Sa oled siin

Likviidsusriski juhtimine

Likviidsusrisk on oht, et riigikassa halduses ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid riigi finantskohustuste täitmiseks.

  • Likviidsuse tagamiseks võib finantsreservide hoiuste ja pöördrepotehingute kestus olla kuni 92 päeva.
  • Vahendeid tuleb paigutada väärtpaberitesse, millel on likviidne järelturg, kus vajadusel oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes. Investeerimisportfelli haldamisel peab ostetavate pikaajaliste võlakirjade emissioonimaht olema vähemalt 1 miljard eurot. Piisava likviidsuse tagamiseks on vahendeid lubatud võlakirjadesse paigutada nominaalväärtuses kuni 10% ulatuses emissiooni mahust.
  • Tagamaks riigi kohustuste õigeaegset täitmist on kehtestatud nõuded likviidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustuste (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi jmt lepingud) võtmise miinimumtasemele (sihttase). Likviidsuse sihttase peab võimaldama riigi väljamaksete kohase teostamise maksutulude vähenemise tingimustes vähemalt 6 kuu ulatuses. Riigikassa arvutab sihttaseme vähemalt kord aastas võttes aluseks viimase majanduslanguse või sellest negatiivsema riskistsenaariumi mõju riigi 6 kuu maksutulude laekumisele, riigi võlakohustuste intressi- ja põhisummade tagasimaksed ühe kuu jooksul, Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalkindlustusfondide keskmise ühe kuu väljamaksete summa ja tõenäoliselt väljamaksmisele kuuluvate riigi potentsiaalsete kohustuste summa. Loetletud tegurite summat võrreldakse riigi likviidsusreservi mahu ja sõlmitud laenulepingute kasutamata laenusumma kogumahuga (likviidsuspuhver). Juhul kui likviidsuspuhver püsib kehtestatud sihttasemest madalamal, peab Rahandusministeerium riigi väljamaksete kohase teostamise tagamiseks olema kõrgendatud valmisolekus riigile võlakohustuste võtmiseks.

Graafik. Likviidsusreservi, kasutamata laenulepingute ja likviidsuse sihttaseme dünaamika, miljonites eurodes

Tagasi »

Viimati uuendatud: 1. August 2019