Haldusreform

Omavalitsuste ühinemine


Riik on alates 1990ndatest aastatest soosinud ja soodustanud igati omavalitsuste omaalgatuslikku ühinemist, et tekiksid suurema territooriumi ja elanike arvuga omavalitsused. Perioodil 1996-2014 toimus Eestis 71 kohaliku omavalituse üksuse ühinemine, mille tulemusel moodustus 30 uut valda ning omavalitsute arv vähenes 254-lt 213-ni. Sellele vaatamata ei omanud vabatahtlikud ühinemised märkimisväärset mõju omavalitsuste võimekusele tervikuna.

2015. aasta kevadel ametisse astunud valitsuse tegevuskavas lepiti kokku lepitud kohaliku omavalitsuse reformi läbiviimises, mille eesmärk on tugevad omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestele on tagatud heal tasemel ja kättesaadavad avalikud teenused. Reformi läbiviimiseks võeti vastu haldusreformi seadus, mis jõustus 1. juulil 2016. Seadusega sätestati omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumiks 5000 elanikku ja seaduse kohaselt oli omavalitsustel omaalgatuslikult võimalik ühinemine kokku leppida kuni 1. jaanuarini 2017. Omavalitsuste osas, kes miinimumsuuruse kriteeriumit ei täinud ja teiste omavalitsustega ei ühinenud, algatas ühinemise Vabariigi Valitsus. Seejärel oli omavalitsustel kuni 15. juunini 2017 võimalik valitsuse algatatud piirides ühinemise tingimustes kokku leppida. Hiljemalt 15. juulil 2017 kinnitas valitsus lõplikud ühinemised. Uued omavalitsused said õigusvõime 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimise järgselt.

Täpsema ülevaate reformiga seotud küsimustest saab haldusreformi kodulehelt.

Kuni 2004. aasta suveni reguleeris omavalitsuste ühinemist Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kuna seadus ei sätestanud täpsemalt haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevaid küsimusi, võttis Riigikogu 2004. aasta juunis vastu kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse, mis jõustus sama aasta 25. juulil. Seaduse eesmärk on soodustada omavalitsuste ühinemist ja haldusterritoriaalse jaotuse korrastumist.

Ühinemise konsultandid


Ühinemise konsultantide tuge on võimalik saada kõigil omavalitsustel, kes soovivad alustada või jätkata ühinemisläbirääkimisi. Konsultandi teenuse taotlemiseks peab omavalitsustel olema volikogu otsusega algatatud ametlikud läbirääkimised. Avalduste vastuvõtmine ja nõustamisotsuste tegemine toimub jooksvalt. Otsused tehakse vähemalt kord kvartalis. etteantud vormil aadressil yhinemiskonsultant@fin.ee.

 

Ühinemiste tulemused

 

Omavalitsuste ühinemise või liitumisega peaks kaasnema omavalitsusüksuste haldus-suutlikkuse kasv, samuti peaks paranema avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning omavalitsuste koostöövõime.

2017. aastal haldusreformi käigus toimunud ühinemiste järgselt vähenes omavalitsuste arv 213-lt 79-le. 160 kohaliku omavalituse üksust ühinesid omaalgatuslikult (so 86%), Kümne ühinemise käigus moodustati alla 5000 elanikuga ehk miinimumkriteeriumile mittevastavad omavalitsused. Nende ja 26 omavalitsuse osas, kes miinimumkriteeriumile ei vastanud ning ühinemistaotlust ei esitanud, algatas ühinemismenetluse Vabariigi Valitsus (va väikesaared, kellele kohaldati valitsuse otsusel seadusest tulenevat erandit). Menetluse käigus loobus valitsus haldusreformi seaduse kohaselt kümnest ühinemisettepanekust ning viis läbi 26 ühinemismenetlust.

Peale reformi vähenes alla 5000 elanikuga omavalitsusüksuste osakaal 79%-lt (169 KOV-i) 19%-le (15 KOV-i) ja üle 11 000 elanikuga omavalitsusüksuste osakaal suurenes 8%-lt (16) 35% (28). Keskmine elanike arv omavalitsustes on pea kolmekordistunud keskmiselt 6349 elanikult 17 118 elanikule, samuti keskmine omavalitsusüksuse pindala (204 km2-lt 550 km2-le).

Ühinemiste tulemusel:

  • vormistatakse haldusterritoriaalselt pikaajalise koostöö tõttu juba toimiv elukorraldus;
  • jätkub piirkonna terviklikum arendamine;
  • on võimalik taotleda Euroopa Liidust suurematele projektidele suuremaid investeeringute kaasfinantseeringuid ja tervet piirkonda tasakaalustatult arendada;
  • on võimalik pakkuda elanikele paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, kuivõrd suuremate eelarvemahtude juures saab palgata kvalifitseeritumaid töötajaid ja ametnikke;
  • tõuseb omavalitsuse haldussuutlikkus, mille tagab ametnike spetsialiseerumine ja sellest johtuv avaliku teenuse kvaliteedi tõus;
  • on võimalik parandada ja tihendada ühistranspordi liiklust, kuna hõlmatud on suurem territoorium;
  • kasvavad omavalitsuse eelarvemahud, mis võimaldavad koostada ja ellu viia suuremaid projekte.

 

 

 

Vaata joonist lähemalt

Viimati uuendatud: 21. Mai 2018