Sa oled siin

Koroonaviiruse korduma kippuvad küsimused

Siit leiad riigi rahanduse ja kohalike omavalitsuste seadusandliku korralduse info, mis on seotud koroonaviiruse mõjuga.

Vaata altpool korduma kippuvaid küsimusi. Palun tutvu ka teiste ministeriumite KKKdega, sest mitmed teemad jagunevad eri asutuste vahel. Kui sealt ka vastust ei leia, palun saada email info@fin.ee 
Täname! 

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas tuleb pidada viiruse leviku olukorras linna-, vallavolikogude ja linna-, vallavalitsuste istungeid?

Soovitame volikogu ja valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida füüsilisi kogunemisi.
Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada volikogu, valitsuse ja komisjonide istungite pidamisel elektroonilisi töövorme. Samuti saavad omavalitsused kaaluda võimalikult suures ulatuses kohalikes omavalitsustes kaugtöö tegemise võimalust.
Kohalikel omavalitsustel on võimalik valida oma töö korraldamiseks vajalikud töövormid. Näiteks otsustada viia volikogu ja valitsuse istungeid läbi elektrooniliselt, kuulutada volikogu istung haiguste leviku tõkestamiseks kinniseks.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei sisalda piirangut volikogu istungite pidamiseks elektrooniliselt, kas VOLISe, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.
KOKSi kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungist toimub reaalajas n-ö ülekanne.
Volikogul on õigus kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.
Volikogu istungite läbiviimise täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga.
Koroonaviiruse leviku perioodil on soovitatav võimaldada kohalike omavalitsuste töös kasutada laialdaselt kaugtöövorme. Sealhulgas viia volikogu ja valitsuse istungid eelistatult läbi elektrooniliselt. Viiruse leviku vältimiseks on soovitatav omavalitsusasutuste töökorralduses tagada inimeste hajutamine, siseruumides olevate koosolekute puhul koha kuni 50% täituvus; desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Lisainfot leiate omavalitsuste portaalist: https://omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-koroonaviiruse-perioodil.

Viiruse leviku olukorras KOKSi rakendamisega seonduvate küsimuste osas saate täpsemat infot repo@fin.ee.

Kust leida veel infot kohalike omavalitsuse töökorralduse kohta?

Missugused eurotoetuste kulud on abikõlbulikud?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks [1], seega on tegemist force majeure olukorraga. Kulude abikõlblikuks tunnistamisel tuleb koosmõjus hinnata nii siseriiklikke kui EL abikõlblikkuse reegleid võttes arvesse vääramatu jõu mõju.
Abikõlblikuks loetakse ka kulud, mis on seotud Covid-19 levikuga või selle mõjuga ehk doominoefekti tulemusega alates 01.02.2020. Näiteks seminarid, konverentsid, koolitused või muu tegevus või üritus on ära jäänud või edasi lükatud tellimuste või üritusel osalejate arv on vähenenud, esinevad tarneahela tõrked, tööjõu liikumise takistused.
Kulud loetakse abikõlblikuks järgmistel tingimustel:
• toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasi saamiseks või vältimiseks. Kui tegevused on peatunud ja edasi lükatud ning sellest tulenevalt palgaliste töötajate (näiteks projektijuhid) töökoormus alanenud, siis töötasude arvestamisel tuleb toetuse saajal tööandjana kasutada Töölepingu seaduse § 37 toodud võimalust töötasu vähendamiseks. Kui selgub, et tööandja on jätkanud töötasu maksmist ebamõistlikus mahus ajal, mil tegevusi ei toimunud, ei saa kulu abikõlblikuks lugeda;
• toetuse saaja esitab rakendusüksusele (nende olemasolul):
1. info ja dokumendid tegevuse ära jäämise või vähenenud ulatuse kohta. Kui kulu on Covid-19 levikuga kaudselt seotud, siis ka põhjenduse sellise seose olemasolu kohta;
2. ürituste korral tõenduse, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt;
3. kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument (nt kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused), millest nähtub, et kindlustus ei kata tehtud kulutusi;
4. kreeditarved (majutus, lennupilet jmt).
Covid-19 mõjutuste tõttu abikõlblikuks loetud kulutuste puhul tuleb pidada rakendusüksusel eraldi arvestust (minimaalselt projekt nr, maksetaotluse nr, kuludokumendi nr/nimetus ja kulu abikõlblikuks loetud summa). Maksetaotluse kuludokumendi lahtrisse „RÜ sisesed märkused“ lisada märksõna „koroona“. See võimaldab vajadusel hiljem need kulud kiiresti leida.
Ühikuhind, mis on ette makstud, kuid jääb täielikult kasutamata, tuleb toetuse saajal vabatahtlikult tagastada. Ühikuhinda võib välja maksta osaliselt, kui kõiki ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi ei jõutud teha või saadi juba tehtud kulutused osaliselt tagasi.
• Kui seoses eriolukorraga ei suuda toetuse saajad abikõlblikkuse perioodil oma tegevusi lõpetada, siis palun esitada toetust andnud rakendusüksusele projekti muutmise taotlus.
• Kui meetme tingimused ei võimalda projekti abikõlblikkuse aega või tegevusi muuta, siis tuleks rakendusüksusel läbi rääkida rakendusasutusega võimalik meetme tingimuste muudatus. Korraldusasutus on valmis siin igakülgselt nõustama ja abiks olema.
[1] https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/events-as-they-happen

Lisainfo: Brit Koppel, Riigi Tugiteenuste keskus, brit.koppel@rtk.ee

Kuidas toimida riigihangete korraldamisel?

