Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Täiendused:

01.11.2018  Paigaldustabelis Dimension Order täpsustaud kohustuslikku dimensioonide järejkorda.

26.10.2018 SAS modelleerimisprogrammi CPM paigaldustabeli täitmine

17.01.2019  5.5.4 Paigaldustabeli leht Dimension täpsustatud REIS selgitus dimensiooni.

21.01.2019 5.5.9 Paigaldustabeli leht Period Level ja 5.5.11 Paigaldustabeli leht Scenario Level täiendavalt lisatud selgitus.

 

Kulumudeli koostamise juhend

 

SISUKORD

 

Eessõna 
Mõisted 
Kulumudeli koostamise üldpõhimõtted 
Mis on kulumudel ja millest see koosneb? 

Tegevuspõhine kuluarvestus 

Metoodiline raamistik 

SAS modelleerimisprogrammi CPM paigaldustabeli täitmine

Kulumudeli kohustuslik struktuur ja tehnilised piirangud

1. Paigaldustabeli leht Model

2. Paigaldustabeli leht Module

3. Paigaldustabeli leht Dimension

4. Paigaldustabeli leht Dimension Order

5. Paigaldustabeli Dimension Level

6. Paigaldustabeli leht Dimension Member

7. Paigaldustabeli leht Period

8. Paigaldustabeli leht Scenario

9. Paigaldustabeli leht Entered Cost Element

10. Paigaldustabeli leht Assignement

11. Paigaldustabeli leht Account

12. Paigaldustabeli leht Driver

 Juhised ja dokumentatsioon tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamiseks 
Lisa 1. Asutuse teenused ja nende seosed programmide ja programmi tegevustega 
Lisa 2. Asutuse ressursside loetelu 
Lisa 3. Küsimused teenusega seotud otsekulude määratlemiseks 
Lisa 4. Juhis teenusega seotud põhitegevuste ja tugitegevuste määratlemiseks 
Lisa 5. Juhis tegevustele kulukogumite suuruste määramiseks kaudkulude selgitamise kaudu 
Lisa 6. Tegevused ja nende (võimalikud) tegevuskäiturid 
Lisa 7. Iga tegevuskäituri ühiku kulu leidmine 
Lisa 8. Sisemiste tugiteenuste jaotamine põhitegevustele 
Lisa 9. Teenuse kaudkulude väljatoomine 
Lisa 10. Teenuste maksumuse väljatoomine 
 Juhised ja dokumentatsioon traditsioonilise kuluarvestuse juurutamiseks 
Lisa 11. Asutuse teenused ja nende seosed programmide ja programmi tegevustega 
Lisa 12. Asutuse ressursside loetelu 
Lisa 13. Küsimustik teenusega seotud otsekulude ja asutuse tugitegevuste kulude määratlemiseks 
Lisa 14. Asutuse kaudkulude määratlemine 
Lisa 15. Asutuse põhi ametikohtade jaotamine teenuste vahel
Lisa 16. Kaudkulude jaotamine teenuste vahel 
Lisa 17. Teenuste maksumuse väljatoomine 
 Tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamine 
 Näide. Traditsioonilise kuluarvestuse juurutamine 

Kulumudeli jooksev kasutamine 

Näide. Valitsemisala kuluarvestuse kulumudeli koostamise juhis


Eessõna


Kulumudeli koostamise juhendi eesmärk on esitada miinimumnõuded, millele peab vastama asutuse/valitsemisala kuluarvestuse mudel ja eelarve kulumudel ehk rahastamiskava.
Juhend on peamiselt suunatud nii kuluarvestuse mudeli kui ka rahastamiskava (edaspidi 
peetakse kulumudeli all silmas mõlemaid mudeleid koos ja/või eraldi) koostajatele (eelkõige finantstöötajatele) ja tarkvara modelleerijatele.
 
Juhendis on kajastatud kulumudeli esmakordseks juurutamiseks vajalikud sammud koos näidetega ja võimalused jooksvaks kasutamiseks juurutamisele järgnevatel aastatel. Kulumudelit saab kasutada eelarvestamise ja juhtimise kontekstis kolmel erineval ajaetapil:
 
  • eelarve planeerimise faasis võimaldab juurutatud mudel planeerida ja vastavusse viia ressursid oodatavate teenustega ja nende kogustega;
  • eelarve kinnitamise faasis võimaldab kulumudel eelarvestada vajalike teenuste osutamiseks vajaminevaid ressursse ja kulusid;
  • kulumudelit on võimalik kasutada jooksvalt juhtimise, kontrolli (eelarve ja võetud eesmärkide täitmise), asutuse/valitsemisala tulemuslikkuse hindamise, otsustamiste jm juures.
Juhendis on metoodilised sammud tegevuspõhise ja/või traditsioonilise kulumudeli koostamiseks. Tulenevalt asutuse või valitsemisala valmisolekust üleminekuks tegevuspõhisele eelarvele on kulumudeli rakendajetel võimalik valida mõlema kuluarvestuse mudeli vahel.
 
Tegevuspõhise rahastamiskava olemasolu on eelduseks tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuks. Kulumudeli kõigis kolmes faasis tagab planeerimiseks, otsustamiseks ja asutuse juhtimiseks, kasulikuma ja detailsema informatsiooni tegevuspõhine kulumudel.

Kulumudeli juhendi alusel saavad riigiasutused välja töötada asutuse kuluarvestuse mudelid ning ministeerium valitsemisala tegevuspõhise rahastamiskava. Asutuste kuluarvestuse põhimõtete alusel arvestatud teenuste maksumust kasutatakse üldjuhul valitsemisala tegevuspõhise eelarve sisendandmetena (joonis 1).

Mis on kulumudeli loomise eesmärk?
 
  • Saada teada  osutatavate teenuste maksumus.
  • Saada teada osutatavate teenuste kasumlikkus.
  • Saada teada millise kanali kaudu on teenuse osutamine kõige kasumlikum.
  • Võrrelda teenust piirkondade lõikes või organisatsiooni üksuste sooritust.
  • Teenuste osutamise delegeerimise võimaluste välja toomine.
  • Tõhustada äriprotsesside toimivust.
  •  Kasutada ressursse efektiivsemalt.
  •  Kliendi rahulolu.

Joonis 1. Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve vahel

Asutuste kulumudel kirjeldab operatiivjuhtimise tasandil toimuvat ressursside planeerimist ja nende kasutamist asutuste kuluarvestuse väljundite (teenuste) arvestamisel. Valitsemisala tegevuspõhine rahastamiskava koondab strateegilise juhtimise tasandil toimuva tegevuspõhise eelarve ülesehituse ja koostamise põhimõtted.

Tervikuna annab kulumudel ülevaate, kuidas kasutatakse asutuste kuluarvestuse väljundit (toodete, teenuste ja teenuste tegevuste maksumused) valitsemisala tegevuspõhise eelarve planeerimisel. Valitsemisala terviklikust juhtimisraamistikust arusaamiseks on vajalik toodete, teenuste, ja teenuse tegevuste väljatoomine ja seostamine tegevuspõhise eelarve planeerimiseks kasuatatava planeerimistasandi ehk arevstusobjektiga (programm-meede-programmi tegevus). 

Mõisted

 

Jaotatavate kulude programm (program of shared costs) – jaotatavate kulude kogum (riigieelarve) infosüsteemis, kuhu tegevuspõhise eelarve planeerimisel kavandatakse programmi jaotatavad kulud, sh jaotusreegel. Kasutavad asutused, kes panustavad oma teenustega mitmesse programmi.
Kaudkulud (indirect, overhead costs) – kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav teenustega/väljunditega. Näiteks IKT, üldhalduskulud, sisemised tugiteenused jms.
Kaudne teenus (indirect service) – teenus, mille käigus asutused osutavad õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasusaaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasusaajaid ei ole võimalik identifitseerida.
Kuluarvestuse mudel (costing model) – asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse teenuste tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse arvestamine.
Kuluüksus (cost center) – teenindus- või tootmisprotsessi segment, mille kohta juhtimiseks soovitakse eraldi aruannet toimingutega seotud kuludest. Selliste üksuste väljaselgitamisel peaks lähtuma järgmistest asjaoludest:
• Teenuse osutamise (ruumiline) paiknemine;
• vastutuskeskuste paiknemine;
• teeninduskulude suurus;
• tegevuskeskuste arv peaks olema selline, et nende tegevust saaks kontrollida.
Otsekulud (direct costs) – kulud, millel on vahetu seos konkreetse teenusega/väljundiga. Nt ametikoht X teeb tööd ainult seoses teenuse Y pakkumisega või seade, kinnistu Z on kasutusel vaid teenuse Y osutamiseks.
Otsene teenus (direct service) – teenus, mida asutus osutab füüsilisele- või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis, mis võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust.
Ressurss (resource) – vahendid, mida kasutatakse tegevuste / teenuste läbiviimiseks. Tegevuste läbiviimiseks vajalikud elemendid on näiteks inimtööjõud, töövahendid, ruumid jm.
Ressursiliik (resource group) – samaliigilised, ühte gruppi koondatud ressursid, nt asutuse kasutuses olevad autod moodustavad maismaasõidukite ressursiliigi.
Ressursi kasutusmäär (resource`s usage rate) – on ressursi tegeliku ja teoreetilise kasutusmahu suhe. Nt kui seade võiks aastas töötada teoreetiliselt 1800 h, aga tegelikult töötas 1440 h, siis ressursi kasutusmäär oli 80%.
Sisemine tugiteenus – teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist asutuse sees. Sisemine tugiteenus toetab asutuse toimimist või tööülesande täitmist.
Teenuse tegevus (activity) – sündmus või tööülesanne, millel on spetsiifiline eesmärk (näiteks andmete eelkontroll, andmete sisestamine, aruande koostamine, järelvalve korraldamine). Süsteemselt planeeritud ja elluviidud tegevused peavad välja viima teenuse eesmärkide saavutamiseni.
Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing, ABC) – teenuste/väljundite maksumuse leidmiseks kasutatav kuluarvestus meetod, milles kulud kogutakse ja/või jaotatakse tegevusteks ja lisatakse teenuse maksumusse lähtuvalt teenuse poolt tarbitud tegevuste mahtudest.
Traditsiooniline kuluarvestus - kuluarvestuse meetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse üldisematele kuluobjektidele (teenus, toode), mis tagab nende omahinna arvestamise, kuid tulemus võib olla ebatäpne..
Teenuse alategevus (sub-activity) – teenuse tegevuse raames tehtav korduv toiming, millel on spetsiifiline eesmärk. Tegevuse moodustavad alamtegevused.
Tegevuspõhine kulukogum (activity cost pool) – tegevusega seonduv kogukulu.
Tegevuskäitur (activity driver) – tegur, mida kasutatakse tegevuspõhise kulu jaotamiseks kuluobjektidele (väljunditele/teenustele). Tegevuse ja kuluobjekti vahelise põhjusliku seose (“põhjus-tagajärg”) kindlaks tegemiseks määratakse igale tegevusele tegevuskäitur. Muutuvatele kuludele määratakse mahupõhised kulukäiturid (nt põhitööliste poolt töötatud inimtunnid). Tegevuse mahu (tegevuskäituri) muutus peab tegevuse kulu mõjutama (nt käitur „avalduste arv“ mõjutab avalduste menetlemistegevuse aega ja kulu enim).
Välimine tugiteenus (external support/secondary service) – traditsioonilised, teistele asutustele (nende ametnikele või töötajatele) osutatavad, nende põhitegevusi toetavad teenused (nt, finants, personalijuhtimine, haldus, IT jne).
 

Kulumudeli koostamise üldpõhimõtted

  • Programmi tegevusekulude eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste teenuste maksumusest.
  • Kulumudel esitatakse kõikide asutuste kohta, sh valitsemisala koondmudel.
  • Kulumudeli koostamiseks on kaks erinevat alternatiivi või nende kombinatsiooni. (Kombineeritud kulumudel vastab   traditsioonilisele kulumudelile, sest kõiki teenuseid ei võeta lahti tegevusteks)
  • Asutuse kulumudelis esitatakse loetelu teenustest ja nende väljundmõõdikutest ning seos programmi tegevusega.
  •  Kulu peab olema kuluarvestuses jaotatav või suunatav teenusele, mis seda kulu põhjustab.

Mis on kulumudel ja millest see koosneb?

  • Kulumudel on andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus.
  • Kulumudelile on iseloomulikud lihtsad ja loogilised põhjus-tagajärg seosed.
  • Kulumudel koosneb erinevatest komponentidest, mis on kõik omavahel seotud.
  • Kulumudel sisaldab struktuurseid ja perioodiliselt muutuvaid andmeid.
  • Mudeli disain on tüüpiliselt ärispetsiifiline, kuigi selle osised võivad olla universaalsed ja asutuste vahel seega võrreldavad.
  • Riigiasutuste kulumudel toetub ühtsele metoodilisele raamistikule.

Peamised mudeli komponendid:

Moodulid- mudeli struktuursed komponendid (sisendite, tegevuste ja väljundite kulud). Klassikalise kulujuhtimiseteooria kohaselt koosneb kulumudel kolmest moodulist : ressursi (Resource ) moodul, tegevuste (Activity) moodul, hinnastatavate objektide (Cost Object ) moodul (Teenused). Kohustuslik on luua 10 moodulit (Vt Kulumudelie loomise sammud:  3. Kulumudeli moodulite loomine).
Dimensioonid -mooduli komponendid, n-ö andmete analüüsimise kategooria (nt teenuste analüüsimine piirkonna ja kliendisegmentide võrdluses). 
Dimensiooni liikmed- dimensioonid koosnevad selle liikmetest, mille nimetused ja lühendid peavad olema unikaalsed
Arvestusobjektid (accounts)- ühe mooduli sisene arvestusobjekt, moodustub ühest või enamast dimensioonist ehk dimensioonide kombinatsioon või lõimumiskoht (sarnane vaste finantsarvestuses on „kontokombinatsioon“)
Käiturid ja nende kogused- arvestusobjektidele külge märgitav  jaotusreegel, mille abil ühendatakse mudeli erinevad komponendid ühtseks tervikuks
Suunamised (assignements)- arvestusobjektide vaheline ühenduslüli. Käiturite abil suunatakse arvestusobjektide kulud ühelt arvestusobjektilt teisele (nt. ressursi mooduli arvestusobjektilt tegevuste mooduli arvestusobjektile).
Atribuudid – mudeli arvestusobjektidele määratletavad tunnused, mis oluliselt tõhustavad analüüsi, määratlemine sõltub otseselt juhtide vajadustest
Perioodid ja stsenaariumid-   näitavad millise ajahetke kohta  soovitakse  kulumudel koostada ning stsenaarium  määrab ära  millise  kulumudeli liigiga on tegemist (plaan, eelarve, täitmine jne).

