Maksualane teabevahetus

Seoses majanduse üleilmastumisega on maksuhalduritel maksukohustuse õigeks määramiseks vaja vahetada omavahel senisest enam maksualast teavet. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine põhjustab eelarvekahju ja rikub õiglase maksustamise põhimõtet.

Probleemi lahendamiseks ei piisa siseriiklikest meetmetest, kuna maksuhaldurid on oma töös piiratud  riigi territooriumiga, maksumaksjad aga tegutsevad piiriüleselt. Erienvalt ühe riigi piiresse jäävast ettevõtlusest pakub piiriülene majandustegevus ja ettevõtluse piiriülene struktuur rohkelt võimalusi maksukohustuse vähendamiseks.

 

Maksualane teabevahetus ja halduskoostöö maksunõuete sissenõudmisel võib põhineda mitmel erineval instrumendil:

Riigisiseselt reguleerivad maksualase rahvusvahelise ametiabi andmist maksukorralduse seadus ja maksualase teabevahetuse seadus.

Kokkulepped

USA FATCA

Ülemineku uutel alustel põhinevale rahvusvahelisele automaatsele teabevahetusele algatasid Ameerika Ühendriigid (USA). Foreign Account Tax Compliance Act (FATCA) on USA-s 2010. a vastu võetud ja põhiosas 1. juulil 2014 jõustunud seadus riigieelarve tulude suurendamiseks ning maksude deklareerimise tõhustamiseks. FATCA eesmärk on koguda USA-le teavet maksuresidentide laekumiste kohta, mis kantakse USA-väliste finantsasutuste (sealhulgas Eesti finantsasutuste) kontodele. Sellistelt finantsasutustelt teabe saamise tagamiseks kasutatakse karistuslikku meedet – kui finantsasutus nõutud teavet USA-le ei anna, peetakse kinni 30% sellele finantsasutusele USA allikatest laekuvatelt maksetelt.

Finantskontode alse teabe edastamiseks USA-le on kaks võimalust::

  • finantsasutus sõlmib USA-ga vastava lepingu ning edastab teabe otse USA-le;
  • riik sõlmib USA-ga välislepingu (FATCA kokkulepe) ning edastab teabe enda territooriumil olevate finantsasutuste eest kogumina USA-le.

Eesti on valinud FATCA nõuete täitmise FATCA kokkuleppe abil sarnaselt teistele EL liikmesriikidele. FATCA kokkuleppe alusel toimuv teabevahetus on kahepoolne. See tähendab, et Eesti saab USA-lt vastu teavet Eesti maksuresidentide USA-s asuvate kontode kohta.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkulepe (FATCA kokkulepe) kiideti heaks valitsuse 23. jaanuari 2014 korraldusega nr 44 ning  allkirjastati 11. aprillil 2014. Kokkuleppe tekst eesti (PDF) (251.47 KB, PDF) ja inglise keeles (PDF) (284.39 KB, PDF).

FATCA kokkuleppe ratifitseerimise seadus võeti Riigikogus vastu 12. juunil 2014 ning see jõustus 30. juunil 2014. Perioodil 30. juuni kuni 31. detsember 2014 toimus FATCA kokkuleppe täitmine tuginedes põhiseadusele. Alates 1. jaanuarist 2015 reguleerib FATCA kokkuleppe täitmist maksualase teabevahetuse seadus (edaspidi MTVS), mida täiendab seletuskiri (394.14 KB, DOCX). MTVS on kättesaadav ka inglise keeles.

Rahandusministeeriumis on koostanud FATCA kokkuleppe rakendamise juhend (285.36 KB, PDF), mis on abistav materjal FATCA kokkuleppe täitmisel ega ei ole juriidiliselt siduv.

NB! FATCA kokkuleppe artikkel 7 näeb ette niinimetatud soodsaima sätte kohaldumise. USA sõlmis 30. juunil 2014 lepingu Briti Neitsisaartega (260.81 KB, PDF), mis on perioodil 1. juuli kuni 31. detsember 2014 avatud ettevõtte kontode seisukohalt FATCA kokkuleppega võrreldes soodsam (I lisa VI osa punkt H). Soodsam säte on võetud arvesse maksualase teabevahetuse seaduse § 13 lõikes 2.

Automaatne teabevahetus EL-is

Euroopa Liidus reguleerib maksuhaldurite vahelist halduskoostööd otseste maksude valdkonnas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv (2011/16/EL), mis võeti vastu 15. veebruaril 2011. Selle alusel vahetab Eesti juba automaatses korras teavet teise liikmesriigi isikute töötasude, juhatuse liikme tasude, pensionide ja kinnisvaratulu osas.