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamine ettenägematu sündmuse tõttu

Juhul kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada RHS-is sätestatud minimaalsetest taotluste ja pakkumuste esitamise tähtaegadest, siis on hankijal võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust lähtudes RHS § 49 lg 1 p-st 3.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust saab eelnevalt nimetatud alusel kasutada kui hankelepingu eeldatav käibemaksuta maksumus on asjade ja teenuste korral 30 0000 eurot või üle selle ja ehitustööde korral 60 000 eurot ja üle selle, kuna ka lihthanget võib korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole pakkumuste elektroonilises või kirjalikus vormis küsimine kohustuslik, samuti on võimalik eriti pakilistes olukordades pöörduda läbirääkimisteks vaid ühe pakkuja poole.
Kõrvaldamise aluste kontrollimisel tuleb lähtuda RHS § 72 lg –st 7, mille kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ettevõtjaga, kellel või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või asjaomase riigihankega seotud lepingulisel esindajal on hankijale teadaolevalt RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus. Praktikas tuleks eeltoodud sõnastust mõista nii, et kõrvaldamise aluste kontrollimine on hankijal kohustuslik vaid siis, kui hankija on teadlik või tal on kahtlus, et pakkujal või taotlejal või temaga seotud isikul kõrvaldamise alus esineb või võib esineda. Kohustuslike kõrvaldamise aluste st RHS § 95 lg-s 1 nimetatud aluste esinemist on enamusel juhtudel võimalik hõlpsasti kontrollida riigihangete registris tehtavate päringute abil.
Isegi kui ettevõtjal, kellega soovitakse hankeleping sõlmida, esineb hankijale teadaolevalt mõni kohustuslik kõrvaldamise alus, on võimalik RHS § 95 lg 3 kohaselt olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata, siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida. Teisisõnu võiks eriolukorra puhul näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutades valitud ettevõtjaga lepingu sõlmida, kui alternatiivset ettevõtjat kas üldse ei ole või ei ole võimalik sellist ettevõtjat mõistlikke pingutusi tehes leida.
Tuletame meelde, et pärast hankelepingu sõlmimist tuleb 30 päeva jooksul esitada riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teade.
Juhime tähelepanu, et väljakuulutamiseta menetlust võib kasutada vaid põhjendatud ulatuses, see tähendab, et kiireloomiste vajaduste katmiseks ja lünkade täitmiseks. Pikemaajaliste lepingute jaoks tuleb valida väljakuulutatav hankemenetlus.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamise kaalumisel tuleks kaaluda, kas avatud hankemenetluses RHS § 93 lg-s 2 sätestatud lühendatud pakkumuste esitamise tähtaja kohaldamine ei ole võimalik. Olukorras, kus kavandatava hankelepingu maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ning hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude tõttu, on lubatud avatud hankemenetluses kasutada lühendatud pakkumuste esitamise tähtaegu. Lühendatud tähtajaks on võimalik määrata minimaalselt asjade ja teenuste hankelepingu korral 15 päeva, ehitustööde korral 25 päeva.

Maksuvõlgade tekkimisel tuleb arvestada järgnevaga
Kui ilmneb, et ettevõtjal on maksuvõlg (st RHS § 95 lg 1 p-s 4 nimetatud riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt), siis tuleb anda ettevõtjale võimalus maksuvõlg kas tasuda või ajatada hankija määratud tähtaja jooksul. Hankija ei või sealjuures määrata lühemat tähtaega kui kolm tööpäeva, mõjuvatel põhjustel võib hankija pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest. Maksuvõla ajatamiseks või tasumiseks tuleb pöörduda ettevõtjal maksuhalduri (Maksu- ja Tolliameti) poole.
Ettevõtja saab teha enda kohta päringu riigihangete registris kontrollimaks, kas riigihankest kõrvaldamist tingiv kõrvaldamise alus esineb.
Kui ettevõtjal, kellega soovitakse hankeleping sõlmida, esineb hankijale mõni kohustuslik kõrvaldamise alus (nt maksuvõlg), on võimalik olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata (nt kui kõikidel hankes osalevatel ettevõtjatel esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus), siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida.

Hankelepingute muutmine ja vääramatu jõud
Riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingud on võlaõiguslikud lepingud ning nende täitmisele tuleb rakendada võlaõigusseaduses sätestatut ning lepingus kokku lepitut. Riigihangete seadus ei sekku hankelepingu täitmisesse rohkem, kui üksnes hankelepingu muutmise (RHS § 123) ning teatud juhtudel ka ülesütlemise küsimustes (RHS § 124). RHS § 123 kohane hankelepingu muutmine ei ole samastatav VÕS § 103 olukorraga, kus lepingupool ei saa vääramatu jõu tõttu oma lepingulisi kohustusi täita. Enamasti on hankelepingutes vääramatu jõu klauslites kokku lepitud ning need reeglid võivad olla erinevad, seepärast tuleb iga lepingut vaadelda eraldi.
Eriolukorrast tulenevaid asjaolusid võib olenevalt hankelepingust vääramatuks jõuks pidada ja sellisel juhul tuleb lähtuda lepingus sisalduvatest vääramatu jõu klauslitest. Juhul kui lepingus on ette nähtud lepingu muutmise võimalus tulenevalt vääramatust jõust ning muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud ja sealjuures ei muudeta lepingu üldist olemust, siis on hankelepingu muudatused lubatud RHS § 123 lg 1 p 2 alusel.
Olukorras, kus lepingus ette nähtud regulatsioon RHS § 123 lg 1 p 2 nõuetele ei vasta, kuid hankija soovib ikkagi kokku leppida hankelepingu muutmises, tuleks muudatust hinnata mõne teise RHS § 123 lg 1 p-i valguses. Näiteks RHS § 123  lg 1 p 4 alusel võib lepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Seega, hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, milleks saavad olla näiteks eriolukorraga seoses hankijale pandud kohustused, võivad olla lepingu muutmise aluseks, kui muudatuse väärtus on võimalik välja arvutada ja see ei ületa 50 protsenti lepingu algsest maksumusest. RHS § 123 lg 1 p 4 alusel lepingu muutmise järel tuleb 10 päeva jooksul esitada riigihangete registrile hankelepingu muutmise teade.
Väiksemat rahalist väärtust omavate mudatuste korral on võimalik kasutada ka RHS § 123 lg 1 p 1 sätestatud muutmise alust. See tähendab, et hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10 protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10 protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest.
Rahandusministeerium saab anda selgitusi ainult riigihangete seaduse kohta, võlaõigusseaduse, sh vääramatu jõu tõlgendamise küsimustes palume pöörduda kas õigusnõustajate või teiste pädevate asutuste poole. Pikemalt on võimalik vääramatust jõust lugeda näiteks Rahandusministeeriumi koroona KKK-st (vt all) või Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Riigihangete arvete maksetähtajad
Maksimaalsed riigihangete arvete maksetähtpäevad on kehtestatud võlaõigusseaduses. Riigihangetes on need üldjuhul kas 30 päeva või 60 päeva, olenevalt hankija liigist.
Kuna seadus näeb ette üksnes maksimaalsed tähtajad, on hankijatel lubatud arveid maksta kiiremini. Soovitame eelnevast lähtudes hankijatel võimalusel arveid tasuda kiiremini kui seaduses sätestatud, eriti nendele ettevõtjatele, kes tegutsevad majandussektorites, mis on kõige enam negatiivselt viiruse levikust ja sellest tingitud olukorrast mõjutatud.