Joonis 2. Kulumudeli koostamise etapid

Tegevuspõhine kuluarvestus

 

Joonis 3. Metoodiline raamistik

  

Tegevuspõhine kuluarvestus (ABC) arendab oluliselt asutuse analüüsivõimekust väga erinevate dimensioonide kaudu:

  • Ressursikasutuse analüüs

o Ressursikasutuse määr
 -Töötajate hõivatus
 -Masinate ja seadmete kasutamise intensiivsus
 -Kinnistute ja hoonete kasutus
o Püsi- ja muutuvkulude määr (fixed vs variable cost)
 -Püsikulud ehk nõudlusest sõltumata kulud (nn üldkulud ehk overhead)
 -Muutuvkulud ehk nõudlusest sõltuvad (teenuste maht)

  • Protsesside ja tegevuste hinnastamine ja analüüs
  • Teenusteanalüüs
  • Organisatsiooni analüüs
  • Võrdlusanalüüs (benchmarking)

o Oma asutuse sees erinevates piirkondades
o Avalikus sektoris
o Erasektoriga (hinnavõrdlus)
o Rahvusvahelisesplaanis

  • Eesmärkide täitmise analüüs

​Joonis 4. Tegevuspõhise kuluarvestuse sammud

Traditsioonilise kuluarvestuse juurutamise metoodika

 

Traditsioonilise kuluarvestuse korral luuakse eespool kirjeldatud tegevuspõhise kuluarvestusele vastavad moodulid,  kuid tegevuste moodul jäetakse tühjaks ning kulude jagunemist teenuste tegevustele ei toimu vaid kõik ressursid jaotatakse otse teenustele. Metoodikat täiendavad sammude juures olevad juhised, lisad, tabelid ja joonis 5.

Joonis 5. Traditsioonilise kuluarvestuse sammud

SAS modelleerimisprogrammi CPM paigaldustabeli täitmine


Kulumudeli kohustuslik struktuur ja tehnilised piirangud

 

Mudeli struktuur

Mudeli struktuuri loomisel tuleb lähtuda kohutuslikest ning soovituslikest nõuetest. Järgnev tabel toob välja mudeli üldstruktuuri. Lehekülje all olev Exceli fail Mudeli_põhi_25_10_2018.xls on eeltäidetud mudeli kohustuslike väljadega ning asutus võib selle aluseks võtta ning täiendada vastavalt oma andmevajadustele. 


Paigaldustabeli lehed Scenario ja Period on kasutusel riigiüleselt  ja süsteemi poolt ette seadistatud ning  neid ei täideta.  Juhendis on toodud paigldustabeli lehed 7.Period ja 8.Scenrio informatiivselt.

 

Väljade piirangud

 

Lahter Piirangud
Reference
  • Peab olema unikaalne (sh hierarhias);
  • Lubatud kasutada tähti, numbreid, alakriiosu. Ei tohi kasutada täpitähti, koma, tühikut, sulgusid jne.;
  • Kasutada suuri tähti (CAPS);
  • Max 50 tähemärki.

Reference (Model lehel) ehk mudeli Reference

Lisaks Reference piirangutele, max 8 tähemärki.

Name

  • Peab olema unikaalne, sh (hierarhias); 
  • Lubatud kasutada tähti (sh täpitähti, kuid nad suurendavad tähemärkide arvu), numbreid, alakriipsu. Ei tohi kasutada koma, sulgusid jne.;
  • Suure algustähega;
  • Max 50 tähemärki.
DimensionLevel lehel Name Lisaks Name piirangutele ei tohi kasutada täpitähti ega tühikut.
Kõik lahtrid v.a. rahanumbrid ja DriverQuantityFixed Vormindada tekstina.
Rahanumbrid ja DriverQuantityFixed Vormindada numbrina.

 

 

 

Määratud piirkonnad

Paigaldustabeli failist imporditakse CPM programmi ainult määratud nimelised piirkonnad.  Kindlasti tuleb kontrollida piirkondi Nimehalduris, vajadusel muuta, et kõikidel lehtedel oleksid vajalikud lahtrid kaasatud.
Nimehaldur on Excel programmis leitav:

Kontrollida tuleb iga lehe piirkonnad:

1. Paigaldustabeli leht Model

Lehel Model paigaldustabelis on vaja määrata mudeli nimetus, milleks on eelarveklassifikaatori alusel seatud asutuse administratiivne tunnus (asutuse kood), nt T10. Täita sama koodiga Name ja Reference lahtrid. Samuti määratakse siin lehel mudeli valuuta (Base Currency), milleks on EUR.
Kui mudeli väljatöötamise käigus on vaja kasutada mitut mudelit, siis nimetada mudel selliselt, et kõigepealt on asutuse tunnus, alakriips ja seejärel mudelit tähistavad tähed/numbrid. Näiteks T10_V1, kus T on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tunnus ja 10 asutuse tunnus ja mudeli versioon 1. Reference on piiratud Model lehel 8 tähemärgiga.

Kasutuses olev mudel, mille pealt Rahandusministeerium teeb seiret, nimetatakse ainult asutuse administratiivse tunnusega (nt T10) ilma lisatähemärkideta.

2. Paigaldustabeli leht Module

Lehel Module paigaldustabelis määrab mudelis kasutatavad moodulid ja nende järjekorra. Moodulite loomise arvukuse vajadus tuleneb kulude suunamise loogikast ja keerukusest. Mudeli omavaheliste seoste haldamiseks on kohustuslik luua mudeli struktuuris 10  moodulit etteantud järjestuses. Juhul, kui moodulit ei ole vaja kasutada, sealt infot läbi ei suunata ja moodulit andmetega ei sisustata. Eeltäidetud tabeli leiab Exceli failist Mudeli_põhi_25_2018.xls  leheküljel Module.

3. Paigaldustabeli leht Dimension

Dimension leht paigaldustabelis määrab, milliseid dimensioone ehk andmete analüüsimise ja struktureerimise kategooriaid, on võimalik mudelis kasutada. Tabelis on toodud miinimumnõue. Kui valitsemisala ei ole määranud või asutusel endal ei ole vajadust kasutada täiendavaid dimensioone, võib kasutada eeltäidetud tabelit, mille leiab Exceli failist Mudeli_põhi_25_2018.xls  leheküljel Dimension.

4. Paigaldustabeli leht Dimension Order

Kõigile kulumudelis loodud moodulitele tuleb luua dimensioonid ehk milliseid arvestusobjekte selles konkreetses moodulis kasutatakse. Dimensioonide järjekorra leht paigaldustabelis määrab moodulites kasutatavate dimensioonide valiku ning nende järjekorra igas konkreetses moodulis ja mudelis tervikuna. Allolevas tabelis on toodud miinimumnõue kasutatavate moodulite ja dimensioonide kohta, sealjuures järjekord on kohustuslik. Kui valitsemisala ei ole määranud või asutusel ei ole vajadust kasutada täiendavaid dimensioone, võib kasutada eeltäidetud tabelit, mille leiab Exceli failist Mudeli_põhi_25_2018.xls  leheküljel  Dimension Order.

Kui jagamisreeglites moodulites 3-9 on vajalik kasutada lisaks mõnda täiendavat DimRef välja, tuleb see DimensionOrder lehele lisada, et muuta see mudelis aktiivseks.

Kui DimensionOrder lehel mudelis kohustuslikuks täitmiseks määratud lahtrisse ei ole infot sisestada, tuleb sinna kirjutada None.

5. Paigaldustabeli Dimension Level

Lehel Dimension Level paigaldustabelis, tuleb  aruandluse lihtsustamiseks anda dimensioonide tasemetele nimetused:

6. Paigaldustabeli leht Dimension Member

Dimensiooni liikmete leht paigaldustabelis määrab, milliseid liikmeid (kulumudelis kasutatavad arvestusobjektid) ning hierarhiaid kasutatakse igas dimensiooni struktuuris. DimRef on dimensiooni lühend, Reference kood ning Name nimetus. ParentReference näitab dimensiooni liikme kuuluvust ning DimLevel hierarhilist seost.

Asutuse dimensioonis määratletakse kõik mudelis kasutatavad asutused. Reference on asutuse või kuluüksuse 3-kohaline kood ning Name asutuse nimetus.

Eelarve programmi (EAP) dimensioonis määratletakse kõik mudelis kasutatavad eelarve programmi tunnused eelarveklassifikaatori alusel, otse ja jaotatavate kulude programmi eristamiseks.  Otsekulude korral seotakse ressursid programmi koodiga (4 kohaline, näiteks PP01 - laste ja perede programm). Jaotatavate kulude korral seotakse ressursid jaotatavate kulude programmi koodiga (näiteks  AAT1, kus AA on jaotatavate kulude programmi tunnus, T  on valitsemisala- ja 1 on asutuse koodi esimene tunnus). Kehtiv kuni Riigieelarve baasseaduse muudatuseni, siis kaob selle arvestusobjekti kasutamise vajadus ära.

GRANT dimensioonis tuleb määrata kõik asutuses kasutusel olevad GRANTid.

COFOG dimensioonis määratletakse kõik asutuses kasutusel olevad tegevusala koodid (Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend” lisa 3 (PDF))

Klient dimensioonis määratletakse teenuse tarbija, kellele teenust osutatakse. Sektori teenindamise teenuse puhul on kohustuslik määrata kõik asutused, kellele osutatakse teenust.

Konto dimensioonis määratletakse asutuses kasutusel olevad kontod (majanduslik sisu) ning nende detailsus (koodid ja nimetused peavad olema vastavuses riigi raamatupidamise kontoplaaniga). Konto detailsuse otsustab asutus, kuid miinimumnõue eelarvestamisel on vähemalt 2-kohaline ja täitmisel vähemalt 4-kohaline riigiülese seire tarbeks. Soovituslik on kasutada alati vähemalt 4-kohalist konto detailsust, et vältida täiendavate jaotusreeglite välja töötamist ning  kirjeldamist ja võimaldada aruannete paremat võrdlust.

Liik dimensioonis määratletakse asutuses kasutusel olevad eelarve liigid (koodid ja nimetused peavad olema vastavuses eelarveklassifikaatori määrusega Lisa 3 (PDF)). 

Eelarve objekti dimensioonis määratletakse kõik asutuses kasutusel olevad eelarveobjektid, mida kasutatakse eelarve sihtotstarbe täpsustamiseks (näiteks IN - investeeringud, SE -  seadusandja/Riigikogu valikud, TP - tehingupartner, SR - sihtotstarbeliste vahendite reserv).

ORG dimensioonis määratletakse asutuse kuluüksused. 

Ressurss dimensioonis määratletakse asutuse kasutada olevad ressursid ning ressursigrupid. Nimekirja loodavad ressursid ei pea olema SAP-s kasutusel. Jaota ressursid ressursiliikide vahel.
Kohustuslik:
MS – maismaasõidukid
Lisaks soovituslik:
KI-kinnistud,
AK – inimestega seotud kulud, ametikohad või ametikoha grupid
VS - veesõidukid,
OS - õhusõidukid,
IT – infotehnoloogia varad (nt kulukoht/ressurss ITS40-031)
SE – masinad ja seadmed,
AT – antud toetused,
MM - materjalid,
YY – muud kulud

Tugiteenuse tegevuse dimensioonis määratletakse asutuse sisemiste tugiteenuste tegevused. Tugiteenuse tegevuse kodeerimisel kasutada valitsemisalas kokku lepitud kodeerimise loogikat. Traditsioonilise kuluarvestuse korral vastavaid dimensiooni liikmeid ei lisata.

Tugiteenuse dimensioonis määratletakse asutuse sisemised tugiteenused. Tugiteenuse tegevuse kodeerimisel kasutada valitsemisalas kokku lepitud kodeerimise loogikat.Tugiteenuse kodeerimisel võib soovituslikult kasutada näiteks järjekorra numbrit.

Põhiteenuse tegevuse dimensioonis määratletakse kõik põhiteenuse tegevused.  Põhiteenuse tegevuse kodeerimisel kasutada valitsemisalas kokku lepitud kodeerimise loogikat. Traditsioonilise kuluarvestuse korral vastavaid dimensiooni liikmeid ei lisata.

Põhiteenuse dimensioonis määratletakse kõik asutuse avalikud ning avaliku sektori teenindamise teenused. Teenuste kodeerimisel tuleb kasutada loogikat, millest TUV-2kohta, Programm- 2kohta, Meede-2kohta, Programmi tegevus-2 kohta, Teenuse nr- 2kohta. Kui teenuse paiknemine programmis ei ole veel teada, võib kasutada ajutiselt järjekorra numbrit (kasutada valitsemisalas kokku lepitud kodeerimise loogikat).

WBS dimensioonis määratletakse kõik asutuses kasutusel olevad  projekti tunnused WBS-element („Work Breakdown Structure“ element).

REIS dimensioonis määratletakse mudelis kasutatvad REISi selgituse nr (nt toetuste kaasfinantseerimine „10“)

7. Paigaldustabeli leht Period

Perioodide lehel paigaldustabelis määratakse, milliseid perioode mudelis kasutatakse. Kohustuslik nõue on luua perioodid etteantud reegli alusel, sh olulised alakriipsud, suured/väikesed tähed.

Aastad – aasta number -> 2018
Poolaasta – aasta nr + poolaasta nr + poolaasta tähis PA  -> 2018_I_PA
Kvartal – aasta nr + kvartali nr + kvartali tähis KV  -> 2018_I_KV
Kuu – aasta nr +kuu nr (kahekohaline) -> 2018_03

Alltoodud tabelis on kirjeldatud kõik perioodid aastatal 2018 ja 2017 terve aasta kokku. Eeltäidetud tabeli aastatega 2018-2021 leiab Exceli failist Mudeli_põhi_25_2018.xls leheküljel Period, mida võib vajadusel täiendada.

8. Paigaldustabeli leht Scenario

Stsenaariumite lehel  paigaldustabelis määratakse ära, milliseid stsenaariumeid on võimalik mudelis kasutada. Kohustuslik nõue on luua stsenaariumid etteantud reegli alusel. 

Alltoodud tabelis on kirjeldatud kõik kohustuslikud stsenaariumid. 

 

9. Paigaldustabeli leht Entered Cost Element

EnteredCostElement lehele sisestatakse kõik mudelis kajastatav raha koos selle juurde kuuluvate dimensiooniliikmetega. See tähendab, et siia sisestatakse nii teistelt valitsemisala asutustelt saadud/saadavad teenused kui ka asutuse kogu raamatupidamisest tulev info (tegeliku täitmise kohta) ning kogu eelarvet puudutav info (eelarve, muudatused, ülekantavad jne).

