väljund-, tulemus- ja mõjunäitajaid. Andmed võivad olla nii kvantitatiivsed näitajad ehk absoluut- ja suhtarvud (nt indikaatorid) kui kvalitatiivsed näitajad. Ressurssidena käsitletakse peamiselt finants-, inim- ja materiaalset vara. Seire eesmärk on anda kindlustunnet Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja avalikkusele, et valitsussektori asutused saavutavad püstitatud eesmärke tõhusalt, mõjusalt ning tulemuslikult.
  • Sisemine tugiteenus – teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist asutuse sees. Sisemine tugiteenus toetab asutuse toimimist või tööülesande täitmist.
  • Strateegiline planeerimine - süsteemne protsess, mis koosneb visiooni määratlemisest ja selle kajastamisest sihtide, eesmärkide ning nende saavutamise sammudena.
  • Strateegilised arengudokumendid on riigieelarve seaduse kohaselt poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm.
  • Teenus on tegevuse või tegevuste tulem, mis on suunatud välis- või sisekliendile. Teenust osutatakse kehtestatud standardite või seadusest tulenevate nõuete alusel.
  • Tegevuspõhine eelarvestamine (activity based budgeting) - eelarvestamise meetod, kus valdkondade strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused. Tegevuspõhist eelarvestamise meetodit kasutatakse tegevuspõhise eelarve koostamisel.
  • Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing) – kuluarvestuse meetod asutuses kus, kulud kogutakse ja/või jaotatakse teenuse tegevustele, mille kaudu leitakse hinnastatavate objektide (teenuste) maksumus. Täieliku tegevuspõhise kuluarvestuse korral on välja arvestatud ka tugiteenuse tegevuste ressursid. 
  • Tekkepõhine eelarve - arvestusmeetod, mille puhul tulud, kulud, nõuded, kohustused, investeeringud ja finantseerimistehingud eelarvestatakse ja kajastatakse finantsaruandluses nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata sellest, kas raha on vastavalt laekunud või välja makstud (vt käsiraamatu ptk 6).
  • Traditsiooniline kuluarvestus – kuluarvestuse meetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse üldisematele kuluobjektidele (teenus, toode), mis tagab nende omahinna arvestamise, kuid tulemus võib olla ebatäpsem kui tegevuspõhise kuluarvestuse korral.
  • Tugiteenus – teenus, mida asutus osutab enda või teise asutuse ametnikele või töötajatele (teisele asutusele). Tugiteenus toetab asutuse toimimist ja ülesannete täitmist. Tugiteenus jaguneb sisemiseks- ja välimiseks tugiteenuseks.
  • Tulemusaruanne on valdkonna arengukavades seatud eesmärkide elluviimist kirjeldav aruanne, mis koostatakse programmide elluviimise alusel.
  • Tulemuslikkus on indiviidide, organisatsioonide, protsesside saavutuste mõõt suhestatuna võrdlusbaasi (seatud eesmärkidesse).
  • Tulemusmõõdik on hinnang või mõõdik, mis näitab taotletava tulemuse saavutamist või saavutamise suunas liikumist. Kasutatakse üldjuhul alaeesmärgi (programmi eesmärgi) ja meetme tulemuste mõõtmiseks sõltuvalt valdkonnast.
  • Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk (edaspidi üldeesmärk) ning lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi finantsjuhtimises kui ka strateegilises planeerimises, sidumaks tulemusinfo ja ressursid.
  • Valdkonna arengukava on arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.
  • Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel – valitsemisala tasandil programmide ülesehitust, programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves jaotatavate kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete kogum, mille alusel moodustub kokku valitsemisala eelarve.
  • Välimine tugiteenus – teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist teise asutuse ametnikele või töötajatele (teisele asutusele). Välimine tugiteenus toetab poliitikat kujundava otsuse ettevalmistamist, teise asutuse toimimist, otsese avaliku teenuse osutamist või tööülesande täitmist.
  • Väljundmõõdik on hinnang või mõõdik, mis näitab, kas riigi poolt pakutakse teenust nõutud mahus ja kvaliteediga. Kasutatakse vajadusel tegevuse ja teenuse tasandi tulemuste mõõtmiseks.
  • Ühisprogramm on programm, mille elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala. Ühisprogrammi osa ühe valitsmeisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad meetmed, tegevused ja teenused koos vastavate mõõdikutega. Ühisprogrammi võivad kinnitada ministrid ühiselt või iga minister oma osas.
  • Ülekantavad vahendid - riigieelarve seaduses piirmääraga vahendid, mille kasutamise tähtaega võib ühe eelarveaasta võrra pikendada.
  • Ülekantud vahendid - riigieelarve seaduse alusel ühe eelarveaasta võrra pikendatud kasutamistähtajaga vahendid.