Automaatsesse teabevahetusse puutuvalt on direktiiv üle võetud maksualase teabevahetuse seadusega, mis sätestab automaatse teabevahetuse korra ja alused. Ülejäänud osas (taotluse alusel ja omaalgatuslikult toimuv teabevahetus) on direktiiv üle võetud maksukorralduse seadusega, mis sätestab rahvusvahelise ametiabi üldised alused.

Finantskontode alane teabevahetus

2017. aasta sügisest hakatakse direktiivi 2014. aasta muudatuse kohaselt automaatses korras vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida hoitakse välisriigis. 

 

Teabevahetus põhineb üsna ligilähedaselt USA ja OECD vastavatel teabevahetuse standarditel. Ülesehituselt on halduskoostöö direktiivi põhiteksti viidud maksuhaldurite vahelise kokkuleppe osa: kogutav teave ja selle vahetamise kord ning tähtajad. Aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad eeskirjad on vormistatud direktiivi lisana 1. Direktiivi lisana 2 on vormistatud OECD standardi kommentaaridest pärinevad üksikud täiendavad aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad normid.

Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud viiteliselt, et mitte tekitada näiliselt täiendavat teabevahetuse standardit. Hoolsusmeetmete võtmisel ning aruandekohustuse täitmisel on soovitatav lähtuda seega direktiivi tekstist ning tõlgendamisel lähtuda eelkõige OECD standardi kommentaaridest (DOCX).

Eelotsuste alane teabevahetus

2017. aastast hakatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2015. aasta muudatuse kohaselt automaatselt vahetama teavet maksuhalduri antud siduvate eelotsuste kohta, millel on piiriülene mõõde. Ettevõtjatele teabevahetus täiendavaid kohustusi kaasa ei too. Teabevahetus puudutab eelotsuseid, mis on antud alates 2012. aastast.

Suurkontsernide aruandluse alane teabevahetus

2018. aastast hakatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2016. aasta muudatuse kohaselt vahetama teavet suurkontsernide riikidepõhise aruandluse osas (country by country reporting). Teabevahetuse mudel on sarnaselt finantskontode alase teabevahetuse standardile kopeeritud direktiivi OECD vastavast mudelist ning Eesti õigusesse on regulatsioon üle võetud viiteliselt.

Iga-aastane aruandlus hõlmab Eestis tegutsevate suurkontsernide, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot, raamatupidamisaruandes kajastatavat põhiteavet tulumaksukohustuse, kasumi, osa- või aktsiakapitali, materiaalse vara, (tütarettevõtete) tegevusalade ja töötajate kohta. Kui emaettevõtte asukohariigis on probleeme aruandluse rakendamisega, langeb aruandekohustus tütarettevõtjatele. Maksuhaldur edastab aruande edasi riikidele, kelle territooriumil kontsern tegutseb. Esimest korda tuleb kontsernidel aruanne esitada 2016. aasta majandusaasta kohta hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Tütarettevõtjale võimaldatakse aastane üleminekuaeg.

OECD teabevahetus

OECD standardite kohane teabevahetus toimub maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel ja vastavate erikokkulepete kohaselt. Rohkem infot teabevahetuse mudelite kohta OECD veebis.

Finantskontode alane teabevahetus

Finantskontode alane teabevahetus hakkab 2017. aasta sügisest toimuma vastavalt 2014. aasta 29. oktoobril Berliinis allkirjastatud pädevate asutuste mitmepoolsele kokkuleppele. OECD on kaardistanud teabevahetusega hõlmatud üleilmse võrgustiku.

Standardi kohaselt saavad jurisdiktsioonid oma finantsasutustelt finantsteavet ning vahetavad seda iga-aastaselt automaatselt teiste jurisdiktsioonidega.

Finantskontode alase teabevahetuse standardi kohaldamisalal on kolm mõõdet:

  • teave finantskontode kohta hõlmab igat liiki investeerimistulu (sh intressi- ja dividenditulu, teatud kindlustuslepingutest saadud tulu jmt), samuti kontojääki ning finantsvarade müügist saadud tulu;
  • aruandekohustus ei ole ainult pankadel ja hoidmisühingutel, vaid ka teistel finantsasutustel, näiteks maakleritel, teatud kollektiivsetel investeerimisüksustel ning kindlustusseltsidel;
  • avaldatavate kontode hulka kuuluvad füüsiliste isikute ja ettevõtete (sh trustide ja sihtasutuste) kontod.

Sisu poolest on tegemist samasuguse teabevahetusega nagu USA FATCA puhul. Olulisemateks erinevusteks on karistusliku kinnipidamiskohustuse puudumine ning kitsamad reeglid maksuresidentsuse määramisel.