Period veerg määrab, millise perioodi kohta sisestatud info vastavas reas on. Scenario veerg määrab, kas info sellel real on eelarve, tegeliku täitmise, muudatuse või muu stsenaariumi kohta. EnteredCostElement lehel Reference  ja Name peavad algama asutuse koodiga. Numeratsioon peab olema unikaalne. EnteredCost veerus määratakse ära rahanumber. ModuleReference veerus määratakse ära, kas ressurss tuleb sisse teise asutuse teenusena (Module1) või mudeli omaniku asutuse (Module2) raamatupidamisest või eelarvest vms. Tabel jätkub vastavalt moodulile DimensionOrder lehel eelnevalt määratud kohustuslike dimensiooniliikmete täitmisega. Kui DimensionOrder lehel mudelis kohustuslikuks täitmiseks määratud lahtrisse EnteredCostElement lehel ei ole infot sisestada, tuleb sinna kirjutada None.

10. Paigaldustabeli leht Assignement

Assignment lehel määratakse milliste jaotusreeglite alusel EnteredCostElement lehel sisestatud summad edasi ressurssidele, tegevustele, teenustele ja teenuse saajale suunatakse.

Paigaldustabeli näidis on lisatud kulumudeli juhendi lõppu.

Kehtib sama täitmise loogika nagu EnteredCostElement lehel Period, Scenario ja dimensioonide veergude täitmise vajaduse kohta. Kui DimensionOrder lehel mudelis kohustuslikuks täitmiseks määratud lahtrisse Assignment lehel ei ole vaja infot sisestada, tuleb sinna kirjutada None.

DriverQuantityFixed on käituri väärtus, nt mitu % jaguneb selliste dimensiooni liikmetega väärtusest edasi. DriverName määrab, millist käiturit selles jaotusreeglis kasutatakse. DriverName veergu Assignment lehel algselt ei ole (on Account lehel), aga selle võib ise mudelis dubleerida, et lihtsustada jagamise jälgimist. Mudeli importimisel CPM programmi selle veeru olemasolu tehnilist veateadet ei anna. SourceModuleReference veerus kirjeldatakse, millisest moodulist dimensiooniliikmed jagatakse ja DestinationModuleReference veerus määratakse, millisesse moodulisse dimensiooniliikmetele summa edasi liigub.

11. Paigaldustabeli leht Account

Mudelis kasutatavate moodulite dimensiooniliikmetest koosnev ainulaadne kombinatsioon, millele määratakse käiturid ning saab kajastada ka muud lisateavet, nt väljundite arvu, tulu jt.

12. Paigaldustabeli leht Driver

Driver lehel määratakse, milliseid käitureid mudelis kasutatakse. Nimekirja võib vastavalt vajadusele täiendada.

Lisad 1-10. Juhised ja dokumentatsioon tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamiseks

 

Samm 1. Asutuse teenuste/väljundite määratlemine.

 

Lisa 1. Asutuste teenused ja nende seosed programmide ja programmi tegevustega

Teenuse nimetus('Name)  Teenuse kood ('Reference)  Teenuse väljund Teenuse sihtrühm  Mõõdiku sihttase (tk, tund % jne)
Teenus 1           
Teenus 2         
Teenus 3         

 

Samm 2. Asutuse teenuste/väljundite määratlemine.

 

Lisa 2. Asutuse ressursside loetelu

 

Tabel 1. Asutuse ressursiliigid ja ressursid
 

Ressursiliigid Tähis Ressursid Tähis
Ametikohad AK Vanemametnik 1 AK1
Tippspetsialist 1 AK2
Keskastme spetsialist 1 AK3
Keskastme spetsialist 2 AK4
Antud toetused AT    
IT varad IT    
Kinnistud KI    
Inventar ja materjalid MM    
Maismaasõidukid MS    
Õhusõidukid OS    
Masinad ja seadmed SE    
Veesõidukid VS    


Sammud 3-6. Iga ressursi maksumuse tuletamine, jaotamata eelarvestatud kulude seostamine ressurssidega ja järgi jäänud ressursside maksumuste väljatoomine.

 

Juhis ressursside maksumuse leidmiseks ja omavahelisteks seostamisteks.

1. Alusta eelarvestatud kulude seostamist nende ressurssidega, kus seos kulude ja ressursi vahel on otsene (nt ametikoha ressursi kulud on seotud vastavat ametit pidava ametniku/töötaja aastase tööjõukuludega).
Kui ühe konto all olevad kulud on ühised mitme ressursi peale, siis on vajalik eelnevalt läbi viia nende jaotus (nt. tööjõukulude jaotamine ametikohtade vahel; amortisatsiooni jaotamine erinevate sõidukite, seadmete, inventari vahel) jaotusalgoritmide abil.

Tabel 2. Kulude seostamine ressurssidega

Kontogrupid (Riigi raamatupidamise üldeeskirja Lisast1) Ressursid (tabelist 1 iga kasutatava ressursi kohta) Ressursi maksumus (€)
50 Tööjõukulud Ametikohad ( AK 1...)  
5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Kinnistud (KI 1…)  
5512 Rajatiste majandamiskulud
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
5526 Sotsiaalteenused Antud toetused Antud toetused (AT 1…)  
5513 Sõidukite majandamiskulud  Maismaasõidukid (MS 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 
5513 Sõidukite majandamiskulud
 
 Õhusõidukid (ÕS 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 
5513 Sõidukite majandamiskulud
 
Veesõidukid (VS 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 
5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud IT varad (IT 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus IT varad
5515 Inventari majandamiskulud Inventar ja materjalid (MM 1…)  
5539 Muu erivarustus ja materjalid
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 
5516 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud Masinad ja seadmed (SE 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 


2. Teisena tuleks omavahel seostada ressursid, mis on omavahel seotud, nt. kinnistu (hoone) on seotud seda kasutavate ametikohtadega. Kui asutus ei osuta otseseid teenuseid ja kinnistu on täielikult kaudseid teenuseid osutavate ametikohtade kasutada, siis tuleb kogu hoonega seotud ressursikulud jaotada ametikohtadele, jagades kulud ametikohtade arvuga. Kui asutus osutab ka otseseid teenuseid, siis tuleb enne kogu hoone ressursikuludest eristada kulud otsestele teenustele (otseste teenuste osutamiseks kuluva pinna (m2, %) järgi) ja ülejäänud hoone osa ressursikulud jaotada ametikohtadele, jagades kulud ametikohtade arvuga.
Analoogne seos võib esineda ka IT varade ja ametikohtade vahel, osa inventari ja ametikohtade vahel.

Tabel 3. Omavahel seostatud ressursid

Ülekantavad ressursid 

Ülekantavad kulud € (tabelist 2)

Vastu võtvad ressursid

Ülekandmise alus

Kinnistud (KI 1…)

 

Ametikohad
(AK 1…)

Ametikohtade arvu alusel

IT varad (IT 1…)

 

Inventar ja materjalid (MM 1…)

 

3. Kolmandana tuleks seostada hetkel jaotamata jäänud asutuse eelarvestatud kulud nende ressurssidega, mille vahel esineb põhjuslik seos, nt asutuse administreerimiskulude ja ametikohtade vahel (sest töötajad põhjustavad neid kulusid enim). Jäta jaotamata erakorralised kulud (nt seadmete mahakandmise- ja  koondamiskulud).

Tabel 4. Jaotamata kulude seostamine ressurssidega

Jaotamata kulude kontogrupid Jaotatavad kulud, € Vastu võtvad ressursid ja kulu ühikule
5500 Administreerimiskulud    
5502 Uurimis- ja arendustööd (kui ei ole teenuse otsekulud)    
5503 Lähetuskulud    
5504 Koolituskulud    
5521 Toiduained ja toitlustusteenused (kui ei ole teenuse otsekulud)    
5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud (kui ei ole teenuse otsekulud)    
5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud (kui ei ole teenuse otsekulud)    
5524 Õppevahendite ja koolituse kulud (kui ei ole teenuse otsekulud)    
5525 Kommunikatsiooni, kult. ja vabaaja sisustamise kulud (kui ei ole teenuse otsekulud)    
5529 Tootmiskulud (kui ei ole teenuse otsekulud)    
5540 Mitmesugused majanduskulud     

NB. Kui jaotamata kulud on mingi teenuse otsekulud, seosta need teenusega tabelis 6.

4. Ülekandmata jäänud ressursside maksumuste välja toomine. Pärast seda sammu peab ressursside summaarne maksumus (arvestades ka koguseid) võrduma asutuse eelarvestatud kuludega.

Tabel 5. Järgi jäänud ressursid ja nende maksumused

Ressursid Ressursi maksumus (€)
Ametikohad (AK), suurendatud teiste ressursside ja jaotamata kulude arvelt Ühe AK kohta
Kinnistud (KI), järgi jäänud osa peale ametikohtadele jaotamist Iga ressursi kohta
Antud toetused (AT) Iga ressursi kohta
Maismaasõidukid (MS) Iga ressursi kohta
Õhusõidukid (ÕS) Iga ressursi kohta
Veesõidukid (VS) Iga ressursi kohta
IT varad (IT), järgi jäänud osa peale ametikohtadele jaotamist Iga ressursi kohta
Inventar ja materjalid (MM), järgi jäänud osa peale ametikohtadele jaotamist Iga ressursi kohta
Masinad ja seadmed (SE) Iga ressursi kohta

Samm 7. Teenuste otsekulude määratlemine.


Lisa 3. Küsimused teenusega seotud otsekulude määratlemiseks
 

1. Kas asutusel on mingi ametikoht, mis panustab ainult konkreetse teenuse pakkumisele? NB Vali ainult see AK, mille aastane töömaht teenusele on hästi etteplaneeritav. Kui AK tekkiv töömaht ilmneb ootamatutest asjaoludest, arvesta see AK tegevuste kuluks (tabelis 8).
2. Kas asutusel on mingi muu ressurss, mida kasutatakse ainult konkreetse teenuse pakkumiseks?
3. Kas asutusel on mingi jooksev kulu, mida kasutatakse ainult konkreetse teenuse pakkumiseks (nt tootmiskulud)?

Positiivse vastuse korral seosta nende ametikohtade/ressursside/kululiikide maksumused ainult selle teenusega, nt antud toetused ressursina on seotud pensioni maksmise teenusega.
Kui otsene ressurss/kululiik on eelnevates sammudes ülekantud teisele ressursile, siis võta see sealt tagasi ja seosta teenusega.

Kui mingi ametikoht on otseselt seotud teenusega, siis seosta teenusega kõik eelnevalt ametikohaga seostatud ressursside kogukulud (tabelist 5).

Tabel 6. Teenuste otseste ressursside maksumused

Ressursid Teenus 1, € Teenus 2, € Teenus 3, €
Ametikohad (AK)      
Kinnistud (KI)      
Antud toetused (AT)      
Maismaasõidukid (MS)      
Õhusõidukid (ÕS)      
Veesõidukid (VS)      
IT varad (IT)      
Inventar ja materjalid (MM)      
Masinad ja seadmed (SE)      

Samm 8. Tegevuste määratlemine.

 

Lisa 4. Juhis teenusega seotud tegevuste määratlemiseks

 

Määra iga eelnevalt määratletud teenuse/väljundi juures tegevused, mida on vaja pidevalt ja korduvalt teha, et teenust saaks osutada. Tegevuse vajalikkus ilmneb, kui on näha, et ilma selle tegevuseta ei ole võimalik saavutada teenuse eesmärke, koguseid ja kvaliteeti. Tegevused võivad esineda ajalises järjestuses: nt taotluse menetlemiseks tuleb läbiviia eelkontroll (tegevus 1), millele järgneb taotluse menetlemine (tegevus 2) ja lõpuks otsustamine (tegevus 3).

Vt. teenuste kaardistamise juhendit; asutuse põhiprotsesse.

Kui asutus osutab teistele asutustele välimisi tugiteenuseid, määratle need eraldi.

Tabel 7. Asutuse teenuste sidusus tegevustega

Teenuse kood (lisast 0) (Teenuse) tegevuse nimetus Teenuse tegevuse kood Teenuse tegevuse kirjeldus
       
     
       
     

Samm 9. Iga tegevusega seotud kaudkulude kogusumma määramine.

 

Lisa 5. Juhis tegevustele kulukogumite suuruste määramiseks kaudkulude selgitamise kaudu

 

Eelnevalt määratud tegevuste maksumuse leidmiseks on oluline esmalt määrata iga tegevuse kohta tema läbiviimiseks vajalikud ressursid. Varem teenusega seostatud otseseid ressursse enam kasutada ei saa (tabelist 6). Seosta tegevusega ametikohad, koos nende maksumusega (tabelist 5). Kui mõni ametikoht osutab mitut tegevust ja/või  mõni ressurss on kasutusel mitme tegevuse osutamise juures, siis tee jaotus nende vahel ajalise hinnangu alusel.

Tabel 8. Ressursside seostamine tegevustega (tabelist 7)

Ressursid Tegevus 1 (T)  Tegevus 2 (P) Tegevus 3 (P) Tegevus 4 (P)
Ametikohad (AK)        
Kinnistud (KI)        
Antud toetused (AT)        
Maismaasõidukid (MS)        
Õhusõidukid (ÕS)        
Veesõidukid (VS)        
IT varad (IT)        
Inventar ja materjalid (MM)        
Masinad ja seadmed (SE)        

Kontroll: asutuste tegevuste otse- ja kaudkulud peavad kokku andma asutuse eelarvestatud kulud

Sammud 10-11. Iga tegevusega seotud tegevuskäiturite kindlaks määramine ja iga tegevuskäituri kvantiteedi kindlaks määramine.

 

Lisa 6. Tegevused ja nende (võimalikud) tegevuskäiturid

 

Tabel 9. Tegevuste tegevuskäiturid ja nende kogused

Tegevused (tabelist 7) Tegevuskäiturid Käituri aastased kogused, tk
I kv II kv III kv IV kv Kokku
Poliitika kujundamine (P) Põhitöötajate töötunnid  
Taotluste menetlemine (P) Taotluste arv  
Seaduseelnõude koostamine (P) Põhitöötajate töötunnid  
Asutuse finantsjuhtimine (T) Kulude jaotus teenuste vahel  
Asutuse personalijuhtimine (T) Asutuse töötajate arv  
Asutuse juhtimine (T) Asutuse töötajate arv  

NB Tugitegevuste käitureid tarbivad vaid põhitegevused

Samm 12. Iga tegevuse tegevuskäituri ühiku maksumuse arvutamine.