Riigihangete juhiseid saab lugeda rahandusministeeriumi kodulehel.
Kontaktid riigihangete nõustamiseks rahandusministeeriumi kodulehel.

Kuidas menetleda hetkeolukorras kohalike omavalitsuste planeeringuid?

Koroonaviiruse leviku tingimustes planeeringute menetlemise kohta info leiab portaalist planeerimine.ee.
 

Kavandamisel toetusmeetmed ja muu rahandusvaldkonna info

Riik toetab ettevõtteid lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu

Riigi vahendid suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. 

COVID-19 abimeetmed ettevõtjale - KredEx
Kriisimeetmed põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele - Maaelu Edendamise SA
Maksu- ja Tolliameti info www.emta.ee/eriolukord
vene keeles https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.

Mask kaitseb!

Loe ka maskide kandmise soovitusi ja muud olulist infot isikukaitsevahendite kohta Terviseameti kodulehelt

Info maskide ja nende kandmise kohta: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Millal saab lepingutes tugineda vääramatule jõule?

Vääramatu jõud lepingute täitmist takistava asjaoluna

Iga kohaliku omavalitsuse üksus on vaba otsustama kuidas ta tagab oma õiguste ja kohustuste täitmise lepingulistes suhetes. Printsiibis kuuluvad sõlmitud lepingud ka eriolukorras täitmisele, kui lepingu pool või pooled ei tugine lepingu täitmist oluliselt takistavale asjaolule. Üheks selliseks asjaoluks, mis praeguses eriolukorras võib kõne alla tulla, on lepingu täitmist takistav vääramatu jõud (force majeure).

Soovitame oma lepingupartneritega suhtlemisel olla võimalusel paindlik ja kompromisse otsiv, kuid alljärgnev juhend selgitab olukordi, millal vääramatule jõule, kui lepinguga võetud kohustuste täitmist takistavale asjaolule, saab tugineda.
 

1. Millal ja kuidas saab lepingu pool tugineda vääramatule jõule?

Esiteks, kui leping on sõlmitud välispartneritega, tuleks kontrollida üle, millise riigi õigust kohaldatakse lepingule (erinevates õigusruumides võib vääramatu jõu sisu mõnevõrra erineda) ning kas lepingus on sõnastatud vääramatu jõu mõistet kitsendavalt, laiendavalt.

Eestis kehtiv võlaõigusseadus (VÕS) loeb kohustuse täitmata jätmise vabandatavaks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud (§ 103). Sellisel juhul ei ole teisel poolel õigus nõuda lepingut rikkunud/kohustust täitma pidanud poolelt (võlgnikult) leppetrahvi ega kahju hüvitamist, aga on õigus keelduda oma kohustuse täitmistest, leping lõpetada (eelduste täitmisel) või alandada hinda (VÕS § 105).

Teiseks, juriidiliselt saab vääramatule jõule tugineda üksnes olukorras, kus lepingu täitmine on võimatu, mitte raskendatud või ebamugav või mittesoovitav (nt töötajad kodusel režiimil, keeruline on kokku saada vms). Lepingu eest vastutava isiku tegevusetus (nt lepingu täitmise takistuse esinemisel mittereageerimine vms) ei ole õiguslikult korrektne ning võib kaasa tuua probleeme (sh rahalise kohustuse, tagasinõuded, maine kahju jne). Leping peab kajastama ajakohaseid andmeid ning olenemata lepingupartneri usaldusväärsusest, tuleb muutunud asjaolud esimesel võimalusel fikseerida (eelistatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis). 

Kolmandaks, kui lepingus on vääramatu jõud või lepingu täitmise takistamist tingimused reguleeritud seadusest erinevalt või põhjalikumalt, prevaleerib lepingus sätestatu. Kui lepingust puuduvad eraldi vääramatu jõu sätted või on viidatud VÕS-ile, saab tugineda seaduses sätestatule.

Neljandaks, vääramatu jõud peab vahetult mõjutama lepingu täitmist.

Viiendaks, juhul kui pool otsustab vääramatut jõudu kohaldada, tuleb sellest viivitamatult teavitada ka teist poolt. Vastasel juhul võib olla keeruline hiljem vääramatu jõu asjaolule tugineda.

Kuuendaks, vääramatu jõud võimaldab edasi lükata kohustuse täitmist seni kuni vääramatu jõu mõju kestab. Lepingupoolel, kes on rikkumises või ei suuda lepingut täita, ei ole õigust lepingut lõpetada VÕS alusel (kuid lõpetamise õigus võib tulla lepingust).

Samas ei ole vääramatu jõud üldjuhul takistavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel. Lepingu poolel on õigus keelduda raha maksmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud.

