Regionaalhaldus ja maavalitsused

Regionaalhaldus hõlmab endas avaliku halduse funktsioonide täitmist ja avalike teenuste osutamist maakondlikul tasandil või maakondade üleselt. Riigi regionaalhaldust teostavad territoriaalse juhtimise tasandil 15 maavalitsust ja valdkondliku juhtimise tasandil valitsusasutuste kohahaldusüksused.

Rahandusministeerium analüüsib, kavandab ja koordineerib riigi regionaalhalduse poliitikat, osaleb vastavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning koordineerib maavalitsuste tegevust.

 

Maavanem ja maavalitsus


Maavanem on riigi huvide esindaja maakonnas, kes põhiülesandena Vabariigi Valitsuse seaduse alusel:

  • esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest;
  • koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas;
  • teostab seaduses sätestatud alustel ja korras haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle;
  • esindab seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus;
  • korraldab Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas;
  • täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.

Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav mitmefunktsiooniline valitsusasutus, mis täidab erinevaid ülesandeid maakorralduse, maareformi, regionaalarengu, planeeringute, keskkonna, ühistranspordi, perekonnaseisu- ja rahvastikutoimingute, tervisedenduse, hariduse, noorsootöö, sotsiaal- ja muudes valdkondades.

Maavanema nimetab viieks aastaks riigihalduse ministri ettepanekul ametisse Vabariigi Valitsus ning oma tegevusest annab ta aru riigihalduse ministrile.

Maavalitsused kuuluvad alates 1. septembrist 2015 Rahandusministeeriumi valitsemisalasse.

 

Maavalitsuste ümberkorraldamine


Riigikogu võttis 14. juunil vastu maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Eelnõude tekstidega saab tutvuda Riigikogu veebilehel:

Valdav osa muudatusi jõustub 1. jaanuaril 2018. Erandiks on haridusvaldkonna ülesanded, mille üleandmine toimub juba 1. septembril 2017 ehk uue õppeaasta alguse seisuga.

Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega on asunud ette valmistama rakendusaktide muutmist.

Maavalitsuste ülesandeid puudutavatest eelnõudest on menetluses veel:

  • Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb alaealiste õigusrikkujatega seonduvat, kannab Riigikogus numbrit 360 SE ning on läbinud esimese lugemise.
  • Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb asendushooldusega, sotsiaalvaldkonna järelevalvega jmt seonduvat, on Vabariigi Valitsus esitanud Riigikogule.
  • Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel Justiitsministeeriumis.
 

Maavalitsuste ülesannete jaotus


Maavalitsuste reformi ettevalmistamisel on valdkondade kaupa kaardistatud maavalitsuste baaseelarve tegevuskulude jaotus ning lähtutud põhimõttest, et kui maavalitsustelt antakse riigiasutusele või kohalikele omavalitsustele üle funktsioon, siis ühes sellega ka praegu maavalitsuste tegevuskuludes kasutusel olev rahaline ressurss.

Viimati uuendatud: 24. Juuli 2017