 

Lisa 7. Iga tegevuskäituri ühiku kulu leidmine

 

Tabel 10. Tegevuse kulukogumi suurus, tegevuskäituri kogus ja tegevuskäituri ühiku maksumus

  Tegevus 1 (T) Tegevus 2 (P) Tegevus 3 (P) Tegevus 4 (P)
Tegevuse maksumus, € (tabelist 8 ja 11)        
Käituri aastane kogus, tk (tabelist 9)        
Tegevuskäituri ühiku kulu, €        

Sammud 13-14. Tegevuskäituriks valitud näitaja tegeliku kvantiteedi jooksev kindlaks tegemine ja sisemiste tugiteenuste kulude jaotamine põhitegevustele.

 

Lisa 8. Sisemiste tugiteenuste jaotamine põhitegevustele

 

Lähtudes kogusest palju iga põhitegevus tarbis tugiteenuse käituri koguseid, toimub tugiteenuste kulude ülekandmine põhitegevustele (kaudsete, otseste ja välimiste tugiteenuste osutamisteks vajalikele tegevustele).

Tabel 11. Sisemiste tugiteenuste jaotamine põhitegevustele

  Tugiteenus 1 käiturid, tk Tugiteenuse 1 kulud põhitegevustele, €
Tegevus 2 (Põhi)    
Tegevus 3 (Põhi)    
Tegevus 4 (Põhi)    
KOKKU    

Tabel 12. Põhiteenuse poolt tarbitud tegevuskäiturite väljatoomine

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU, tk
Tegevus 2 (Põhi)        
Tegevus 3 (Põhi)        
Tegevus 4 (Põhi)        
KOKKU        

Samm 15. Teenuste kaudkulude leidmine.

 

Lisa 9. Teenuse kaudkulude väljatoomine

 

Tabel 13. Tegevuste maksumuste seostamine teenustega

Tabelist 8 Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU, €
Tegevus 2 (Põhi)        
Tegevus 3 (Põhi)        
Tegevus 4 (Põhi)        
KOKKU        

 

Samm 16. Teenuste otsekulude ja kaudkulude summeerimine teenusele.

 

Lisa 10. Teenuste maksumuse väljatoomine

 

Tabel 14. Teenuste maksumused

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU, €
Otsekulud (tabelist 6)        
Kaudkulud (tabelist 13)        
KOKKU        

Lisad 11- 17. Juhised ja dokumentatsioon traditsioonilise kuluarvestuse juurutamiseks

 

Samm 1. Asutuse teenuste/väljundite määratlemine.

 

Lisa 11. Asutuse teenused ja nende seosed programmide ja programmi tegevustega

 

Programmi kood Programmi tegevuse kood Teenuse nimetus Teenuse kood Teenuse kirjeldus Teenuse väljund Teenuse sihtrühm Teenuse omanik Teenuse tüüp (Otsene/kaudne/välimine)
    Teenus 1            
  Teenus 2            
  Teenus 3            

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Samm 2. Asutuse kasutada olevate ressursside määratlemine.

 

Lisa 12. Asutuse ressursside loetelu

 

Tabel 15.  Asutuse ressursiliigid ja ressursid

Ressursiliigid Tähis Ressursid Tähis
Ametikohad AK Vanemametnik 1 AK1


 


 
Tippspetsialist 1 AK2
Keskastme spetsialist 1 AK3
Keskastme spetsialist 2 AK4
Antud toetused AT    
IT varad IT    
Kinnistud KI    
Inventar ja materjalid MM    
Maismaasõidukid MS    
Õhusõidukid OS    
Masinad ja seadmed SE    
Veesõidukid VS    

Sammud 3-6. Iga ressursi maksumuse tuletamine, ressursside omavaheline seostamine, jaotamata eelarvestatud kulude seostamine ressursiliikidega ja järgi jäänud ressursside maksumuste väljatoomine.

 

Juhis ressursside maksumuse leidmiseks ja omavahelisteks seostamisteks

1. Alusta eelarvestatud kulude seostamist nende ressurssidega, kus seos kulude ja ressursi vahel on otsene (nt ametikoha ressursi kulud on seotud vastavat ametit pidava ametniku/töötaja aastase tööjõukuludega).

Kui ühe konto all olevad kulud on ühised mitme ressursi peale, siis on vajalik eelnevalt läbi viia nende jaotus (nt. tööjõukulude jaotamine ametikohtade vahel; amortisatsiooni jaotamine erinevate sõidukite, seadmete, inventari vahel) jaotusalgoritmide abil.

Tabel 16. Kulude seostamine ressurssidega

Kontogrupid
(Riigi raamatupidamise üldeeskirja Lisast 1)
Ressursid (tabelist 1 iga kasutatava ressursi kohta) Ressursi maksumus, €
50 Tööjõukulud Ametikohad (AK 1…)  
5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Kinnistud (KI 1…)  
5512 Rajatiste majandamiskulud
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
5526 Sotsiaalteenused Antud toetused (AT 1…)  
5513 Sõidukite majandamiskulud Maismaasõidukid (MS 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
5513 Sõidukite majandamiskulud Õhusõidukid (ÕS 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
5513 Sõidukite majandamiskulud Õhusõidukid (ÕS 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud IT varad (IT 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
5515 Inventari majandamiskulud Inventar ja materjalid (MM 1…)  
5539 Muu erivarustus ja materjalid
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus
5516 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud Masinad ja seadmed (SE 1…)  
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

2. Teisena tuleks omavahel seostada ressursid, mis on omavahel seotud, nt. kinnistu (hoone) on seotud seda kasutavate ametikohtadega. Kui asutus ei osuta otseseid teenuseid ja kinnistu on täielikult kaudseid teenuseid osutavate ametikohtade kasutada, siis tuleb kogu hoonega seotud ressursikulud jaotada ametikohtadele, jagades kulud ametikohtade arvuga. Kui asutus osutab ka otseseid teenuseid, siis tuleb enne kogu hoone ressursikuludest eristada kulud otsestele teenustele (otseste teenuste osutamiseks kuluva pinna (m2, %) järgi) ja ülejäänud hoone osa ressursikulud jaotada ametikohtadele, jagades kulud ametikohtade arvuga. 

Analoogne seos võib esineda ka IT varade ja ametikohtade vahel, osa inventari ja ametikohtade vahel.

Tabel 17. Omavahel seostatud ressursid

Ülekantavad ressursid Ülekantavad kulud, € (tabelist 16) Vastu võtvad ressursid Ülekandmise alus
Kinnistud (KI 1…)   Ametikohad
(AK 1…)
Ametikohtade arvu alusel
IT varad (IT 1…)  
Inventar ja materjalid (MM 1…)  

3. Kolmandana tuleks seostada hetkel jaotamata jäänud asutuse eelarvestatud kulud nende ressurssidega, mille vahel esineb põhjuslik seos, nt asutuse administreerimiskulude ja ametikohtade vahel (sest töötajad põhjustavad neid kulusid enim). Jäta jaotamata erakorralised kulud (nt seadmete mahakandmise- ja  koondamiskulud).

Tabel 18. Jaotamata kulude seostamine ressurssidega

Jaotamata kulude kontogrupid Jaotatavad kulud, € Vastu võtvad ressursid ja kulu ühikule
5500 Administreerimiskulud   Ametikohad (AK 1…), €
5502 Uurimis- ja arendustööd (kui ei ole teenuse otsekulud)  
5503 Lähetuskulud  
5504 Koolituskulud  
5521 Toiduained ja toitlustusteenused (kui ei ole teenuse otsekulud)  
5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud (kui ei ole teenuse otsekulud)  
5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud (kui ei ole teenuse otsekulud)  
5524 Õppevahendite ja koolituse kulud (kui ei ole teenuse otsekulud)  
5525 Kommunikatsiooni, kult. ja vabaaja sisustamise kulud (kui ei ole teenuse otsekulud)  
5529 Tootmiskulud (kui ei ole teenuse otsekulud)  
5540 Mitmesugused majanduskulud  

NB. Kui jaotamata kulud on mingi teenuse otsekulud, seosta need teenusega tabelis 6.

4. Ülekandmata jäänud ressursside maksumuste välja toomine. Pärast seda sammu peab ressursside summaarne maksumus (arvestades ka koguseid) võrduma asutuse eelarvestatud kuludega.

Tabel 19. Järgi jäänud ressursid ja nende maksumused

Ressursid Ressursi maksumus, €
Ametikohad (AK), suurendatud teiste ressursside ja jaotamata kulude arvelt Ühe AK kohta
Kinnistud (KI), järgi jäänud osa peale ametikohtadele jaotamist Iga ressursi kohta
Antud toetused (AT) Iga ressursi kohta
Maismaasõidukid (MS) Iga ressursi kohta
Õhusõidukid (ÕS) Iga ressursi kohta
Veesõidukid (VS) Iga ressursi kohta
IT varad (IT), järgi jäänud osa peale ametikohtadele jaotamist Iga ressursi kohta
Inventar ja materjalid (MM), järgi jäänud osa peale ametikohtadele jaotamist Iga ressursi kohta
Masinad ja seadmed (SE) Iga ressursi kohta

Samm 7. Teenuste otsekulude ja asutuse tugiteenuste määratlemine.

 

Lisa 13. Küsimustik teenusega seotud otsekulude ja asutuse tugitegevuste kulude määratlemiseks

 

4. Kas asutusel on mingi ametikoht, mis panustab ainult konkreetse teenuse (sh tugiteenuse/tugitegevuse) pakkumisele? NB Vali ainult see AK, mille aastane töömaht teenusele on hästi etteplaneeritav. Kui AK tekkiv töömaht ilmneb ootamatutest asjaoludest, arvesta see AK kaudkuluks (tabelis 21).
5. Kas asutusel on mingi muu ressurss, mida kasutatakse ainult konkreetse teenuse (sh tugiteenuse/tugitegevuse) pakkumiseks?
6. Kas asutusel on mingi jooksev kulu, mida kasutatakse ainult konkreetse teenuse pakkumiseks (sh tugiteenuse/tugitegevuse)?

Positiivse vastuse korral seosta need kulud ainult selle teenusega, nt mingi ametikoht osutab vaid konkreetset teenust või antud toetused on seotud pensioni maksmise teenusega või mingi konkreetne seade on kasutusel vaid selle teenuse osutamiseks.

Tugiteenuste eraldi väljatoomine on oluline tugikulude võrdlemiseks asutuse kogukuludega.


Tabel 20. Teenustega seotud otsekulude ja tugitegevuste ressursiliigid

Ressursid Teenus 1, € Teenus 2, € Teenus 3, € Tugitegevus 1,€
Ametikohad (AK) AK 1 AK 2 - AK 3-15
Kinnistud (KI) - - KI 2 (40%) -
Antud toetused (AT) AT 1 AT 2 AT 3 -
Maismaasõidukid (MS) - MS 1 - MS 2
Õhusõidukid (ÕS) - - - -
Veesõidukid (VS) - - - -
IT varad (IT) IT 3-10 (40%) IT 3-10 (25%) IT 3-10 (35%) -
Inventar ja materjalid (MM) - MM 2 (40%) - MM 3-8 (10%)
Masinad ja seadmed (SE) - - - SE 1

Samm 8. Asutuse kaudkulude määratlemine.

 

Lisa 14. Asutuse kaudkulude määratlemine

 

Tabel 21. Asutuse otse- ja kaudkulud

Konto-number Kontogrupid Kogukulud, tuh € (1) Otsekulud, tuh € (2) Kaud- sh tugi-kulud, tuh € (3=1-2)
50 Tööjõukulud      
5500 Administreerimiskulud      
5511 Kinnistute, hoonete..      
... ...      
KOKKU -      

Sammud 9-10.  Põhi ametikohtade ja kaudkulude jaotamine teenuste vahel.

 

Lisa 15. Asutuse põhi ametikohtade jaotamine teenuste vahel

 

Tabel 22. Põhi ametikohad teenuseti

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Teenus 4
Põhi ametikohad, tk        
Osakaalud, %       100%

Lisa 16. Kaudkulude jaotamine teenuste vahel

 

Tabel 23. Kaudkulud teenuseti

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Teenus 4
Osakaalud, % (tabelist 22)        
Kaudkulud, € (kogu kaudkulud tabelist 21)        

Samm 11. Teenuste maksumuse väljatoomine.

 

Lisa 17. Teenuste maksumuse väljatoomine

 

Tabel 24. Teenuste maksumused

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU
Otsekulud (tabelist 20)        
Kaudkulud (tabelist 23)        
KOKKU        

Lisa 18. Näide. Tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamine

 

Asutuse eelarvestatud kulud, tuh €

50 TÖÖJÕUKULUD 1400
5500 Administreerimiskulud 60
5502 Uurimis- ja arendustööd 20
5503 Lähetuskulud (v.a.koolituslähetus) 50
5504 Koolituskulud (s.h.koolituslähetus) 15
5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 120
5512 Rajatiste majandamiskulud 80
5513 Sõidukite majandamiskulud 120
5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 60
5515 Inventari majandamiskulud 25
5516 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 30
5521 Toiduained ja toitlustusteenused 20
5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 105
5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud  
5524 Õppevahendite ja koolituse kulud 20
5525 Kommunikatsiooni, kult. ja vabaaja sisustamise kulud 30
5526 Sotsiaalteenused 2400
5529 Tootmiskulud 310
5531 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid  
5532 Eri- ja vormiriietus (va kaitseotstarbelised kulud)  
5539 Muu erivarustus ja materjalid 100
5540 Mitmesugused majanduskulud 35
6010 Maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud)  
61  PÕHIVARA AMORTISATSIOON JA ÜMBERHINDLUS 800
KOKKU   5800

Samm 1. Asutuse teenuste/väljundite määratlemine.

 

Programmi kood Programmi tegevuse kood Teenuse nimetus
 
Teenuse kood
 
Teenuse kirjeldus Teenuse väljund Teenuse sihtrühm Teenuse omanik Teenuse tüüp (otsene/kaudne/ välimine)
    Teenus 1            
    Teenus 2            
    Teenus 3            

Samm 2. Asutuse kasutada olevate ressursside määratlemine.

 

Tabel 1. Asutuse ressursiliigid ja ressursid

Ressursiliigid Tähis Ressursid Tähis
Ametikohad AK Vanemametnik 1 AK1
Tippspetsialist 1 AK2
Keskastme spetsialist 1 AK3
Keskastme spetsialist 2 AK4
Antud toetused AT Pensionid AT1
IT varad IT Server 1 IT1
Server 2 IT2
Kinnistud KI Hoone Pargi 6 KI1
Hoone Metsa 2 KI2
Krunt Põllu 6 KI3
Inventar ja materjalid MM Töölauad MM1
Maismaasõidukid MS  Auto 1 MS1
Auto 2 MS2
Traktor 1 MS3
Õhusõidukid ÕS Helikopter 1 OS1
Masinad ja seadmed SE Seade 1 SE 1
Veesõidukid VS Kaater 1 VS1

Samm 3. Iga ressursi maksumuse tuletamine.