Vääramatule jõule tuginev isik (võlgnik) peab tõendama (tõendid tuleks säilitada, nt ametlikud teated karantiini või liikumispiirangute kehtestamisest, tõkestusmeetmete tõttu tegemata jäänud reisid ja kaubaveod), et täidetud on KÕIK järgmised eeldused:
• takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist: näiteks võib takistavaks asjaoluks olla praegune eriolukord, kus on määratud liikumispiirangud ja koolitaja teisest riigist ei pääse koolitusele.
• takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri: kohustuse täitmist takistava asjaolu teke peab olema objektiivne, st see ei tohi olla põhjustatud võlgniku enda tegevusest või tegevusetusest.
• asjaolu ettenägematus: kohustuse täitmist takistava asjaolu saabumine peab olema ootamatu, mistõttu ei saa võlgnikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Seda hinnatakse lepingu sõlmimise seisuga!
• asjaolu vältimatus ja ületamatus: kohustuse täitmist takistav asjaolu peab olema selline, et asjaolu ilmsiks tulemisel ei saa võlgnikult mõistlikult oodata selle asjaolu kohustuse täitmisele avalduva mõju vältimist või asjaolu või selle tagajärje ületamist. Asjaolude mõjutatavuse hindamisel tuleb lähtuda sarnastel asjaoludel heas usus tegutsevast isikust, seega neutraalsest isikust, kes üritab teha mõistlikult kõik endast oleneva, et asjaolu ületada.

Seega vääramatu jõule saab tugineda üksnes eeltoodud eelduste üheaegsel esinemisel.

Olukorras (näiteks kui välisriigist koolitaja on kutsutud esinema), kus lepingu täitmine on takistatud lähtuvalt Eesti Vabariigi Valitsuse või teiste riikide antud korraldustest (nt selle tulemusel koolitaja ei pääse Eestisse) ning takistus ei ole põhjustatud võlgniku tegevusest/tegevusetusest (nt koolitaja ei saa eriolukorra väljakuulutamist mingil viisil mõjutada), ei olnud teada lepingu sõlmimise hetkel (nt koolitajaga sõlmiti leping enne pandeemia tekkimist ja eriolukorra väljakuulutamist) ja ei ole mõistlikult ületatav (nt koolitaja ei saa ilma ebamõistlike pingutusi tegemata Eestisse tulla), saab eelduslikult tugineda vääramatule jõule.

Näiteks aga olukorras, kus lepingu täitmine ei ole otseselt takistusi st see ei ole võimatu, kuid lepingu täitmine soovitakse edasi lükata või ära jätta lähtudes Vabariigi Valitsuse või majasisestest soovitustest/juhistest, ei saa paraku tugineda vääramatule jõule ning tuleb otsida muud lahendused, eelkõige leppida kokku lepingu muutmises. 
 

2. Mida teha sõlmitud lepingutega, mille täitmine on (võib olla tulevikus) takistatud eriolukorrast tulenevalt?

• Esmalt tuleks hinnata, kas lepingu tingimused näevad ette lepingu muutmise (pikendamise) võimaluse. Juhul, kui näevad ja see on meie huvides, saab vormistada lepingu muudatuse vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele.  

• Kui lepingu tingimused lepingu muutmise võimalust ette ei näe, tuleb püüda teise poolega saavutada lepingu muutmiseks kokkulepe, sealjuures tuleb eelnevalt hinnata, kas õigusaktidest või muudest dokumentidest ei tulene piiranguid lepingu muutmiseks.

• Hankelepingu korral tuleb muuhulgas kontrollida lepingu muutmise lubatavust riigihangete seaduse (RHS) § 123 alusel (nt RHS § 123 lg 4).

• Kui kohalik omavalitsus üksus on ise kohustatud isikuks (nt toetuse saaja), on mõistlik rahastajalt uurida, kas on välja antud juhiseid toetuse saajatele, kas on lepingu muutmise (pikendamise) võimalust jne. 

• Juhul, kui piiranguid ei kohaldu (nt ebavõrdne kohtlemine vms), muudatus on mõistlik ja vastab kohaliku omavalitsuse üksuse huvidele ning teine lepingupool on sellega nõus, saab vormistada lepingu muudatuse lisades lepingu muudatuse juurde asjaolud, põhjendused ja selgitused, mis tingisid muutmise vajaduse.

• Kui lepingut ei ole võimalik muuta (nt RHS § 123 lg 2 – lepingu muutmise keeld, rahastamise tingimused ei võimalda) ja lepingut ei suudeta täita, tuleb hinnata, kas on võimalik tugineda vääramatule jõule (vt punkti 1). Vääramatule jõule tuginev pool peab kirjalikult tõendama vääramatu jõu esinemise asjaolusid.

• Juhul, kui ei suudeta lepingut täita ja ei saa tugineda vääramatule jõule, tuleb hinnata, milliseid õiguskaitsevahendeid saab ja on mõistlik kasutada juba ennetavalt.

 

Täiendavaid juhendmaterjale:

- enne lepingu sõlmimist kontrollida, kas VV on andnud täiendavaid korraldusi, mis võiksid puudutada lepingu täitmist: www.riigiteataja.ee (Riigi Teataja esilehel on otselinkidena kättesaadavad kõik eriolukorda sätestavad õigusaktid);
- tutvuda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna antud seisukohaga hankelepingu muudatuse ja vääramatu jõu kohta;
- tutvuda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhisega riigihangete kohta seoses eriolukorraga ja selle tagajärgedega;
- tutvuda korraldusasutuse seisukohaga seoses Covid-19 kulude abikõlblikkusega.

Kuidas korraldada rahaasju viiruse leviku olukorras?

