Maksu- ja tollipoliitika

Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt ja kui palju makse koguda riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks.

Valitsuse eesmärk on maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas püütakse süsteem hoida lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega.

 

Rahandusministeerium töötab välja ning/või valmistab ette:

  • otseste maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse poliitikat;
  • tollipoliitikat ning käibemaksu, aktsiiside ja muude kaudsete maksude alast poliitikat;
  • seaduseelnõusid ja riikidevahelisi maksulepinguid;
  • koordineerib maksu- ja tollipoliitika rakendamist.
  • Tulumaks


    Tulumaksu maksumääraga 20 protsenti maksavad Eestis nii residendist füüsilised isikud kui äriühingud. Füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu, mis 2017. aastal on 2160 eurot või 180 eurot kuus. Residendist äriühingud maksavad tulumaksu alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis.
  • Käibemaks


    Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20 protsenti kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9-protsendist ja 0-protsendist määra. Käibeks loetakse kauba võõrandamist ja teenuse osutamist ettevõtluse käigus ning omatarvet.
  • Sotsiaalmaks


    Sotsiaalmaksumääraks on üldjuhul 33 protsenti reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja puhul arvestatakse see vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2017. aastal on 430 eurot. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks, sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks.
  • Maamaks


    Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ja see laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse. Maamaksu arvutab ja maksuteate saadab Maksu- ja tolliamet.
  • Hasartmängumaks


    Hasartmängumaksu õnnemängu korraldamiseks kasutatavatelt mängulaudadelt ja -automaatidelt, loteriipiletitelt, totolt, kaubanduslikult loteriilt, õnne- ja osavusmängudelt maksab hasartmängukorraldaja. Laekunud maksudest toetatakse kultuuri-, haridus-, teadus-, sotsiaal- ja spordiprojekte.
  • Tollimaks


    Euroopa Liit rajaneb tolliliidul, mis on aluseks nii liikmesriikide vahelistele kui liiduvälistele kaubandussuhetele. Keelatud on impordi- ja eksporditollimaksud liikmesriikide vahel, suhetes kolmandate riikidega kohaldatakse ühiseid tollimaksumäärasid. Eesti iseseisvalt ühelegi kaubale tollimaksu ei kehtesta, sest tolliliidu küsimused on Euroopa Liidu ainupädevuses.

  • Raskeveokimaks


    Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud 12- tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koosneva 12- tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksumäär sõltub sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab.
  • Alkoholiaktsiis


    Alkoholiks loetakse jooke etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Reisija võib EL liikmesriigist Eestisse toimetada aktsiisivabalt kuni 110 liitrit õlut, kuni 90 liitrit veini, kuni 20 liitrit vahetoodet ja kuni 10 liitrit muud alkoholi.
  • Tubakaaktsiis


    Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod. Reisija võib EL liikmesriigist Eestisse toimetada aktsiisivabalt 800 sigaretti. Sigarettide kaalutud keskmine jaehind ehk sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel. Riigieelarvesse laekunud tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile.
  • Kütuse-ja elektriaktsiis


    Kütused, elekter ja maagaas on maksustatud aktsiisiga. Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena.
  • Pakendiaktsiis


    Pakendiaktsiis on Eestis kehtestatud peamiselt keskkonnakaitse eesmärgil ja selle peamine ülesanne on soodustada pakendi korduvkasutamist. Seega on aktsiisist vabastatud  joogipakendid, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha, ja millest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 85 protsenti.
  • Ettevõtlustulu maks

    Ettevõtluskonto kaudu teenitud ettevõtlustulu maksustatakse madalama maksumääraga (20%), millest kaetakse tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse kohustus. Maks arvutatakse käibelt. Kulusid maha ei arvata. Maksukohustuse täitmine toimub spetsiaalsele pangakontole (ettevõtluskontole) tulu laekumisel maksu osa automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Ettevõtluskonto regulatsioon käivitub 2018. aastast.

 

Viimati uuendatud: 28. August 2017