 

Tabel 2. Kulude seostamine ressurssidega

Kontogrupid Ressursid (tabelist 1 iga kasutatava ressursi kohta) Ressursi maksumus, tuh. €
50 Tööjõukulud Ametikoht (AK 1) 25
Ametikoht (AK 2) 30
Ametikoht (AK 3) 35
Ametikoht (AK 4) 25
Ametikohad (AK 5-55) 1 285
5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Kinnistu (KI 1) 120
5512 Rajatiste majandamiskulud Kinnistu (KI 2) 150
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Kinnistud (KI 3-5) 230
5526 Sotsiaalteenused Antud toetus (AT 1) 600
Antud toetus (AT 2) 300
Antud toetus (AT 3) 500
Antud toetused (AT 4-7) 1 000
5513 Sõidukite majandamiskulud Maismaasõiduk (MS 1) 5
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Maismaasõiduk (MS 2) 10
Maismaasõidukid (MS 3-15) 100
5513 Sõidukite majandamiskulud Õhusõiduk (ÕS 1) 25
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Õhusõidukid (ÕS 2-4) 85
5513 Sõidukite majandamiskulud Veesõiduk (VS 1) 15
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Veesõidukid (VS 2-5) 60
5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud IT vara (IT 1) 15
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus IT vara (IT 2) 25
IT varad (IT 3-10) 110
5515 Inventari majandamiskulud Inventar ja materjal (MM 1) 35
5539 Muu erivarustus ja materjalid Inventar ja materjal (MM 2) 55
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Inventar ja materjalid (MM 3-8) 220
5516 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud Masin ja seade (SE 1) 15
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Masin ja seade (SE 2) 10
Masinad ja seadmed (SE 3-6) 50
KOKKU   5135

Samm 4. Ressursside omavaheline seostamine.

 

Tabel 3. Omavahel seostatud ressursid

Ülekantavad ressursid Ülekantavad kulud, € (tabelist 2) Vastu võtvad ressursid Vastuvõetud kulu ressursiühikule,€ Ülekandmise alus
Kinnistu (KI 1) 120 000
Ametikohad (AK 1-55) NB asutuses 55 ametikohta
3 818
 
Ametikohtade arvu alusel





 
Kinnistu (KI 2) 90 000 (=60% KI 2-st)
IT vara (IT 1) 15 000 727
 
IT vara (IT 2) 25 000
Inventar ja materjal (MM 1) 35 000
1 236
Inventar ja materjal (MM 2) 33 000
KOKKU 318 000 5 781

Samm 5. Jaotamata eelarvestatud kulude seostamine ressurssidega.

 

Tabel 4. Jaotamata kulude seostamine ressurssidega

Jaotamata kulude kontogrupid Jaotatavad kulud, € Vastu võtvad ressursid Vastuvõetud kulu ressursiühikule
5500 Administreerimiskulud 60 000 Ametikohad (AK 1-55) 12 091 (= 665000/55)
5502 Uurimis- ja arendustööd (kui ei ole otsekulud) 20 000
5503 Lähetuskulud 50 000
5504 Koolituskulud 15 000
5521 Toiduained ja toitlustusteenused (kui ei ole otsekulud) 20 000
5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud (kui ei ole otsekulud) 105 000
5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud (kui ei ole otsekulud) -
5524 Õppevahendite ja koolituse kulud (kui ei ole otsekulud) 20 000
5525 Kommunikatsiooni, kult. ja vabaaja sisustamise kulud 30 000
5529 Tootmiskulud (kui ei ole teenuse otsekulud) 310 000
5540 Mitmesugused majanduskulud 35 000
KOKKU 665 000

Samm 6. Järgi jäänud ressursside maksumuste väljatoomine.

 

Tabel 5. Järgi jäänud ressursid ja nende maksumused

Ressursid Ressursi maksumus, €
Ametikohad (AK1-55), suurendatud teiste ressursside ja jaotamata kulude arvelt 17 873 (= 5781+12091)
Kinnistu (KI 2) 60 000 (=40% KI 2-st)
Kinnistud (KI 3-5) 230 000
Antud toetused (AT 1-4) 2 400 000
Maismaasõiduk (MS 1) 5 000
Maismaasõiduk (MS 2) 10 000
Maismaasõidukid (MS 3-15) 100 000
Õhusõiduk (ÕS 1) 25 000
Õhusõidukid (ÕS 2-4) 85 000
Veesõiduk (VS 1) 15 000
Veesõidukid (VS 2-5) 60 000
IT varad (IT 3-10) 110 000
Inventar ja materjal (MM 2) 22 000
Inventar ja materjalid (MM 3-8) 220 000
Masin ja seade (SE 1) 15 000
Masin ja seade (SE 2) 10 000
Masinad ja seadmed (SE 3-6) 50 000
KOKKU 3 434 873

Samm 7. Teenuste otsekulude määratlemine.


Tabel 6.1. Teenustega seotud otsesed ressursid

Ressursid Teenus 1, € Teenus 2, € Teenus 3, €
Ametikohad (AK) AK1 AK2 -
Kinnistud (KI) - - KI 2 (40%)
Antud toetused (AT) AT 1 AT 2 AT 3
Maismaasõidukid (MS)   MS 1 -
Õhusõidukid (ÕS) - - -
Veesõidukid (VS) - - -
IT varad (IT) IT 3-10 (40%) IT 3-10 (25%) IT 3-10 (35%)
Inventar ja materjalid (MM) - MM 2 (40%) -
Masinad ja seadmed (SE) - - -

Tabel 6.2. Teenuste otseste ressursside kulud, €

Ressursid Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Kokku
Ametikohad (AK) 43 327 43 327   86 654
Kinnistud (KI)     60 000 60 000
Antud toetused (AT) 600 000 300 000 500 000 1 400 000
Maismaasõidukid (MS)   5000   5 000
Õhusõidukid (ÕS)       0
Veesõidukid (VS)       0
IT varad (IT) 44 000 27 500 38 500 110 000
Inventar ja materjalid (MM)   22 000   22 000
Masinad ja seadmed (SE)       0
KOKKU 687 327 397 827 598 500 1 683 654

 

Samm 8. Tegevuste määratlemine.

 

Tabel 7. Asutuse teenuste sidusus tegevustega

Teenuse kood (lisast 0) (Teenuse) tegevuse nimetus Teenuse tegevuse kood Teenuse tegevuse kirjeldus Tegevuse tüüp (Põhi/tugi/tugi välja)
        Tegevus (T)
      Tegevus 2 (P)
      Tegevus 3 (P)
        Tegevus 4 (P)

Samm 9. Iga tegevusega seotud kaudkulude kogusumma määramine.

 

Tabel 8.1. Ressursside seostamine tegevustega (tabelist 7)

Ressursid Tegevus 1 (T) Tegevus 2 (P) Tegevus 3 (P) Tegevus 4 (P)
Ametikohad AK 3-15 AK 16 (70%); AK 17-35; AK 36 40% AK 37- 42;
AK 16 (30%)
AK 43-55; AK 36 (60%)
Kinnistud - KI 3-5 (50%) KI 3-5 (20%) KI 3-5 (30%)
Antud toetused AT 4-7 (20%) AT 4-7 (30%) AT 4-7 (15%) AT 4-7 (35%)
Maismaasõidukid MS 2 MS 3-15 (50%) MS 3-15 (50%) -
Õhusõidukid ÕS 2-4 (40%) ÕS 2-4 (60%) - ÕS 1
Veesõidukid - - VS 2-5 VS 1
IT varad (IT) - - - -
Inventar ja materjalid (MM) MM 3-8 (10%) MM 3-8 (20%) MM 3-8 (30%) MM 3-8 (40%)
Masinad ja seadmed (SE) SE 1 SE 3-6 (45%) SE 2 SE 3-6 (55%)

Tabel 8.2. Tegevuste maksumused, €

Samm 10. Iga tegevusega seotud tegevuskäiturite kindlaks määramine.

 

Samm 11. Iga tegevuskäituri kvantiteedi kindlaks määramine.

 

Tabel 9. Tegevuste tegevuskäiturid ja nende kogused

Tegevused (tabelist 7) Tegevuskäiturid Käituri aastased kogused, tk
Poliitika kujundamine (P) Põhitöötajate töötunnid 103
Taotluste menetlemine (P) Taotluste arv 65
Seaduseelnõude koostamine (P) Põhitöötajate töötunnid 89
Asutuse finantsjuhtimine (T) Kulude jaotus teenuste vahel -
Asutuse personalijuhtimine (T) Asutuse töötajate arv -
Asutuse juhtimine (T) Asutuse töötajate arv 67

Samm 12. Iga tegevuse tegevuskäituri ühiku maksumuse arvutamine.

 

Tabel 10. Tegevuse kulukogumi suurus, tegevuskäituri kogus ja tegevuskäituri ühiku maksumus

  Tegevus 1 (Tugi) Tegevus 2 (Põhi) Tegevus 3 (Põhi) Tegevus 4 (Põhi)
1.Tegevuse maksumus, € (tabelist 8 ja 11) 610 255 1 712 869 866 478 1 536 999
2.Käituri aastane kogus, tk (tabelist 9) 67 103 65 89
3.=1/2 Tegevuskäituri ühiku kulu, € 9 108 16 630 13 330 17 270

Samm 13. Tegevuskäituriks valitud näitaja tegeliku kvantiteedi jooksev kindlaks tegemine.

 

Samm 14. Sisemiste tugitegevuste kulude jaotamine põhitegevustele.


Tabel 11. Sisemiste tugitegevuste jaotamine põhitegevustele

  Tegevus 1 (tugi) käiturid, tk Tegevuse 1 kulud põhitegevustele, €
Tegevus 2 (Põhi) 23 209 490
Tegevus 3 (Põhi) 14 127 516
Tegevus 4 (Põhi) 30 273 248
KOKKU 67 610 255

Tabel 12. Põhiteenuste poolt tarbitud tegevuskäiturite kogused

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU
Tegevus 2 (Põhi) - 53 50 103
Tegevus 3 (Põhi) 55 10 - 65
Tegevus 4 (Põhi) 25 29 35 89

Samm 15. Teenuste kaudkulude leidmine.


Tabel 13. Tegevuste maksumuste seostamine teenustega

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU
Tegevus 2 (Põhi) - 881 379 831 490 1 712 869
Tegevus 3 (Põhi) 733 173 133 304 - 866 478
Tegevus 4 (Põhi) 431 741 500 820 604 438 1 536 999
KOKKU 1 164 915 1 515 503 1 435 927 4 116 345

Samm 16. Teenuste otsekulude ja kaudkulude summeerimine teenusele.


Tabel 14. Teenuste maksumused

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU
Otsekulud (tabelist 6.2) 687 327 397 827 598 500 1 683 655
Kaudkulud (tabelist 13) 1 164 915 1 515 503 1 435 927 4 116 345
KOKKU 1 852 242 1 913 330 2 034 427 5 800 000

Lisa 19. Näide. Traditsioonilise kuluarvestuse juurutamine

 

Asutuse eelarvestatud kulud, tuh €

50 TÖÖJÕUKULUD 1400
5500 Administreerimiskulud 60
5502 Uurimis- ja arendustööd 20
5503 Lähetuskulud (v.a.koolituslähetus) 50
5504 Koolituskulud (s.h.koolituslähetus) 15
5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 120
5512 Rajatiste majandamiskulud 80
5513 Sõidukite majandamiskulud 120
5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 60
5515 Inventari majandamiskulud 25
5516 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 30
5521 Toiduained ja toitlustusteenused 20
5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 105
5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud  
5524 Õppevahendite ja koolituse kulud 20
5525 Kommunikatsiooni, kult. ja vabaaja sisustamise kulud 30
5526 Sotsiaalteenused 2400
5529 Tootmiskulud  
5531 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid  
5532 Eri- ja vormiriietus (va kaitseotstarbelised kulud)  
5539 Muu erivarustus ja materjalid 100
5540 Mitmesugused majanduskulud 35
6010 Maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud)  
61
PÕHIVARA AMORTISATSIOON JA ÜMBERHINDLUS
800
KOKKU   5800

Samm 1. Asutuse teenuste/väljundite määratlemine.

Programmi kood Programmi tegevuse kood Teenuse nimetus Teenuse kood Teenuse kirjeldus Teenuse väljund Teenuse sihtrühm Teenuse omanik Teenuse tüüp (Otsene/kaudne/välimine)
    Teenus 1            
    Teenus 2            
    Teenus 3            

Samm 2. Asutuse kasutada olevate ressursside määratlemine.

 

Tabel 15. Asutuse ressursiliigid ja ressursid

Ressursiliigid Tähis Ressursid Tähis
Ametikohad AK Vanemametnik 1 AK1
Tippspetsialist 1 AK2
Keskastme spetsialist 1 AK3
Keskastme spetsialist 2 AK4
Antud toetused AT Pension AT1
IT varad IT Server 1 IT1
Server 2 IT2
Kinnistud KI Hoone Pargi 6 KI1
Hoone Metsa 2 KI2
Krunt Põllu 6 KI3
Inventar ja materjalid MM Töölauad MM1
Maismaasõidukid MS Auto 1 MS1
Auto 2 MS2
Traktor 1 MS3
Õhusõidukid ÕS Helikopter 1 ÕS1
Masinad ja seadmed SE Seade 1 SE1
Veesõidukid VS Kaater 1 VS1

Samm 3. Iga ressursi maksumuse tuletamine.

 

Tabel 16. Kulude seostamine ressurssidega

Kontogrupid Ressursid (tabelist 1 iga kasutatava ressursi kohta) Ressursi maksumus, tuh. €
50 Tööjõukulud Ametikoht (AK 1) 25
Ametikoht (AK 2) 30
Ametikoht (AK 3) 35
Ametikoht (AK 4) 25
Ametikohad (AK 5-55) 1 285
5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Kinnistu (KI 1) 120
5512 Rajatiste majandamiskulud Kinnistu (KI 2) 150
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Kinnistud (KI 3-5) 230
5526 Sotsiaalteenused Antud toetus (AT 1) 600
Antud toetus (AT 2) 300
Antud toetus (AT 3) 500
Antud toetused (AT 4-7) 1 000
5513 Sõidukite majandamiskulud Maismaasõiduk (MS 1) 5
Maismaasõiduk (MS 2) 10
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Maismaasõidukid (MS 3-15) 100
5513 Sõidukite majandamiskulud Õhusõiduk (ÕS 1) 25
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Õhusõidukid (ÕS 2-4) 85
5513 Sõidukite majandamiskulud Veesõiduk (VS 1) 15
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Veesõidukid (VS 2-5) 60
5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud IT vara (IT 1) 15
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus IT vara (IT 2) 25
IT varad (IT 3-10) 110
5515 Inventari majandamiskulud Inventar ja materjal (MM 1) 35
5539 Muu erivarustus ja materjalid Inventar ja materjal (MM 2) 55
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Inventar ja materjalid (MM 3-8) 220
5516 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud Masin ja seade (SE 1) 15
61 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Masin ja seade (SE 2) 10
  Masinad ja seadmed (SE 3-6) 50
KOKKU   5 135

Samm 4. Ressursside omavaheline seostamine.

