Sa oled siin

Likviidsusreserv

Likviidsusreservil on täita kaks ülesannet:

  • kuusisese negatiivse rahavoo tasandamine, sest enamik kulusid tehakse enne maksutulude laekumist, ning
  • täiendav riskipuhver olukordadeks, mida rahavoo prognoosimisel ette ei osatud näha (nt garantiikohustuste realiseerumine, ootamatu finantskriis).

Lisaks aitab riskipuhver tasandada kuude vahelist rahavoo sesoonsust (nt tulumaksu tagastamine märtsis, PRIA toetuste maksmine juunis ja detsembris jm) ja üksikute suurte investeeringute väljamaksete tegemist (nt osaluse laiendamine riigiettevõtetes).

Likviidsusreservi vahendeid paigutatakse peamiselt lühiajalistesse hoiustesse ja likviidsetesse võlakirjadesse. Reservi paigutuste keskmine kestus on kuni 5 kuud tulenevalt rahavoo juhtimise vajadustest. Likviidsusreservi haldamise hindamiseks kasutatakse võrdlusindeksina 1 kuu Eonia swapi määra.

Tagamaks riigi kohustuste õigeaegset täitmist on valitsus kehtestanud nõuded likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud) miinimumtasemele (sihttase). Ülevaade riigi likviidsusnõuetest, investeerimisreeglitest ja finantsriskide juhtimisest on täpsemalt kirjeldatud finantsriskide juhtimise ülevaates.

Graafik 3. Likviidsusreservi maht ja tulusus.

Viimati uuendatud: 21. September 2018