Mida teha, kui sissetulekute vähenemise tõttu ei suuda ma võib-olla oma laene praegu tagasi maksta?
Nähes ette, et sissetulekute vähenemise tõttu võib tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta viivitamatult ühendust oma laenuandjaga. Kiire tegutsemine veel enne võlgnevuste tekkimist annab hea pinnase kokkuleppele jõudmiseks. Samuti arvesta, et sulle on kasulik, kui sinu makseajalugu säilib korrektsena ja sinu kohta pole märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine


Mida teha, kui ma olen jäänud võlgu laenu / järelmaksu / liisingu vm eest?
Kõige olulisem on kohe probleemiga tegeleda ja laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud, ühendust võtta. Mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe. Samuti arvesta, et sulle on kasulik, kui sinu makseajalugu säilib korrektsena ja sinu kohta pole märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou

Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada.
Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega.

Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/

Mis on laenupuhkus (maksepuhkus) ja millal saan ma seda kasutada?
Laenupuhkus või ka maksepuhkus on kokkulepe pangaga mitte maksta teatud perioodil tagasi laenu põhiosamakseid. Sõltuvalt laenutüübist ning kokkuleppest panga või laenuandjaga võib see tähendada puhkust ka intresside maksmises. Mõningatel juhtudel olenevalt panga poliitikast võivad lisanduda kulutused lepingu muutmise tasude näol.
Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ning seega oled laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja ka maksepuhkusest keelduda.
Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel oma laenuandjaga ning üldjuhul on selle põhjuseks ajutine sissetulekute vähenemine. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu oma laenuandja(te) poole.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/makseraskustes-kaitumine

Kas viitega ebakindlatele aegadele majanduses ja selles tulenevale võimalikele finantsprobleemidele võib pank nõuda eraisikult täiendavaid tagatisi eluasemelaenule?
Eluasemelaenu tagatised on kokku lepitud laenulepingus. Poolte vaheliste kohustuste tasakaalu muutudes võib olla põhjust kokku leppida nii lepingu tingimuste kui sellega seotud tagatiste muutuses. Küll aga ei ole olukorras, mis ei ole eluasemelaenu saanud eraisiku kujundada, õigust laenu andjal nõuda täiendavaid tagatisi viitega üldisele majandusolukorra halvenemisele. See regulatsioon tuleb asjaõigusseaduse § 335 lõikest 3, mille kohaselt hüpoteegipidaja ei või nõuda täiendavat tagatist ega võla osalist tasumist, kui kinnisasja, millel asub füüsilise isiku põhiline eluase, väärtus väheneb kinnisasjade turuolukorra muutumise tõttu.

Kas praegu on hea aeg pangast laenu võtta?
Laenu võttes pead olema veendunud, et suudad tagasi maksta nii laenu põhiosa- kui intressimakseid nii järgnevatel kuudel kuni laenu täieliku tagasimaksmiseni. Mõistlik on omada paari kuu kulutuste, sh laenumaksete katteks puhvrit, mis aitab ootamatuste korral. Teades, et tulevik on ebakindel, ees ootab ilmselt koondamine või sissetulekute oluline vähendamine ning kulutuste tarbeks lisapuhver puudub, tasub väga hoolikalt läbi mõelda kuidas edaspidi laenumakseid tasuda või saab laenuvõtmist ehk pisut edasi lükata.
Kui laenu on siiski kohe vaja võtta, siis on mõistlik oma rahaasjades inventuur teha ning igasuguste ootamatuste kaitseks kohe hakata koguma säästupuhvrit.

Enne laenu võtmist tutvu enamlevinud küsimustega siin: https://www.minuraha.ee/index.php/et/pangandus/laenud/intress-ja-muud-laenamisega-seotud-tasud

Kuidas ma aru saan, mille eest minu sõlmitud kindlustus mind kaitseb?
Kindlustustingimused lepitakse kokku kindlustuslepingus, kus on ka ära toodud millal ja mille eest konkreetne kindlustus mind kaitseb. Arusaamatuste tekkimisel võta ühendust oma kindlustusandjaga (kui oled lepingu sõlminud kindlustusmaakleri või –vahendaja kaudu, võid ühendust võtta ka nendega).

Lisainfot leiad veel siit: https://www.minuraha.ee/index.php/et/kindlustus/probleem-kindlustusega

Millistel tingimustel rakendub maksusoodustus COVID-19 kaupadele?

COVID-19 viiruse ennetamiseks ja peatamiseks kasutatavate isikukaitsevahendite jm meditsiiniliste vahendite tolli- ja käibemaksuvaba import, käibemaksuvaba ühendusesisene soetus ja siseriikliku käibe maksustamine 0%-lise maksumääraga 
 

1. Maksuvabastuse ja 0%-lise käibemaksumäära rakendamise õiguslik alus

1.1. Import
Euroopa Komisjon (komisjon) tegi 3. aprillil 2020 otsuse, mille alusel võib kohaldada COVID-19 viiruse puhangu vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ning muude meditsiiniliste vahendite impordil tolli- ja käibemaksuvabastust.

Komisjoni otsus põhineb nõukogu määruse 2009/1186 artiklitel 74-80 ja nõukogu direktiivi 132/2009 artiklitel 51-57.

1.2. Ühendusesisene soetus
Käibemaksuseaduse § 18 punkti 2 alusel on kauba ühendusesisene soetus maksuvaba juhul, kui kauba import on käibemaksuseaduse § 17 kohaselt maksuvaba. Käibemaksuseaduse § 17 kohaselt rakendatakse kauba importimisel maksuvabastust kaupadele, mille import on tollimaksuvaba vastavalt nõukogu määruse 2009/1186 artiklitele 74-80. Seega ei maksustata ka selliste kaupade ühendusesisest soetust.

1.3. Siseriiklik käive
Käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkti 14 kohaselt maksustatakse 0%-lise maksumääraga kaup, mille import on maksuvaba tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel vastavalt nõukogu määruse 2009/1186 artikli 76 alusel kehtestatud komisjoni otsusele.

2. Maksusoodustuse tähtaeg

Maksusoodustus on tähtajaline. Maksusoodustust hakati rakendama 2020. aasta 30. jaanuarist ning esialgu oli soodustuse perioodiks 6 kuud. Komisjon on oma otsuse tähtaega mitmel korral pikendanud. 19.04.2021 otsusega 2021/660 pikendati tähtaega kuni 2021. aasta 31. detsembrini.