 

Tabel 17. Omavahel seostatud ressursid

Ülekantavad ressursiliigid Ülekantavad kulud, € (tabelist 2) Vastu võtvad ressursid Vastuvõetud kulu ressursiühikule Ülekandmise alus
Kinnistu (KI 1) 120 000 Ametikohad (AK 1-55) NB asutuses 55 ametikohta




 

3818
Ametikohtade arvu alusel





 

Kinnistu (KI 2)
90 000
IT vara (IT 1) 15 000
727
IT vara (IT 2) 25 000
Inventar ja materjal (MM 1) 35 000 1236
 
Inventar ja materjal (MM 2) 33 000
KOKKU 318 000    

Samm 5. Jaotamata eelarvestatud kulude seostamine ressursiliikidega

 

Tabel 18. Jaotamata kulude seostamine ressurssidega

Jaotamata kulude kontogrupid Jaotatavad kulud, € Vastu võtvad ressursid Vastuvõetud kulu ressursiühikule
5500 Administreerimiskulud 60 000 Ametikohad (AK 1-55) 12091 (=665000/55)
5502 Uurimis- ja arendustööd (kui ei ole otsekulud) 20 000
5503 Lähetuskulud 50 000
5504 Koolituskulud 15 000
5521 Toiduained ja toitlustusteenused (kui ei ole otsekulud) 20 000
5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud (kui ei ole otsekulud) 105 000
5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud (kui ei ole otsekulud) 0
5524 Õppevahendite ja koolituse kulud (kui ei ole otsekulud) 20 000
5525 Kommunikatsiooni, kult. ja vabaaja sisustamise kulud 30 000
5529 Tootmiskulud (kui ei ole teenuse otsekulud) 310  000
5540 Mitmesugused majanduskulud 35 000
KOKKU 665 000    

Samm 6. Järgi jäänud ressursside maksumuste väljatoomine.

 

Tabel 19. Järgi jäänud ressursid ja nende maksumused

Ressursid Ressursi maksumus, €
Ametikohad (AK1-55), suurendatud teiste ressursside ja jaotamata kulude arvelt 17 873 (=5781+12091)
Kinnistu (KI 2) 60 000
Kinnistud (KI 3-5) 230 000
Antud toetused (AT) 2 400 000
Maismaasõiduk (MS 1) 5 000
Maismaasõiduk (MS 2) 10 000
Maismaasõidukid (MS 3-15) 100 000
Õhusõiduk (ÕS 1) 25 000
Õhusõidukid (ÕS 2-4) 85 000
Veesõiduk (VS 1) 15 000
Veesõidukid (VS 2-5) 60 000
IT varad (IT 3-10) 110 000

Samm 7. Teenuste otsekulude ja asutuse tugitegevuste määratlemine.

 

Tabel 20.1. Teenustega seotud otsekulude ja tugitegevuste kulukontod

Ressursid Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Tugitegevus 1
Ametikohad (AK) AK1 AK 2   AK 3-15
Kinnistud (KI)     KI 2 (40%)  
Antud toetused (AT) AT 1 AT 2 AT 3  
Maismaasõidukid (MS)   MS 1   MS 2
Õhusõidukid (ÕS)        
Veesõidukid (VS)        
IT varad (IT) IT 3-10 (40%) IT 3-10 (25%) IT 3-10 (35%)  
Inventar ja materjalid (MM)   MM 2 (40%)   MM 3-8 (10%)
Masinad ja seadmed (SE)       SE 1

Tabel 20.2. Teenuste otseste ja tugitegevuste ressursside kulud, €

Ressursid Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Tugitegevus 1 Kokku
Ametikohad (AK) 43 327 43 327   563 258 649 912
Kinnistud (KI)     60 000   60 000
Antud toetused (AT) 600 000 300 000 500 000   1 400 000
Maismaasõidukid (MS)   5000   10 000 15 000
Õhusõidukid (ÕS)          
Veesõidukid (VS)          
IT varad (IT) 44 000 27 500 38 500   110 000
Inventar ja materjalid (MM)   22 000   22 000 44 000
Masinad ja seadmed (SE)       15 000 15 000
Kokku 687 327 397 827 598 500 610 258 2 293 912
Otsekulud kokku 1 683 655    

Samm 8. Asutuse kaudkulude määratlemine.

 

Tabel 21. Asutuse otse- ja kaudkulud

  tuh. € Kogukulud Otsekulud Kaudkulud
50 TÖÖJÕUKULUD 1400 86,7 1313,3
5500 Administreerimiskulud 60   60
5502 Uurimis- ja arendustööd 20   20
5503 Lähetuskulud (v.a.koolituslähetus) 50   50
5504 Koolituskulud (s.h.koolituslähetus) 15   15
5511 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 120 60 60
5512 Rajatiste majandamiskulud 80   80
5513 Sõidukite majandamiskulud 120 5 115
5514 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 60 110 -50
5515 Inventari majandamiskulud 25 22 3
5516 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 30   30
5521 Toiduained ja toitlustusteenused 20   20
5522 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 105   105
5523 Teavikute ja kunstiesemete kulud      
5524 Õppevahendite ja koolituse kulud 20   20
5525 Kommunikatsiooni, kult. ja vabaaja sisustamise kulud 30   30
5526 Sotsiaalteenused 2400 1400 1000
5529 Tootmiskulud 310   310
5531 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid      
5532 Eri- ja vormiriietus (va kaitseotstarbelised kulud)      
5539 Muu erivarustus ja materjalid 100   100
5540 Mitmesugused majanduskulud      
6010 Maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud)      
61 PÕHIVARA AMORTISATSIOON JA ÜMBERHINDLUS 800   800
KOKKU 5800 1683,7 4116,3

Samm 9. Teenuste vahel põhi ametikohtade jaotamine.
Samm 10. Kaudkulude jaotamine teenuste vahel.

 

Tabel 22. Põhi ametikohad teenuseti

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 KOKKU
Põhi ametikohad, tk 8 14 18 40
osakaalud, % 20% 35% 45% 100%

NB Kokku asutuses 55 töötajat, neist põhitöötajaid 42, kellest 2 olid otseselt teenustega seotud

Tabel 23. Kaudkulud teenuseti

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Kokku
osakaalud, % (tabelist 22) 20% 35% 45%  
Kaudkulud, € (kogu kaudkulu tabelist 21) 823 269 1 440 721 1 852 355 4 116 345

Samm 11. Teenuste maksumuse väljatoomine

 

Tabel 24. Teenuste maksumused

  Teenus 1 Teenus 2 Teenus 3 Kokku
Otsekulud (tabelist 20.2) 687 327 397 827 598 500 1 683 655
Kaudkulud (tabelist 23) 823 269 1 440 721 1 852 355 4 116 345
Kokku 1 510 596 1 838 548 2 450 855 5 800 000

Kulumudeli jooksev kasutamine

 

Kulumudelit on võimalik kasutada jooksvalt asutuse operatiivse ja strateegilise juhtimise, kontrolli (eelarve täitmise), asutuse ja üksuste tulemuslikkuse hindamise ja otsustamiste jm juures, oma asutuse tõhusamaks ja mõjusamaks muutmiseks. Järgnevalt on toodud näide kuidas asutus saab tegevuspõhise kuluarvestuse mudelist saadava info alusel muuta oma senist tegutsemist tõhusamaks ja mõjusamaks.

Näide. Säästlikkuse (ökonoomsuse), tõhususe ja mõjususe seostamine tegevuspõhise kuluarvestuse mudeliga

Säästlikkus Economy = (S) Kasutatud ressursid, tk/ Ressursi maksumus, €


Tõhusus Efficiency  = (V) Saadud teenusühikud, tk/ (S) Kasutatud ressursid, tk


Mõjusus Effectiveness = Teenustest tekkinud mõjud, tk; €; vm /Ressursi maksumus, €

 

Säästlikus mõõdab kui mitu ressursiühikut saadi 1 € (või 10€, 100€, 1000€ jne) eest. Riigi juhtimisel võimaldab see hinnata a) aja jooksul muutnud ressursi maksumusi; b) ressursi maksumusi riigiasutuste vahel (juhul kui erinevad riigiasutused kasutavad samu ressursse, nt kulud sõiduauto kohta aastas, kulud ruumi m2 kohta aastas). Kui kasutatud ja olemasolev ressursikogus erinevad, siis on säästlikkuse jaoks oluline ressursi kasutusmäära väärtust kõrgena hoida, seda kas ressurssi maksimaalse kasutamise suurendamise või kasutamata ressursist loobumise läbi.

Ressursi tegelik kasutusmäär = Tegelikult kasutatud ressurss (mõõdetav) /

/ Olemasoleva ressursi maksimaalne teoreetiline kasutusmaht (arvutatav)

Olemasoleva ressursi maksimaalne teoreetiline kasutusmaht - tegelikult kasutatud ressurssi maht  =  kasutamata ressurssi maht

Tõhusus mõõdab kui mitme sisendressursi ühiku (tk) abil saadakse pakkuda kui mitut teenusühikut (tk).

Teenuse osutamiseks tuleb teha korduvaid tegevusi (mille maksumust arvestab tegevuspõhine kuluarvestus) ja mille jaoks kasutatakse samaaegselt mitmeid erinevaid ressursse.
Riigi juhtimisel võimaldab tõhusus hinnata asutuses aja jooksul toiminud struktuurset muutust teenuse osutamiseks vajaminevates tegevustes, ressurssides ja nende kogustes. Kasu tõhususe võrdlemisest erinevate riigiasutuste vahel saadakse siis, kui analoogset tegevust teevad ja teenust osutavad mitu riigiasutust.

Mõjusus mõõdab kui mitme teenusühiku pakkumise järgselt tekkis soovitud mõju ja mis oli selle maksumus. Riigi juhtimisel võimaldab mõjusus hinnata asutuses aja jooksul toiminud muutust mõju saamiseks vajaminevate teenusühikute kogustes ja maksumustes. Kasu mõjususe võrdlemisest erinevate riigiasutuste vahel saadakse siis, kui analoogset mõju peavad saavutama mitmed riigiasutused.

Näide

Üksusus vajab teenuse (Teenus 1) osutamiseks kolme ametnikku, 30 m2 suurust ruumi, kahte autot, nelja IT-seadet. Iga ressursi maksumus on eraldi teada ja kokku moodustas üksuse jooksva aasta kulu 100 tuh €. Eelmise aasta kogukulu oli 95 tuh €. Üksus pakkus jooksval aastal 10 000 ja eelmisel aastal 9 800 teenusühikut. Jooksval aastal saavutati osutatud teenustega mõjumääraks 4,17 (elanike teadlikkuse tase riigi IT teenuste uutest võimalustest) ja eelmisel aastal 3,92.

Tabel 25. Mõlema aasta näitajate võrdlus tõi välja järgmised vahetulemused.

  Jooksev aasta Eelmine aasta Võrdlus
Säästlikkus Üksus kasutas oma ressursside soetamiseks 100 tuh. € Üksus kasutas oma ressursside soetamiseks 95 tuh. € Eelmine aasta oldi säästlikumad
Tõhusus 100 tuh € pealt loodi 10 000 teenusühikut e 1 ühiku kulu 10€ 95 tuh € pealt loodi 9 800 teenusühikut e 1 ühiku kulu 9,69€ Eelmine aasta tegutseti tõhusamalt
Mõjusus 10 000 teenusühiku abil saavutati mõjumääraks 4,17 e ühe kümnendik-punkti saavutamiseks tuli osutada 240 teenusühikut 9 800 teenusühiku abil saavutati mõjumääraks 3,92 e ühe kümnendik-punkti saavutamiseks tuli osutada 250 teenusühikut Jooksval aastal tegutseti mõjusamalt
Mõju maksumus 1 mõjupunkti saavutamise hind 23 981€ 1 mõjupunkti saavutamise hind 24 235€ Jooksval aastal kulutati mõju saavutamisele vähem

Vahetulemuste kasutamine:
Üksus saab oma tegevusi muuta säästlikumaks, tõhusamaks ja mõjusamaks kui ta kombineerib kahe aasta parimad tulemused: eelmise aasta säästvama ja tõhusama tegutsemise ning jooksva aasta mõjusama tegutsemise.
Sihid uueks aastaks: soetada üksusele ressursse 95 000 euro eest, selle abil saavutada teenusühiku kuluks 9,69€ ja kümnendik-punkti võrra teadlikkuse taseme tõstmiseks pakkuda 240 teenusühikut. Nii tegutsedes tuleks 1 mõjupunkti saavutamise maksumuseks 22 782€.