Teabevahetuse standard on üle võetud maksualase teabevahetuse seadusegaStandard (88.93 KB, DOCX) ja kommentaarid (176.96 KB, DOCX) eesti keeles.

Eelotsuste alane teabevahetus

OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase tegevuskava (Base erosion and profit shifting - BEPS) raames lepiti muuhulgas kokku maksuhalduri siduvate eelotsuste alases vahetamises sarnaselt maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (2011/16/EL) ja selle 2015. aasta muudatuse kohase teabevahetusega. Teabevahetusega alustati 2016. aasta sügisel.

Teabevahetus puudutab eelotsuseid, millel võib olla mistahes piiriülene mõju – nt tehingupartner või tema tegevuskoht asub välisriigis. Ainult Eesti piires toimuvat ettevõtlust käsitlevaid eelotsuseid muudatus ei puuduta.

Suurkontsernide aruandluse alane teabevahetus

Teiseks teabevahetuse instrumendiks BEPS raames on suurkontserne puudutav riikidepõhise aruandluse alane teabevahetus. Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega sõlmiti ka riikidepõhise aruandluse alase teabevahetuse toimimiseks 2016. aasta 27. jaanuaril pädevate asutuste vaheline mitmepoolne kokkulepe.

Enamik kokkuleppega liitunud riike plaanib teabevahetusega alustada esimesel võimalusel, st aruandekohustus pannakse suurkontsernidele juba 2016. aastat puudutavate andmete osas. OECD on teabevahetuse ulatuse kaardistanud.

Iga-aastane aruandlus hõlmab Eestis tegutsevate suurkontsernide, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot, raamatupidamisaruandes kajastatavat põhiteavet tulumaksukohustuse, kasumi, osa- või aktsiakapitali, materiaalse vara, (tütarettevõtete) tegevusalade ja töötajate kohta.

Euroopa Nõukogu ja OECD haldusabi konventsioon

Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni (edaspidi konventsioon) tekst on välja töötatud Euroopa Nõukogu ja OECD koostöös ning see avati Euroopa Nõukogu ja OECD liikmesriikidele allakirjutamiseks 25. jaanuaril 1988.

Eesti allkirjastas 2010. aasta protokolliga muudetud konventsiooni 29. mail 2013. aastal Pariisis ning see jõustus Eesti suhtes 1. novembril 2014. aastal (rakendati alates 1. jaanuarist 2015). Konventsioon sätestab erinevad halduskoostöö vormid, mille abil saavad riigid tõhusamalt makse määrata ja koguda ning võidelda maksustamise vältimise ja maksudest hoidumise vastu.

Konventsiooniosalised osutavad üksteisele maksuasjades haldusabi läbi pädevate asutuste. Eestis on selleks Maksu- ja Tolliamet.

Konventsioon sätestab järgmised haldusabi liigid:

 

  • teabevahetus (maksuhaldurid vahetavad teavet taotluse alusel, automaatselt või omaalgatuslikult. Samuti võimaldab konventsioon läbi viia üheaegseid maksukontrolle ning viibida teise riigi nõusolekul sealse maksukontrolli juures);
  • abi maksunõuete sissenõudmisel, millega riik võtab kohustuse teise riigi eest maksunõudeid sisse nõuda nagu oleksid need tema enda nõuded;
  • dokumentide kättetoimetamine.

Eesti puhul kohaldub konventsioon seitsmele riiklikule maksule (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, aktsiisid ja raskeveokimaks) ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksele. Tollimaksule konventsiooni ei kohaldata. Iga riik saab reservatsiooniga teatud ulatuses piirata konventsiooni kohaldamisala. Eesti puhul ei kohaldata konventsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste kehtestatud maksudele.

Haldusabi antakse teise riigi maksuhaldurile vastastikustel alustel, mis tähendab, riik ei ole kohustatud andma teavet, mis abi taotleva riigi enda seaduste või halduspraktikaga ei ole kättesaadav ning konventsiooni hakatakse kohaldama hetkest, mil konventsiooni rakendamise aeg on kätte jõudnud ka teise riigi suhtes. 2015. aasta 4. novembri seisuga on konventsioon jõustunud 73 riigi või territooriumi suhtes, lisaks on konventsiooni allkirjastanud 17 riiki, kellel jõustamiseks vajalikud menetlused veel lõpetamata. Konventsioon annab võimaluse teha maksualast koostööd ka nende välisriikidega, kellega Eestil on majanduslikud sidemed, kuid kellega ei ole sõlmitud maksulepingut ja kes ei ole ELi liikmesriigid (näiteks Austraalia, Jaapani või Venemaaga).

Täiendav informatsioon OECD veebilehel.

 

Viimati uuendatud: 28. August 2017