Sa oled siin

Krediidiriski juhtimine

Krediidirisk on oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole või emitendi kohustuste mittekohasest täitmisest. Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s (S&P) ja Fitch emitentidele ja krediidiasutustele väljastatavaid krediidireitinguid. Juhul kui tehingu vastaspoole reitingute tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel aluseks madalaima tasemega krediidireiting.

  • Nii likviidsus- kui ka stabiliseerimisreservi finantsvahendeid võib investeerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle 1 aasta) võlakirjadesse, mille emitendi krediidireiting on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (S&P ja Fitch), ning lühiajaliste (alla 1 aasta) lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse ja hoiustesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eesti Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1 (S&P) või F-1 (Fitch).
  • Paigutustele krediidiasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, on kehtestatud täiendavad piirangud, kui vastava krediidiasutuse lühiajaline reiting on Prime-2 (Moody’s), A-2 (S&P), F-2 (Fitch) või sellest madalam.
  • Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni 20% vastava investeerimisportfelli turuväärtusest.
  • Stabiliseerimisreservis ei tohi valitsussektori väliste emitentide ja krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse tehtud paigutuste osakaal kokku ületada 35% reservi turuväärtusest.
  • Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei ole lubatud paigutada EFSF-i ja ESM-i võlakirjadesse. Nende institutsioonide ees võetud potentsiaalsed kohustused kuuluvad realiseerumise korral täitmisele likviidsusreservist. Lisaks ei tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada krediidiasutustesse, mille hoiuseid tagatakse vastavalt tagatisfondi seadusele.

Tagasi »

Viimati uuendatud: 16. märts 2018