3. Maksusoodustuse eesmärk

COVID-19 viiruse puhang on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kujunenud üleilmseks pandeemiaks. Viiruse tagajärgedega toimetulekul esineb Euroopa Liidu (EL) tervishoiuasutustel tõsiseid probleeme, ELi tootjad ei suuda haiglaid varustada piisava koguse isikukaitsevahendite, hingamisaparaatide jm-ga. Katastroofiks kujunenud olukorra leevendamiseks on ELi tasandil tehtud otsus, et COVID-19 puhangu vastu võitlemiseks kohaldatakse väljastpoolt ELi imporditud kaubale tolli- ja käibemaksuvabastust. Import tähendab kauba ELi välisest riigist Eestisse toimetamist ning sellele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist.

Maksusoodustus ei ole seotud ainult kauba impordiga. Käibemaksuseaduses on sätestatud põhimõte, et kui kauba import on käibemaksuvaba, siis on käibemaksuvaba ka ühendusesisene soetus. Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks täiendati komisjoni otsusest 2020/491 lähtudes käibemaksuseadust, ning kehtestati 0%-line käibemaksumäär ka siseriiklikule käibele.


4. Millistele kaupadele maksusoodustus kohaldub?

Maksusoodustust kohaldatakse kaubale, mis on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning selle mõjude ja tagajärgedega võitlemiseks.

ELi ega Eesti õigusaktidega ei ole kehtestatud kaupade nimekirja, millele maksusoodustus kohaldub. Euroopa Komisjon on lähtunud Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest ja ELi liikmesriikide poolt välja toodud vajadustest ning koostanud indikatiivse loetelu kaitsevahenditest ning meditsiinitarvikutest ja -seadmetest, mis võiksid maksuvabastuse alla kuuluda. ELi nimekirjas on näiteks kaitsemaskid, kaitseprillid, kindad, kitlid, desinfitseerimisvahendid, seebid, katseklaasid, hingamisaparaadid, ultraheliaparaadid, EKG-seadmed, monitorid, ratastoolid, välihaigla telgid ja voodid. Maksusoodustuse kohaldamisel lähtub Eesti Euroopa Komisjoni koostatud, arvestades, et tegemist ei ole ammendava vaid soovitusliku loeteluga. Nimekirja leiab siit

5. Maksuvabastus kauba importimisel

5.1. Kellel on õigus maksuvabalt importida?
Komisjoni otsuse kohaselt on isikud, kellel on õigus maksuvabalt kaupu importida (õigustatud isikud):
1) riiklikud organisatsioonid, sealhulgas riigiasutused, avaliku sektori asutused ja muud avalik-õiguslikud asutused; ning
2) pädeva asutuse heakskiidetud organisatsioonid.

Riiklike organisatsioonide määratlust tuleb siin kontekstis mõista laialt. Riigiasutused on valitsusasutused (Riigikantselei, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, Kaitsevägi, Häirekeskus, Rahvusarhiiv ja Prokuratuur) ja nende hallatavad asutused (nt erinevad teadusasutused, instituudid ja keskused ning vanglad). Avaliku sektori asutused laiemalt on hõlmatud riigieelarve seaduse valitsussektori mõistega, mille alla kuuluvad lisaks eelpool toodule ka kohaliku omavalitsuse asutused ning nende hallatavad asutused, samuti näiteks haiglad, asenduskodud ja hoolekandeasutused. Muud avalik-õiguslikud asutused saavad olla seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Lisaks riiklikele organisatsioonidele võivad õigustatud isikud olla ka muud organisatsioonid. Sellised pädeva asutuse heakskiidetud organisatsioonid saavad Eestis olla näiteks tervishoiuteenuse osutajad, kes omandivormist lähtudes ei kuulu avaliku sektori asutuste määratluse  alla ning erinevad heategevus- ja abiorganisatsioonid, kes tegutsevad mittetulundusühingutena (MTÜ). Sellised on MTÜd, kelle töötajad või kelle tegevusse kaasatud vabatahtlikud on seotud näiteks abi vajavatele isikutele toidu jagamisega, öömaja pakkumisega, sõltlaste nõustamisega. Terviseameti soovitusi arvestades võib heategevus- ja abiorganisatsioonidel olla vajadus kasutada COVID-19 viiruse kaitseks maske vm isikukaitsevahendeid ja neid tasuta abivajajatele jagada. Seepärast on põhjendatud ja kooskõlas ülal viidatud ELi õigusaktidega tõlgendus, et heategevus- ja abiorganisatsioonid saavad olla õigustatud isikud maksuvabastuse saamisel. Siiski, otsuse, kas tegemist on organisatsiooniga, kellele saab maksuvabastust kohaldada, teeb pädeva asutusena Maksu- ja Tolliamet, kelle ülesanne  on maksuvabastuse tingimusi hinnata (vt alajaotust „Maksu- ja Tolliameti otsus“). Vajadusel konsulteeritakse Sotsiaalministeeriumiga.

Ainuüksi avaliku sektori asutuse staatus või heategevus- või abiorganisatsioonina tegutsemine ei anna õigust maksuvabastusele. Samaaegselt peavad täidetud olema ka muud maksuvabastuse tingimused. Vt alajaotust „Millistele kaupadele maksuvabastus kohaldub?“ ja „Kellele ja millisel otstarbel kasutamiseks on kaubad mõeldud?“.

Kaupu võib importida õigustatud isik ise või teine isik õigustatud isiku eest. Väljendit „õigustatud isiku eest“ tuleb Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt tõlgendada laialt, mis tähendab seda, et kaupu võib importida ka näiteks äriühing õigustatud isikule (vt allpool toodud näide 1). Reeglina eeldab selline tehing eelnevat tarnelepingut või muud kirjalikku kokkulepet, mis näitab, et kaubad tarnitakse õigustatud isikule. Maksu- ja Tolliamet saab tollivormistuse teha ja maksuvaba importi lubada juhul, kui koos tollideklaratsiooniga esitatakse lisadokumendid, mis tõendavad allpool toodud näite 1 puhul äriühingu ja haigla vahel sõlmitud kokkulepet, et kaubad tarnitakse haiglale COVID-19 viiruse vastaseks võitluseks.

