Finantseerimine

Kohaliku omavalitsuste sissetulekud tulevad maksudest, toetustest, teenuste müügist ja muudest tuludest. Riigieelarvest eraldatud riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks.

Üle poole kohalike omavalitsuste kogusissetulekutest moodustab nende elanike makstud füüsilise isiku tulumaks (osa sellest laekub riigile). Maamaks laekub kogu ulatuses kohalikesse eelarvetesse. Riiklike maksude kõrval võib omavalitsus kehtestada oma territooriumil ka kohalikke makse (nt reklaamimaks, parkimistasu), aga nende osakaal kohalikus eelarves on väike.

Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.

Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades katta õpetajate tööjõukulusid, tagada koolilõunat, maksta toimetulekutoetusi ja  hooldada kohalikke teid.

Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda projektipõhiselt toetust mitmest meetmest.

Valdade ja linnade väljaminekutest peaaegu pool on seotud haridusteenuste (lasteaiad, koolid) pakkumisega ning kolmandik on hõlmatud kohalike teede korrashoidu ja inimeste vaba aja veetmisega seotud teenuste pakkumisega. Üldvalitsemisele (sh võlgade teenindamisega seotud kulud) ja näiteks ka sotsiaalvaldkonnale läheb alla 10% väljaminekutest.

Rahandusministeerium töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimis- (sh tasandus- ja toetusfondi jaotuse) ja finantsjuhtimise põhimõtted.

Kohalikud omavalitsused esitavad igakuiseid ülevaateid oma eelarvete seisust ning nende täitmisest. Selle kohta leiab infot finantsülevaadete alt või portaalist Riigiraha.

Kohalike omavalitsuste finantsinfo pilveteenus

Ülevaadet tekkepõhistest raamatupidamise andmetest kohalike omavalitsuste kohta saab riigipilve teenuse kaudu.

Vaata täpsemalt leheküljelt riigiraha.fin.ee.

 

Tasandus- ja toetusfond


2020. aasta tasandus- ja toetusfond

Riigieelarves on kohalikele omavalitsustele ette nähtud toetusteks läbi tasandusfondi 107 mln eurot ja läbi toetusfondi 442 mln eurot. Sealhulgas:

  • üldharidus toetus – 342 mln eurot
  • toimetulekutoetuse maksmise hüvitis – 16,4 mln eurot
  • rahvastikutoimingute hüvitis – 1,1 mln eurot
  • matusetoetusteks – 3,6 mln eurot
  • kohalike teede hoiu toetus – 29,3 mln eurot
  • asendus- ja järelhooldusteenuse toetus – 18,4 mln eurot
  • koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus - 15 mln eurot
  • noorte huvitegevuse toetus - 14,3 mln eurot
  • raske ja sügava puudega laste lastehoiuteenuse toetus - 2,7 mln eurot

2020. aasta tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotuse esialgsed arvestused (XLSX). Punaseks tehtud veergudes vajavad andmed uuendamist. Hetke seisuga on alusandmeid uuendatud üldhariduse, alushariduse, toimetulekutoetuse, raske ja sügava puudega laste teenuste toetuse ja tasandusfondi arvestamisel. Lisatud on asendushoolduse esialgsed andmed, mida KOV peab üle kontrollima. Teistes valdkondades täpsema tulemuse saamiseks tuleb omavalitsusel uuendada punaseks tehtud veergudes olevaid algandmeid.

Tasandusfondi vahendid jaotatakse vastavalt 2020. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikele 1. Toetusfondi vahendid jaotatakse kooskõlas toetusfondi määrusega.

2020-2023. aasta tasandusfond

Tasandusfondi muutuse tingivad mitmed asjaolud: muutused valemites, tulumaksu laekumine, elanike arvu muutused jne. Prognoosimiseks saab kasutada selleks loodud abifaili (83.92 KB, XLSX), mille täpsust saab omavalitsus ise suurendada läbi tulumaksu ja elanike arvu sisestamise. Jättes elanike arvu muutmata, kuigi see tegelikult langeb, või prognoosides tulumaksu kasvu reaalsest madalamaks, saadakse tulemuseks üleprognoositud tasandusfond.

Viimati uuendatud: 4. detsember 2019