Lisa 20 Näide. Valitsemisala kuluarvestuse kulumudeli koostamise juhis

 

Sisukord

1.  Üldsätted 
2.  Kulumudeli Lähteandmed 
3. Teenuse maksumuse kujunemine I etapp 
4. Teenuse maksumuse kujunemine II etapp

1. Üldsätted 

2. ... ministeeriumi kuluarvestuse kulumudeli koostamise juhendi eesmärk ja üldpõhimõtted
2.1. ... ministeeriumi kuluarvestuse kulumudeli koostamise juhendi (edaspidi juhend) eesmärk on selgitada ja täiendada Rahandusministeeriumi kulumudeli koostamise juhendi nõudeid ...-le kui ministeeriumi kuluarvestuse kulumudeli koostajale.
2.2. Juhend kirjeldab ... ministeeriumi kuluarvestuse väljundi ehk teenuste maksumuse kujunemist.
2.3. Juhend on suunatud ... ministeeriumi kulumudeli koostajale ja rakendajale.
2.4. ... ministeeriumi kuluarvestuse kulumudelis on lähtutud traditsioonilise kuluarvestuse põhimõttest. 
2.5. Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmed on kõikidele kuluarvestuse arvestusobjektidele ja vajadusel eelarvestamise arvestusobjektidele kogutud finantsandmed.
2.6. Täiendavalt kasutatakse kuluarvestuse kulumudeli koostamisel asutuse struktuuri andmeid ja strateegilise juhtimisinfo (tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus ehk võimekus ja teenus) andmeid.
3. Juhendis kasutatavad terminid
3.1. Arvestusobjekt on kodeeritud objekt, mille kohta toimuvad eelarvestamine, raamatupidamine ja aruandlus.
3.2. Avaliku sektori teenindamise teenus on teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist teise asutuse ametnikele või töötajatele (teisele asutusele). Avaliku sektori teenindamise teenus toetab poliitikat kujundava otsuse ettevalmistamist, teise asutuse toimimist, otsese avaliku teenuse osutamist või tööülesande täitmist.
3.3. Kaudne kulu on kulu, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav tegevustega või teenustega. Näiteks IKT, personali- ja halduskulud, mida ei saa teenustega otseselt seostada.
3.4. Kaudne teenus on teenus, mille käigus asutused osutavad õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasusaaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasusaajaid ei ole võimalik identifitseerida.
3.5. Kuluarvestuse kulumudel on põhimõtete kogum, mille alusel toimub otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine teenustele ning teenuste maksumuse arvestamine.
3.6. Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmed on kõikidele kuluarvestuse arvestusobjektidele (kuluüksus, projekt, majanduslik sisu, ressurss/kulukoht) ja vajadusel eelarve arvestusobjektidele (eelarve üksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, programm, toetus) kogutud finantsandmed.
3.7. Kulude jaotamine on  tegevuspõhise kuluarvestuse korral kaudsete kulude sidumine tegevustega  ressursside jaotamise kaudu ja tegevustele omistatud kulude sidumine teenuste või toodetega kasutades põhjuslikke seoseid iseloomustavaid käitureid. Tegevuse või teenuse kulu peab peale kulude jaotust sisaldama ainult konkreetse teenuse osutamiseks vajaliku ressursi või tegevuse kulu. Traditsioonilise kuluarvestuse korral kaudsete kulude sidumine otse teenustega  ressursside jaotamise kaudu kasutades põhjuslikke seoseid iseloomustavaid käitureid.
3.8. Kuluüksus on asutuse allüksus, mis on seotud asutuse struktuuriga, kelle kulusid mõõdetakse kuluarvestuses ning kellele võib seada tekkepõhise eelarve, mille kinnipidamise eest kuluüksus vastutab.
3.9. Käitur on ühik, mis iseloomustab ressursi osalemist tegevustes või teenustes. Käitur on iga mõjur (näiteks tk, m2, tund, minut, sündmus, %, koefitsent), mis põhjustab muutusi teenuses, protsessis, tegevuses või ressurssides ja nende kasutamises ning mille alusel jaotatakse kulud.
3.10. Otsekulu on kulu, mille tekkimise põhjus on otseselt seostatav asutuse tegevustega  või teenustega.
3.11. Otsene teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele- või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust. Otsene teenus toimub isiku eeldataval tahtel.
3.12. Põhiteenus on asutuse tegevuse või tegevuste tulemused, mis on suunatud välisele tarbijale. On avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja huvide kaitsele. Põhiteenused jagunevad otsesteks teenusteks, kaudseteks teenusteks ja avaliku sektori teenindamiseks ehk avaliku sektori teenindamise teenusteks.
3.13. Planeerimistasand on arvestusobjekt, mida kasutatakse strateegilises planeerimises, eelarve planeerimises ja finantsjuhtimises. Planeerimistasandid on tulemusvaldkond, programm, meede, tegevus ja alategevus.
3.14. Ressurss/kulukoht on arvestusobjekt, mis kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks ja mida kasutatakse tegevuste ja ressursside kohta kuluarvestuse pidamiseks. SAP-is on ühetaolised ressursid jaotatud liikidesse. Näiteks kinnistud, maismaasõidukid, üritused jne.
3.15. SAP on riigiasutuste ülene ühine majandustarkvara finants-, personali- ja palgaarvestuseks.
3.16. Sisemine tugiteenus on teenus, mis toetab avaliku teenuse osutamist asutuse sees. Sisemine tugiteenus toetab asutuse toimimist või tööülesande täitmist.
3.17. ... ministeeriumi kulu on kõikidele kulu- ja eelarvestamise arvestusobjektidele kogutud finantsandmed.
3.18. Teenus on tegevuse või tegevuste tulem, mis on suunatud välis- või sisekliendile. Teenust osutatakse kehtestatud standardite või seadusest tulenevate nõuete alusel.
3.19. Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus valdkondade strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (programmid) kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused. Tegevuspõhist eelarvestamise meetodit kasutatakse tegevuspõhise eelarve koostamisel.
3.20. Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse põhimõte, kus madalamaks hinnastatavaks objektiks on asutuse poolt pakutava teenuse tegevus. Teenuse osutamiseks kasutatavate ressursside kulud jagatakse kulumudelis kõigepealt teenuse tegevustele (protsessidele) ning  seejärel teenustele.
3.21. Traditsiooniline kuluarvestus on kuluarvestuse põhimõte, kus madalamaks hinnastatavaks objektiks on asutuse poolt pakutav teenus. Teenuse osutamiseks kasutatavate ressursside kulud jagatakse kulumudelis otse teenustele.

2.  Kulumudeli Lähteandmed

4. ... ministeeriumi teenused ja kuluüksused
4.1. ... ministeeriumi teenuste ja protsesside korraldamise ning nende kvaliteedi eest vastutavad osakonnajuhatajad.
4.2. ... ministeeriumis on 61 teenust, neist 35 põhiteenust (sh 3 otsest, 22 kaudset, 10 avaliku sektori teenindamise teenust) ja 26 sisemist tugiteenust. 
4.3. Üldjuhul osutab teenust üks struktuuriüksus.
4.3.1. Erandid:
4.3.1.1. ...fondi vastutava asutuse ülesannete täitmise teenusesse panustab lisaks ... osakonnale-le ka ... osakond.
4.3.1.2. Struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesannete täimise teenusesse panustavad lisaks osakonnale- ka osakondosakond ja osakond.
4.3.1.3. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise teenusesse panustab lisaks osakonnale ka osakond.
4.3.1.4. Valitsemisala riigivara arendamise ja arvestuse teenusesse panustab lisaks osakonnale ka osakond.
4.3.1.5. Piirivalvepoliitika kujundamise teenusesse panustab lisaks osakonnale ka osakond.
4.4. Struktuuriüksuse kulu eristatakse finantsarvestuses arvestusobjektiga kuluüksus.
4.5. Täiendavalt kasutatakse finantsarvestuses üldisi kuluüksusi (vt Lisa 1 read 62-71) juhul, kui kulu ei ole võimalik otseselt ühegi kuluüksusega siduda või kulu eristamine on väga ressursimahukas. Näiteks kajastatakse laste jõulupeo kulud kuluüksusega ... ministeerium_üldine, sest üritusel saavad osaleda kõikide töötajate lapsed sõltumata struktuuriüksusest ning üritusega seotud kulu on ...ministeeriumikogukuludega võrreldes ebaolulise mahuga, mille jaotamine osalenud struktuuriüksuste kaupa on väga ajamahukas.
4.6. Teenuste ja SAP kuluüksuste detailne loetelu on esitatud Lisas 1.
5.... ministeeriumi  otseste ja kaudsete teenuste seosed strateegilise planeerimise tasemetega ehk programmipuu
5.1. ... ministeeriumi otsesed ja kaudsed teenused panustavad järgmistesse arengukavadesse: ... arengukava , ... arengukava, ... arengukava.
5.2. ... ministeeriumi teenuste strateegilised planeerimistasandid on esitatud Lisas 2 .
6. Kulude jaotuspõhimõtted
6.1. Kõik kulud jagatakse terviklikult peatükis 3 kirjeldatud jaotuspõhimõtete alusel. Aluseks võetakse SAP BO aruanne RP004 „Tekkepõhised detailsed tehingud“ tööleht „Tehingud maksukuludeta“ ja SAP BO aruanne HR025 „Tekkepõhine palgakulu kontolaiendite lõikes“ tööleht „Kontolaiendite lõikes“.
6.2. Kõik kulud jagatakse ühekordselt – kui kulu on ühe jaotuspõhimõtte alusel juba teenusele jagatud, siis järgmise jaotuspõhimõttega sama kulu teistkordselt teenustele ei jagata.
6.3. Kõik kulud jagatakse ühesuunaliselt - sisemise tugiteenuse kulud jaotatakse alati avaliku sektori teenindamise teenustele ja põhiteenustele, mitte kunagi teistele sisemistele tugiteenustele. Avaliku sektori teenindamise teenuste kulud jaotatakse alati otsestele ja kaudsetele teenustele, mitte kunagi teistele avaliku sektori teenindamise teenustele ega sisemistele tugiteenustele.
6.4. Kõikide kulude jagamise tulemusel saadakse kokku arengukavade rakendamise maksumused ... ministeeriumi valitsemisalas, vt joonis 1.

Joonis 1. Arengukavade maksumuste kujunemine ... valitsemisalas

7. Sisend teistelt asutustelt ja sisend teistele asutustele
7.1. ... ministeeriumi teenuste maksumuse arvutamisel võetakse kulumudelis arvesse ainult IT asutuse pakutavate teenuste maksumus.
7.2. Asutused x, y, ja z võtavad oma teenuste maksumuse arvutamisel arvesse ... ministeeriumi avaliku sektori teenindamise teenuste kulu.
7.3. IT asutus ei võta oma teenuste maksumuse arvutamisel arvesse ... ministeeriumi avaliku sekotri teenindamise teenuste kulu, sest selline lihtsustus aitab vältida asutuste vahelist kulude jagamise ringtsükli teket.

8. Otsekulude ja kaudsete kulude loetelu
8.1. Otsekulude lähteandmed on SAP arvestusobjektil ressurss/kulukoht ressursiliigiga „Otsekulud“ (koodid algusega OK ).
8.2. Kaudsete kulude lähteandmed on SAP arvestusobjektidel ressurss/kulukoht (v.a ressursiliik OK), kulukeskus, projekt ja/või majanduslik sisu.
8.3. Kinnistute ja maismaasõidukitega seotud kulude lähteandmed on riigiüleselt kohustuslikel ressursiliikidel  „Kinnistud“ (koodid algusega KI) ja „Maismaasõidukid“ (koodid algusega MS). 
8.4. Otsekulude ja kaudsete kulude detailne loetelu ressurssiliikide kaupa on esitatud Lisas 3 (va kuluüksused, mis on esitatud Lisas 1).

9. Kaudsete kulude kogumid, jaotuspõhimõtted ja käiturid
9.1. Kaudsed kulud seotakse teenustega vastavalt põhjuslikkuse seostele kasutades kulukäiturit. Kulukäituri määramiseks kasutatakse:
9.1.1. mõõtmist – näiteks kuluüksuse poolt hoones kasutatav pind ruutmeetrites
9.1.2. eksperthinnangut – näiteks osakonnajuhataja hinnang osakonna töötajate tööaja jagunemisele osakonna teenuste vahel.

3. Teenuse maksumuse kujunemine I etapp 

10. Jaotuspõhimõte 1 – ressursiliigis „Otsekulud (OK)“ kajastatud kulude jaotamine teenustele 10.1. Ressursiliigis „OK“ kajastatud kulu on seotud konkreetse teenusega, seetõttu kuluarvestuse kulumudelis täiendavat kulude jaotamist ei toimu. 