Näide 1

Haigla (õigustatud isik) on sõlminud hankelepingu Eesti äriühinguga 400 000 kaitsemaski tarnimiseks. Äriühing impordib kaubad ELi välisest riigist. Impordideklaratsiooni teeb äriühing haigla eest ning maksuvabastust saab kohaldada, kui haigla kinnitab hankelepingu olemasolu ja kaitsemaskide vastuvõtmist.

Näide 2

Valitsuskabineti 02.04.2020 otsusega tehti riigihalduse ministrile ülesandeks koordineerida riigis  desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite varude soetamist ja vastavate hangete läbiviimist. Rahandusministeerium sõlmib hankelepingud äriühingutega X, Y ja Z, kes kaubad ELi välisest riigist Eestisse impordivad. Impordideklaratsioonid teevad äriühingud Rahandusministeeriumi eest. Riigile soetatud isikukaitsevahendid (riigivara) jagatakse tasuta valitsuskomisjoni otsuses täpsustatud kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidele, kes jagavad isikukaitsevahendid omakorda kohalikele tervishoiuteenuse osutajatele ja hoolekandeasutustele.

Kui kaubad impordib õigustatud isiku eest äriühing, on tungivalt soovitatav, et enne tollivormistuse tegemist kontrollib õigustatud isik kauba nõuetele vastavust ning kinnitab, et soovib selle kauba äriühingult vastu võtta.

 

5.2. Kellele ja millisel otstarbel kasutamiseks on kaubad mõeldud?
Maksuvabastust saab kohaldada ainult sellisele kaubale, millel on üks järgmistest kasutusotstarvetest:
1) kaubad jagatakse tasuta isikutele, keda COVID-19 haiguspuhang mõjutab või ohustab;
2) kaubad jagatakse tasuta isikutele, kes on seotud COVID-19 haiguspuhangu vastu võitlemisega;
3) kaubad antakse COVID-19 haiguspuhangust mõjutatud või ohustatud isikutele tasuta kasutamiseks ning kaup jääb samal ajal kauba importinud riikliku organisatsiooni omandisse;
4) kaupu kasutavad COVID-19 haiguspuhangust mõjutatud või ohustatud isikuid abistavad üksused  abistamistegevuse ajal.

Näited
Punktis 1 nimetatud isikud on näiteks haigla patsiendid ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad.

Punktis 2 nimetatud isikud on näiteks haigla personal.

Punkt 3 – hingamisaparaate kasutatakse haiglas patsientide ravimisel. Hingamisaparaadid on haigla omandis.

Punktis 4 nimetatud üksus on näiteks Päästeamet, kes on peaministri korraldusega määratud korraldama desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite maakondadesse laiali vedu ja abivajajateni toimetamist ning Kaitseliit, kes on kaasatud abistamistegevustesse Saaremaal.

5.3. Maksu- ja Tolliameti otsus
Maksuvabastust ei kohaldata automaatselt, vaid selle aluseks on Maksu- ja Tolliameti otsus. Maksuvabastust taotleb õigustatud isik tollideklaratsiooniga, millele märgib maksuvabastuse lisakoodi (C26) ning lisab maksuvabastuse alust tõendavad dokumendid. Enne tollideklaratsiooni kinnitamist ja kauba vabastamist (maksuvabastuse otsuse tegemine) kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud.
Kontrollitakse:
1) kas importija on õigustatud isik või kui importija tegutseb õigustatud isiku eest, siis kas on olemas tarnekokkulepet tõendavad dokumendid;
2) milline on kaupade kasutuseesmärk;
3) kas kaubad on sellised, mis on mõeldud COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks.

5.4. Tõendid, lisadokumendid
Maksuvabastuse saamise tingimuste täitmise hindamiseks on Maksu- ja Tolliametil õigus küsida dokumente. Dokumente ja teavet on vaja näiteks selleks, et välja selgitada, kas isik kvalifitseerub õigustatud isikuks (eelkõige heategevus- ja abiorganisatsioonide puhul), kas on olemas tehinguid tõendavad hankelepingud, kauba vastuvõtmis-üleandmisaktid, kinnituskirjad vm tehingu asjaolusid tõendavad dokumendid. Viidatud lisadokumendid esitatakse Maksu- ja Tolliametile enne tollivormistust. Vt ka alajaotust „Kellel on õigus maksuvabalt importida?“.

Näide

Rahandusministeerium esitab Maksu- ja Tolliametile kinnituskirja, mille kohaselt kõik Rahandusministeeriumiga sõlmitud lepingute alusel hangitud isikukaitsevahendid jagatakse tasuta kasutamiseks COVID-19 viiruse vastase võitlusega seotud riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes, tervishoiuasutustes, sotsiaalhoolekandeasutustes ja teistes viiruse tõrje seisukohalt kriitilise tähtsusega organisatsioonides. Kirja allkirjastab riigihalduse minister.

5.5. Maksuvabalt imporditud kauba võõrandamine
Õigustatud isik võib maksuvabalt imporditud kaupu võõrandada (tasu eest või tasuta) teisele õigustatud isikule  (vt alajaotus „Kellel on õigus maksuvabalt importida?“), st isikule, kellel oleks olnud samamoodi õigus kaupu maksuvabalt importida. Sellest tuleb enne tehingu tegemist Maksu- ja Tolliametile kirjalikult teada anda. Kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta tuleb koostada akt. Maksu- ja Tolliametil on õigus aktiga ning muude tehingut kajastavate dokumentidega tutvuda, et veenduda, kas kaupade kasutamise eesmärk on kooskõlas maksuvabastuse tingimustega.

