Kohalikud omavalitsused

Eestis on 213 kohalikku omavalitsust ehk 30 linna ja 183 valda, mis otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi iseseisvalt.

Igas teises omavalitsuses elab alla 2000 inimese, samas kui Tallinnas on elanikke üle 400 000. Pealinnas elab lausa 4000 korda rohkem inimesi kui Eesti väikseimas, ligi 100 inimesega vallas. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma aga kõikjal Eestis samu ülesandeid ning suutma pakkuda elanikele ühesuguseid teenuseid.

 

Eesti omavalitsussüsteem


Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. Kohaliku omavalitsuse üksustena tegutsevad vallad ja linnad, mis on oma õigusliku seisundi poolest võrdsed.

Omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes iseseisvalt. Riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või omavalitsustega kokkuleppel.

Lisaks omavalitsusstaatusega linnadele on Eesti veel 17 vallasisest linna, mis eraldi haldusüksust ei moodusta. Eesti haldusterritoriaalses korralduses on Pärnumaal ka üks omavalitsusüksus – Vändra –, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald.

Võimu detsentraliseerimiseks võivad omavalitsusüksused moodustada oma territooriumil piiratud omavalitsusliku staatusega osavaldasid ja linnaosasid. Nende moodustamist reguleerib omavalitsuse põhimäärus. Linnaosasid on loodud näiteks Tallinnas, osavallad Väike-Maarja ning Vinni vallas.

Kõik omavalitsusüksused kuuluvad maakonna koosseisu, samuti võivad nad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Riiki esindab maakonnas maavanem.

Lisaks haldusüksustele nagu linn, vald ja maakond jaguneb Eesti territoorium asustusüksusteks: asulateks ja asumiteks.

Vallad jagunevad asulateks, milleks võivad olla külad, alevikud, alevid või vallasisesed linnad. Küla on hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 elanikuga tiheasustusega maa-ala. Alevik, alev ja linn on linnalised asulad, seejuures on alevik üldjuhul vähemalt 300 ning alev ja vallasisene linn üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

 

Kohaliku omavalitsuse struktuur


Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike valitav esinduskogu – volikogu, kes kinnitab ametisse täitevorgani ehk valitsuse.

Valla või linna hääleõiguslikud elanikud valivad kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel, üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks. Kohaliku volikogu liikmeks saavad kandideerida kõik hääleõiguslikud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistus kandvad inimesed valimistel kandideerida ei saa.

Volikogu peab olema vähemalt seitsmeliikmeline ning sinna peab kuuluma paaritu arv saadikuid. Järgmise koosseisu liikmete täpse arvu kinnitab volikogu oma otsusega.

Volikogu valib endale esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised, samuti on volikogul õigus maksta oma liikmetele põhitöökohal saamata jäänud töötasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist.

Volikogu võib moodustada komisjone, mis võivad olla nii alalised kui ajutised. Iga omavalitsusüksuse volikogul peab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi olema vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Muude komisjonide moodustamine on jäetud omavalitsuse põhimääruse reguleerida.

Volikogu komisjone võivad juhtida ainult volikogu liikmed. Enamikes omavalitsustes näeb põhimäärus ette, et pool komisjonide liikmetest peavad kuuluma volikokku. Erandiks on revisjonikomisjon, kuhu võivad kuuluda üksnes volikogu liikmed.

Seaduse alusel on kohaliku volikogu ainupädevuses:

  • otsustada valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise ja munitsipaalvaraga seotud küsimusi;
  • muuta omavalitsusüksuse piire ning moodustada linnaosasid või osavaldu;
  • võtta vastu valla või linna põhimäärus ning arengukava;
  • valida ning vabastada ametist valla- või linnavolikogu esimees, vallavanem või linnapea;
  • kehtestada teenistujate palgaastmed ja palgamäärad;
  • moodustada ja likvideerida volikogu komisjone.

Valla- või linnavalitsuse nimetab volikogu ametisse üheks volikogu perioodiks. Valitsust juhib vallavanem või linnapea, kelle ettepanekul nimetab volikogu ametisse ka teised valla- või linnavalitsuse liikmed.

Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii ametnikud kui poliitikud, kes aga ei tohi kuuluda samal ajal volikokku. Erinevalt volikogu istungitest on valla- või linnavalitsuse istungid tavaliselt kinnised.

Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis juhib vallavanem või linnapea lisaks valitsusele ka omavalitsuse administratsiooni, mis jaguneb osakondadeks ja kantseleiks. Suuremates linnades, kus on palju töömahukaid valdkondi, on administratsiooni struktuuriüksustena moodustatud ametid, mis omakorda koosnevad osakondadest. Väiksemates omavalitsusüksustes asendab osakonda üks, kogu valdkonna eest vastutav erialaspetsialist.

Iga omavalitsusüksuse administratsioonis peab olema valla- või linnasekretäri ametikoht. Valla- või linnasekretär valmistab ette valitsuse istungi materjale ja vastutab valitsuse vastuvõetavate õigusaktide õiguspärasuse eest.

Osavald ja linnaosa on piiratud omavalitsusliku staatusega üksus, mille moodustamise üldised alused määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Osavalla ja linnaosa staatus sätestab volikogu linnaosa või osavalla põhikirjaga, kus on muu hulgas kirjas nii selle moodustamise kord kui ka territoorium, pädevus ja vanema ametisse nimetamise kord.

Tallinnas on võimu detsentraliseerimiseks moodustatud linnaosad, millel on halduskogu ja linnaosavalitsus.

Arengukavad


Igal vallal ja linnal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele (vt ka kohaliku omavalitsuse arendustegevus (10.19 MB, PDF)).

Arengukavas peavad olema esitatud:

  • majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
  • probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
  • tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
  • strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.
 

Kohaliku omavalitsuse ülesanded


Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike valitav esinduskogu – volikogu, kes kinnitab ametisse täitevorgani ehk valitsuse.

Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on subsidiaarsus-printsiip, mis tähendab, et ülesandeid tuleb täita elanikule võimalikult lähedal asuval avaliku halduse tasandil. Kohaliku volikogu üks peamisi ülesandeid on teha olulisemaid kohalikku elu, näiteks haridust, kultuuri, sotsiaalhoolekannet või tervishoidu puudutavaid otsuseid ning suunata omavalitsuse arengut.

Valla või linna hääleõiguslikud elanikud valivad kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel, üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks. Kohaliku volikogu liikmeks saavad kandideerida kõik hääleõiguslikud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistus kandvad inimesed valimistel kandideerida ei saa.

Omavalitsuse peamised ülesanded sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

Omavalitsus peab korraldama sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui neid ülesandeid ei ole antud seadusega kellegi teise täita.

Samuti peab omavalitsus korraldama enda omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Seadusega võidakse ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

Seaduse alusel võib vald või linn volitada oma ülesandeid täitma ka näiteks erafirmat või mittetulundusühingut. Lisaks võib omavalitsus moodustada teenuste osutamiseks asutusi, olla vastavate äriühingute aktsionäriks või osanikuks ning sihtasutuste või mittetulundusühingute liikmeks.

Vajadusel saavad omavalitsuse elanikud kasutada ka teistes omavalitsustes pakutavaid teenuseid. Nende eest peab tasuma teenuse kasutajate elukohajärgne omavalitsus.

Loe lisaks: kohustuslike KOV ülesannete ja KOV täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend (382.51 KB, PDF).

 

Riiklik järelvalve


Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse omavalitsusüksuste tehtavate haldustoimingute õiguspärasust. Omavalitsuste tegevuse üle teevad riiklikku järelevalvet maavanemad ning teatud küsimustes ka ametid ja inspektsioonid.

Maavanem kontrollib omavalitsuse haldusaktide ja teatud haldustoimingute seaduslikkust. Muu hulgas kontrollib ta omavalitsusüksuse valduses või kasutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust ning omavalitsusele seadusega pandud või halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täimist. Õigustloovate aktide seadusele vastavust kontrollib õiguskantsler ning majanduskontrolli teeb riigikontroll. Kuna kõikide üksikaktide ärakirju ei pea omavalitsus maavanemale edastama, lähtutakse järelevalve tegemisel otstarbekusest.

Õiguskantsler kontrollib omavalitsuse õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. Omavalitsusüksuseid kontrollib oma pädevuse piires ka Riigikontroll, kes kontrollib omavalitsusüksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamist.

 

Omavalitsusliidud


Omavalitsuste ühistöö üks olulisemaid vorme on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. Eestis on kaks üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid omavalitsusüksusi tervikuna suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liitu kuulumine ei ole omavalitsusele kohustuslik.