11. Jaotuspõhimõte 2 – ressursiliigis „Kinnistud (KI)“ kajastatud kaudsete kulude jaotamine teenustele

11.1. KIS10-ITAGEN (IT-Agentuur) – jaotatakse eurokoordinatsiooni teenusele.
11.2. KIS10-KIRIK9 (Narva kirik) – jaotatakse usuasjade poliitika kujundamise teenusele.
11.3. KIS10-PIKK61 (... ministeerium) 
11.3.1. I etapp - käitur on kuluüksuse kasutuses oleva pinna ruutmeetrite arv. Käituri abil  arvutatakse kuluüksuse kasutuses oleva pinna osakaal kogu hoone pinnast. Kuluüksuse „... ministeerium üldine“ alla summeeritakse üldpindade (koridor, wc, köök, nõupidamise ruum, saun, serveri-, lõõgastus- ja ooteruum, lastetuba, vaba pind, valvuri pind) ruutmeetrid. Arvutuse tulemusel on kogu kinnistu kulu jaotatud kuluüksustele. Lähteandmed kuluüksuse kasutuses oleva pinna suuruse kohta arvestusaastale eelneva aasta lõpu seisuga edastab ...osakond ...osakonnale hiljemalt arvestusaasta 31. jaanuariks.
11.3.2. II etapis jaotatakse kuluüksustele jaotatud kulud edasi teenustele.
11.3.2.1. Konkreetse kuluüksusega seotud kulu jaotatakse kuluüksuse kõigile teenustele. Käitur on teenusega seotud tööaeg. Käituri abil arvutatakse teenusega seotud tööaja osakaal struktuuriüksuse kogu tööajast (%). Hinnangu kuluüksuse arvestusaasta tööaja jagunemisest teenuste kaupa esitab kuluüksuse juht ...osakonnale hiljemalt arvestusaasta 31.jaanuariks.
11.3.2.2. Üldiste kuluüksustega seotud kulu jaotatakse kõigile ... ministeeriumi teenustele (teenusega seotud tööaja osakaal kõigist ... ministeeriumi teenustest).
11.3.2.3. Asekantsleritega seotud kulu jaotatakse kõigile asekantslerile alluvate struktuuriüksuste teenustele (teenusega seotud tööaja osakaal kõigist asekantslerile alluvate osakondade teenustest).
12. Jaotuspõhimõte 3 – ressursiliigis „Maismaasõidukid (MS)“ kajastatud kaudsete kulude jaotamine teenustele
12.1. SIM sõidukite kulud on seotud kuluüksustega „... ministeerium_SM, ... ministeerium_kantsler“ ja „... ministeerium üldine“.
12.2. Lihtsustuse eesmärgil jaotatakse ... ministeeriumi sõidukitega seotud kulud kõigile teenustele, sest  sõidukite sõidupäevikus detailse arvestuse sisseviimine (millised struktuuriüksused ja millise teenuse tarbeks sõidukit kasutasid) on liiga suur halduskoormus .
12.3. Käitur on teenusega seotud tööaja osakaal kogu ... ministeeriumi tööajast (%).
13. Jaotuspõhimõte 4 – ressursiliigis „Muud kulud (MK)“ kajastatud kaudsete kulude jagamine teenustele
13.1. MKS10-TVL – käitur on kuluüksuse juhi hinnang konkreetse töövõtulepingu seosest konkreetse teenusega. Kui ühene seos puudub, jaotatakse kulu kuluüksuse juhi hinnangu alusel kõigile kuluüksusega seotud teenustele sarnaselt personalikuluga (teenusega seotud tööaja osakaal osakonna kogu tööajast).
13.2. MKS10-ENLAH – jaotamise aluseks on kuluüksuse juhi hinnang töötaja tööajale lähetuses käinud teenistuja kohta. Üldiste kuluüksuste puhul jaotatakse kulu kõigile teenustele (teenusega seotud tööaja osakaal kõigist ... ministeeriumi teenustest). Asekantsleritega seotud kulude puhul jaotatakse kulu kõigile asekantsleri valdkonna teenustele (teenusega seotud tööaja osakaal kõigist asekantsleri osakondade teenustest). Vaata täpsemalt jaotuspõhimõtte kirjeldust punktis 21.
14. Jaotuspõhimõte 5 – kuluüksuse koodidel „... ministeerium_ELVO_ITA“ ja „... ministeerium_ELVO_ATA“  kajastatud kaudsete kulude jagamine teenustele
14.1. kuluüksuse koodil „... ministeerium_ELVO_ITA“ kajastatud kulud jagatakse eurokoordinatsiooni teenusele.
14.2. kuluüksuse koodil „... ministeerium_ELVO_ATA“ kajastatud kulud jagatakse rahvusvahelise koostöö teenusele.
15. Jaotuspõhimõte 6 – eelarve objektil „... (SE100001)“ kajastatud kaudsete kulude jagamine teenustele
15.1. Kulud näidatakse ... ministeeriumis kulumudelis „... rahastamise teenuse“ all ning Rahandusministeeriumi programmi „Halduspoliitika“ all.  
16. Jaotuspõhimõte 7 – eelarve kontol „Personalikulud (50)“ ja eelarve kontol „Majandamiskulud (55)“ kajastatud kaudsete kulude jagamine teenustele
16.1. Kulude jagamise aluseks on teenusega seotud tööaja osakaal kõigi ... ministeerium teenuste kogu tööajast (%).
16.2. Kuna ... ministeeriumis tööajaarvestuse infosüsteem puudub, jaotatakse kulud hinnangute alusel.
16.3. Konkreetse kuluüksusega  seotud kulude jaotamiseks annavad osakonnajuhatajad 1 kord aastas hinnangu osakonna teenistujate tööaja jagunemise kohta osakonna teenustele. Hinnangu andmisel arvestatakse, et iga teenistuja tööaeg kokku on 100%, mis jaguneb osakonna teenuste vahel. Antud hinnangu tulemusel selgub teenuse tööaja osakaal konkreetse kuluüksuse teenuste kogutööajast (osakonna kogu tööaeg 100%, konkreetse teenuse tööaeg x%). Saadud osakaalude alusel jaotatakse kuluüksuse kaudsed kulud kõigile osakonna teenustele. Näiteks juhtimisarvestuse teenusele kulutatud tööaja osakaal ... osakonna kõigi teenuste kogutööajast on 33%, siis kuluüksuse ... ministeerium_... osakond kogukuludest saab juhtimisarvestuse teenus 33%.
16.4. Erandid:
16.4.1. ... osakonnas on 5 teenust – valitsemisala eelarvestamise teenus, raamatupidamise teenus, juhtimisarvestuse teenus, eelarvestamise teenus ja erakondade rahastamise teenus, kuid kuluüksuse ... ministeerium_osa kogukulud jagatakse ainult 4 teenuse vahel – valitsemisala eelarvestamise teenusele, raamatupidamise teenusele, juhtimisarvestuse teenus ja eelarvestamise teenusele.
16.4.2. SD tunnusega majandamiskulud, mis ei ole seotud kuluüksusega, suunatakse osakonna raamatupidamise teenusele.
16.5. Kuluüksustega ... ministeerium_SM, ... ministeerium_kantsler, ... ministeerium üldine_asutus, ... ministeerium üldine_IHO, ... ministeerium üldine_VHO, ja ... ministeerium üldine seotud kulude  jaotamiseks leitakse teenuse tööaja osakaal ... ministeerium kogutööajast (... ministeerium kogu tööaeg 100%, konkreetse teenuse tööaeg x%). Saadud osakaalude alusel jaotatakse üldiste kuluüksuste kulu kõigile teenustele. Näiteks kui juhtimisarvestuse teenusele kulutatud tööaja osakaal SIM kõigi teenuste kogutööajast on 2%, siis kuluüksuse ... ministeerium_SM kogukuludest saab juhtimisarvestuse teenus 2%.
16.6. Kuluüksuse ... ministeerium_kantsler kulude jaotamisel on tehtud lihtsustus ning kulud jaotatakse kõigi ... ministeerium teenuste vahel, mitte kantslerile otse alluvate osakondade teenuste vahel. RHO analüüs näitas, et kuluüksuse ... ministeerium_kantsler kulude täpsema jaotamise ressursikulu oli suurem võrreldes saadud tulemuse väärtusega.
16.7. Kuluüksustega ... ministeerium_VAK, ... ministeerium_KAK, ... ministeerium_PAK ja ... ministeerium_SAK seotud kulude jaotamiseks leitakse asekantslerile alluva osakonna teenuse tööaja osakaal temale alluvate osakondade kogu tööajast (asekantsleri osakondade kogu tööaeg 100%, konkreetse teenuse tööaeg x%). Saadud osakaalude alusel jaotatakse asekantsleri kuluüksuse personali- ja majandamiskulu kõigile temale alluvate osakondade teenustele. Näiteks juhtimisarvestuse teenusele kulutatud tööaja osakaal varade asekantsleri alluvuses olevate struktuuriüksuste teenuste kogutööajast on 11%, seetõttu saab juhtimisarvestuse teenus kuluüksuse ... ministeerium_VAK kogukuludest 11%.

17. Jaotuspõhimõte 8 – eelarve kontol „Sotsiaaltoetused (41)“ ja „Muud antud toetused ja ülekanded (45)“ kajastatud kaudsete kulude jagamine teenustele
17.1. Toetused, mille saajaks on .. ministeeriumi valitsemisala asutus, nende toetuste kulud planeeritakse vastava .. ministeeriumi valitsemisala asutuse eelarvesse ja seetõttu ka kajastatakse vastava asutuse kulumudelis. Selline kulude käsitlus aitab elimineerida dubleerimist.
17.2. Toetused, mille saajaks on asutus väljaspool .. ministeeriumi valitsemisala, nende toetuste kulud planeeritakse esialgu .. ministeeriumi eelarvesse ning kajastatakse .. ministeeriumi kulumudelis vastava teenuse all, mis tegeleb antud toetuse välja andmisega.
17.3. Juhul kui, toetuse saaja on riigiasutus ja ta on läinud üle tegevuspõhisele eelarvele, siis planeerib saadava toetuse kulusid toetuse saaja riigiasutus oma eelarves.
18. Jaotuspõhimõte 9 – eelarve kontol „Muud tegevuskulud (60)“ kajastatud kaudsete kulude jagamine teenustele
18.1. Maamaksukulud jagatakse kinnisvara tagamise teenusele.
18.2. Valuuta kursivahed ja viivised jagatakse raamatupidamise teenusele.
18.3. Kahjutasud jagatakse õigusteeninduse teenusele.
19. Jaotuspõhimõte 10 – eelarve kontol „Amortisatsioon (61)“ kajastatud kaudsete kulude jagamine teenustele
19.1. Põhivara soetuse kulu kantakse teenustele vara kasuliku eluea jooksul läbi amortisatsiooni.
19.2. Amortisatsioonikulu jagatakse teenustele sarnaselt personalikuluga – konkreetse osakonnaga seotud kuluüksuste puhul jaotatakse kulu kõigile osakonna teenustele,   üldiste kuluüksuste puhul kõigile teenustele  ja asekantsleritega seotud kulude puhul jaotatakse kõigile asekantsleri valdkonna teenustele tööaja osakaalude alusel.
20. Jaotuspõhimõte 11 – IT asutuse avaliku sektori teenindamise teenuste kulude jagamine .. ministeeriumi teenustele
20.1. IT asutus koostab oma asutuse kuluarvestuse kulumudeli ja arvutab teenuste maksumused ning annab avaliku sektori teenindamise teenuse kulud edasi .. ministeeriumi valitsemisala asutustele.
20.2. Jaotamise aluseks on kulude jaotus asutuste vahel (%). Käitur on konkreetse teenuse iseloomust sõltuvalt näiteks kasutajate, litsentside, saitide või abonentnumbrite arv, andmemaht jms.
20.3. Teenuste maksumused jaotatakse vastavalt IKT teenuse tarbimisele, mitte IKT teenuse omaniku järgi. Näiteks .. ministeerium on infosüsteemi „Viisaregister“ omanik, kuid Viisaregistri teenuse kogukulust antakse .. ministeeriumile edasi infosüsteemi registreeritud kasutajate arvu aluseks võttes vaid 0,5%. 
20.4. IT asutus  lisab iga teenuse maksumuse juurde info kasutatud käituri ja selle väärtuse kohta asutuste kaupa. .. ministeeriumi üle antavate IT asutuse teenuste detailne loetelu on Lisas 4 .
20.5. IT asutuse teenuste maksumusest .. ministeeriumile antav kulu jaotatakse .. ministeeriumi teenustele järgmiselt:
20.5.1. kui IT asutuse teenus on seotud vaid ühe .. ministeeriumi teenusega, jaotatakse IT asutuse teenuse maksumus konkreetsele .. ministeeriumi teenusele.
20.5.2. kui IT asutuse teenus on seotud konkreetse .. ministeeriumi kuluüksusega, jaotatakse IT asutuse teenuse maksumus .. ministeeriumi teenustele sarnaselt jaotuspõhimõttele 7 – konkreetse osakonnaga seotud kuluüksuste puhul jaotatakse kulu kõigile osakonna teenustele,   üldiste kuluüksuste puhul kõigile .. ministeeriumi teenustele ja asekantsleritega seotud kulude puhul jaotatakse kulu kõigile asekantsleri valdkonna teenustele (jaotuspõhimõtte detailsem kirjeldus  punktis 15).
20.5.3. kui IT asutuse teenus on seotud konkreetse ametikohaga, jaotatakse IT asutuse teenuse maksumus .. ministeeriumi teenustele konkreetse teenistuja tööaja teenustele jagunemise osakaalude alusel. Näiteks kui  .. ministeeriumi teenistuja tööaeg jaguneb kahe teenuse vahel (30% ja 70% kogu tema tööajast), siis ka IT asutuse teenuse maksumusest jaotatakse 30% ühele ja 70% teisele .. ministeeriumi teenusele. 
21. I etapi tegevuste tulemusel on kõik .. ministeeriumi finantsarvestuses kajastatud kulud ja IT asutuselt saadud kulud jaotatud .. ministeeriumi teenustele.

4. Teenuse maksumuse kujunemine II etapp

22. Sisemiste tugiteenuste maksumuse jaotamine ... valitsemisala põhiteenustele

22.1. Sisemiste tugiteenuste kulu jaotatakse ... ministeeriumi põhiteenustele – otsestele, kaudsetele ja avaliku sektori teenindamise teenusetele.
22.2. Kulude jaotamise käitur on teenusega seotud tööaeg. Käituri abil arvutatakse põhiteenusega seotud tööaja osakaal ... valitsemisala põhiteenuste kogu tööajast (%). Näiteks kui valimiste korraldamise teenuse tööaja osakaal moodustab 5% kõigi põhiteenuste kogu tööajast, siis lisandub teenuse maksumusele ka 5% sisemiste tugiteenuste maksumusest.
22.3. Erandid:
22.3.1. ...fondi ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi auditeeriva asutuse ülesannete täitmise teenuse kulu jaotatakse ainult ...fondi vastutava asutuse (VA) ülesannete täitmise teenusele ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse (VA) ülesannete täitmise teenusele ning jagamise aluseks on ... osakonnajuhataja hinnang tööaja kasutamise kohta (%).
22.3.2. Teabeseire teenuse kulu jaotatakse teabeseire teenust tarbivate teenuste vahel võrdselt.
23. ... ministeeriumi avaliku sektori teenindamise teenuste maksumuse jaotamine ... ministeeriumi otsestele ja kaudsetele teenustele ning asutuste x, y, z  teenustele
23.1. Jaotuspõhimõte 12 - eurokoordinatsiooni teenuse, rahvusvahelise koostöö teenuse, IKT valdkonna poliitika kujundamise teenuse ja teadus- ja arendustegevuse teenuse jaotamiseks.
23.1.1. Asutuste vahel kulu jaotamise käitur on asutuste arv. Kulud jaotatakse võrdselt asutuste x,y ja z vahel.
23.1.2. ... valitsemisalale jääva kulu otsestele ja kaudsetele teenustele jaotamisel on käituriks tööaeg. Käituri abil arvutatakse konkreetse ... ministeeriumi teenuse tööaja osakaal ... ministeeriumi otseste ja kaudsete teenuste kogu tööajast (%) ning saadud osakaalu alusel jaotatakse kulu teenustele.
23.2. Jaotuspõhimõte 13 – personalipoliitika kujundamise teenuse, valitsemisala eelarvestamise teenuse, valitsemisala riigivara arenduse ja arvestuse teenuse kulude jaotamiseks.
23.2.1. Asutuste vahel kulu jaotamiseks on käituriks tegevuskulude eelarve maht. Kulud jaotatakse asutuste tegevuskulude eelarve mahtu osakaalude alusel. Näiteks kui ... asutuse tegevuskulude eelarve maht on 61% ... valitsemisala tegevuskulude eelarve mahust, siis saab ... asutus ka 61% personalipoliitika kujundamise teenuse kulude mahust.
23.2.2. ... ministeeriumile jääva kulu otsestele ja kaudsetele teenustele jaotamisel on käituriks tööaeg. Käituri abil arvutatakse konkreetse ... ministeeriumi teenuse tööaja osakaal ... ministeeriumi otseste ja kaudsete teenuste kogu tööajast (%) ning saadud osakaalu alusel jaotatakse kulu teenustele. Näiteks kui valimiste korraldamise teenuse tööaeg moodustab 5% ... ministeeriumi otseste ja kaudsete teenuste kogu tööajast, siis saab valimiste korraldamise teenus ka 5% Personalipoliitika kujundamise teenuse kulust.
23.3. Jaotuspõhimõte 14 – sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ülesannete täitmise teenuse, struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesannete täitmise teenuse, varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi vastutava asutuste ülesannete täitmise teenuse kulude jaotamiseks.
23.3.1. Jaotuse aluseks on arvestusaastale eelneval aastal välja antud toetuste arv.  Näiteks kui ... osakond väljastas 2016. a ISF fondist kogu väljamakstud toetuste arvust 30% ulatuses toetusi ... asutuselele, siis saab ...asutus 2017.a  ISF teenuse kulust 30% endale. 
23.4. II etapi tegevuste tulemusel on leitud ... ministeeriumi otseste ja kaudsete teenuste lõplikud maksumused.

naidismudel.xls (1.07 MB)
mudeli_pohi.xls (109 KB)