Näide
Haigla A on õigustatud isik, kes on importinud COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks kasutatavat meditsiinivarustust patsientide raviks. Kuna maksuvabastuse tingimused on täidetud, kohaldati tolli- ja käibemaksuvabastust. Haigla A importis kaupu 100 ühikut. Kaks nädalat hiljem selgub, et Eesti haiglal B oleks hädasti vaja 30 ühikut sama kaupa. Haigla A saab haiglale B appi tulla ning müüa 30 ühikut haiglale B. Haigla A saadab Maksu- ja Tolliametile haigla poolt pädeva isiku allkirjastatud kirja, mis sisaldab vajalikku teavet (millised kaubad, mis koguses, kellele, mis eesmärgil kasutamiseks). Kauba vastuvõtmist haigla B poolt tõendab üleandmis-vastuvõtmise akt.

6. Maksuvabastus kauba ühendusesisesel soetamisel

Kauba ühendusesisesel soetamisel on maksuvabastuse rakendamise tingimused samad, mis on vajalikud maksuvabastuse saamiseks kaupade importimisel. Maksuvabastust rakendatakse, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
1) soetatakse juhise punktis 4 märgitud kaupu;
2) kauba soetajaks on isik, kes vastab juhise punktis 5.1 toodud tingimustele; 
3) kaupa kasutatakse juhise punktis 5.2 toodud otstarbel.  

Kauba ühendusesisesel soetamisel maksuvabastuse rakendamisel käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane ise hindab, kas kõik tingimused maksuvabastuse rakendamiseks on täidetud. Küsimuste korral on soovitatav pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas ollakse õigustatud isik (nt riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenust osutav isik, hooldekodu) ja kas tuuakse neid kaupu COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui tuuakse neid kaupu edasimüügiks, siis maksuvabastus ei rakendu, sõltumata sellest, kellele neid võõrandatakse.

Erinevalt kauba importimisel rakendatavast maksuvabastusest ei kohaldata kauba ühendusesisesel soetamisel maksuvabastust juhul, kui vastavat kaupa tuuakse õigustatud isiku eest. Kauba ühendusesisene soetus on maksuvaba vaid juhul, kui kauba soetaja on õigustatud isik. Maksusoodustust saab rakendada siis, kui teise liikmesriigi maksukohustuslane on kauba õigustatud isikule võõrandanud ning arvele on kauba saajana märgitud õigustatud isiku käibemaksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number.

Kui kauba soetaja ei ole õigustatud isik, kuid  võõrandab toodava kauba edasi õigustatud isikule, siis on ühendusesisene soetus maksustatav. Käibemaksukohustuslane, kes kauba edasi võõrandab, saab kauba soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata. Seega sel juhul käibemaksukohustuslane deklareerib käibedeklaratsioonil nii kauba soetamisel tasutud käibemaksu kui ka maha arvamisele kuuluva sisendkäibemaksu. Kauba võõrandamisel saab rakendada 0%-list käibemaksumäära juhul, kui eelnevalt nimetatud tingimused kauba, selle saaja ja kasutusotstarbe osas on täidetud.

7. Kauba siseriiklikul võõrandamisel 0%-lise käibemaksumäära rakendamine

Käibemaksumäära 0% rakendamise tingimused siseriikliku käibe puhul on samad, mis on vajalikud maksuvabastuse saamiseks kaupade importimisel ja kauba ühendusesisesel soetusel. Maksumäära 0% rakendatakse, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

1) võõrandatakse juhise punktis 4 märgitud kaupu;
2) kaup võõrandatakse isikule, kes vastab juhise punktis 5.1 toodud tingimustele; 
3) isik, kellele kaup võõrandatakse, kasutab seda kaupa juhise punktis 5.2 toodud otstarbel.  

 

Sarnaselt maksuvabastuse kohaldamisele kauba ühendusesisesel soetusel hindab kauba võõrandaja ise, kas 0%-lise maksumäära rakendamiseks on kõik tingimused täidetud. Küsimuste korral on soovitatav pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Kui maksukohustuslane maksustab kaupa 0%-lise määraga, siis peab vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lõike 8 punktile 1 märkima arvele ka viite käibemaksuseaduse sättele, mille alusel on käibemaksumäär 0%. Antud juhul tuleb viidata käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktile 14. Kui kauba võõrandaja ei ole kindel selle kauba kasutamise otstarbes, siis kauba saaja selgitab kauba võõrandajale kirjalikult, milleks kaupa kasutatakse.

Kuna kauba võõrandamist maksustatakse 0%-lise käibemaksumääraga, siis maksustatakse selle määraga ka  vastavate kaupade annetused õigustatud isikutele.

Kauba võõrandamist õigustatud isikule maksustatakse 0%-lise maksumääraga ka juhul, kui kauba importimisel on rakendatud maksuvabastust (nt on imporditud õigustatud isiku eest). Sellisel juhul tuleb täita juhise punktis 5.5 toodud nõuded (vt „Maksuvabalt imporditud kauba võõrandamine“).

Käibemaksuseaduse muudatus, millega täiendati seaduse § 15 lõiget 3 punktiga 14 jõustus 22.04.2020. a,  seadust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30.01.2020. a kooskõlas komisjoni otsusega 2020/491. Kui kaup, mis vastab 0%-lise käibemaksumääraga maksustatava kauba tingimustele, on varasemalt maksustatud 20%-lise maksumääraga ning sellekohane arve on väljastatud, siis saab käibemaksumäära 0% rakendada juhul, kui väljastatud arve tühistatakse kreeditarvega ja esitatakse uus arve käibemaksumääraga 0% (käibemaksuseaduse § 29 lõige 7).


Maksu- ja Tolliameti kontakt:
kauba impordi maksuvabastusega seotud küsimustes
E-post: tolliinfo@emta.ee
Kontakttelefon: 8800 814

kauba ühendusesisese soetuse ja 0%-lise määra rakendamisega seotud küsimustes
E-post:  ariklient@emta.ee
kontakttelefon: 8800 812

 

Viimati uuendatud: 30. aprill 2021