Üleriigilised omavalitsusliidud on 1920. aastal asutatud Eesti Linnade Liit ning 1921. aastal asutatud Eesti Maaomavalitsuste Liit. Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärk on:

  • esindada ja kaitsta liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ühishuvisid;
  • aidata kaasa omavalitsuste üldisele arengule;
  • osaleda omavalitsusi puudutavas seadusloomeprotsessis;
  • edendada ja korraldada liikmeks olevate omavalitsuste koostööd;
  • luua oma liikmetele võimalusi seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

Alates 1994. aastast tegutseb üleriigiliste omavalitsusliitude katuseorganisatsioonina omavalitsusliitude koostöökogu, mis osaleb valitsuskomisjoniga peetavatel eelarveläbirääkimistel.

Õigusaktide järgi peavad maakondlikud omavalitsusliidud osalema üleriigilise planeeringu koostamises ja selle kooskõlastama, esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid riikliku koolitustellimuse osas ja olema vajadusel kaasatud maakondliku ühistranspordi korraldamisesse.

Maakondlikud omavalitsusliidud täidavad nii liitu kuuluvate omavalitsuste delegeeritud kui ka seadusega pandud ülesandeid. Maakondlike omavalitsusliitude eesmärk on:

  • aidata kaasa liikmete ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule;
  • säilitada ja edendada maakonna kultuuritraditsioone;
  • esindada maakonda ja oma liikmeid ning kaitsta liikmete ühiseid huvisid;
  • edendada ja korraldada liikmeks olevate omavalitsuste koostööd;
  • luua oma liikmetele võimalusi seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks.

Kohalike omavalitsuste koostöö analüüs


Uuringu eesmärk on analüüsida, millised on võimalused hoida kokku kohalike omavalitsuste avalike teenuste ressursse koostöö kaudu. Uuring hõlmas kahte valdkonda: sotsiaalhoolekande (eakate hoolekanne) ja keskkonna valdkonda (jäätmemajandus). Uuringu tulemiks oli analüüsi aruanded koos soovitustega KOV koostöö edendamiseks riigi tasandil, milles on toodud lahendused KOV-ide koostöö soodustamiseks. Uuring koosnes kolmest etapist.

I Koostöö korraldusliku raamistiku ja võimalike mudelite kirjeldamine ja võrdlev ülevaade koos soovitustega Eestile sobivamate koostöö korralduse mudelitega õigusaktidega kehtestatud kohalike teenuste osutamiseks või ülesannete täitmiseks omavalitsuste koostöös.

II Teenuste ja ülesannete kirjeldamine ja koostööpiirkonna modelleerimine - teises etapis tuvastati, milliste teenuste ja ülesannete osas etteantud valdkonnas või -valdkondades on võimalused ressursikasutust ja kvaliteeti parandada läbi KOV üksuste koostöö ning esitada konkreetsed ettepanekud koostöö piirkondade suuruse kohta.

III Koostöömudelite rakendamine (sh alternatiivide mõjude hindamine) – soovituslike koostöö juhtimis-, rahastamis- ja korralduslikud mudelite (mis tagaksid koostöö rakendumise KOV üksuste vahel, sh arvestades seniseid takistusi koostööle KOV-ides) rakendamiseks konkreetsete meetmete ja vajalikeks õiguskeskkonna muudatuste kohta ettepanekute esitamine.

IV Uuringu kokkuvõte eesti (511.35 KB, PDF) ja inglise (262.89 KB, PDF) keeles.

Kohaliku omavalitsuse infoühiskond

Siseministeerium toetab kohaliku omavalitsuse infoühiskonna arendamist alates 2007. aastast. Aitame kohalikel omavalitsustel kasutusele võtta erinevaid infosüsteeme, et luua Eesti elanikule kohaliku tasandiga suhtlemiseks mugavaim ja kiireim võimalus.

Kohaliku omavalitsuse kaasatus ja panus infoühiskonna arengule Eestis toob elanikele senisest kvaliteetsema ja samas lihtsamini kasutatava teenuse. Siseministeeriumi ülesandeks on koostöös kohalike omavalitsuste, maavalitsuse ja teiste osapooltega selgitada välja omavalitsuste infotehnoloogiliste lahenduste vajadused, toetada omavalitsusi puudutavaid infoühiskonna arendusprojekte ning korraldada vastavat teavitus- ja koolitustegevust.

Lisainfo http://kov.riik.ee/

 

Viimati uuendatud: 22. September 2017