Sa oled siin

Koroonaviiruse korduma kippuvad küsimused

 

Siit leiad riigi rahanduse ja kohalike omavalitsuste seadusandliku korralduse info, mis on seotud koroonaviiruse mõjuga.

Vaata altpool korduma kippuvaid küsimusi. Palun tutvu ka teiste ministeriumite KKKdega, sest mitmed teemad jagunevad eri asutuste vahel. Kui sealt ka vastust ei leia, palun saada email info@fin.ee 
Kriisi ajal võib vastus viibida, aga vastame esimesel võimalusel. Täname mõistva suhtumise eest! 

 



Korduma kippuvad küsimused

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna-, vallavolikogude ja linna-, vallavalitsuste istungeid?

Elanikkonna tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, sh avalikke koosolekuid ja avalikke üritusi. Seetõttu soovitame ka volikogu ja valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal füüsilisi kogunemisi.
Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada volikogu, valitsuse ja komisjonide istungite pidamisel elektroonilisi töövorme. Samuti saavad omavalitsused kaaluda võimalikult suures ulatuses kohalikes omavalitsustes kaugtöö tegemise võimalust.
Kohalikel omavalitsustel on võimalik valida oma töö korraldamiseks vajalikud töövormid. Näiteks otsustada viia volikogu ja valitsuse istungeid läbi elektrooniliselt, kuulutada volikogu istung haiguste leviku tõkestamiseks kinniseks. Samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik otsustada volikogu istungite ära jätmine märtsikuus, kui see on vajalik ja võimalik. Seda vaid juhul, kui seeläbi ei teki olukorda, kus näiteks valla- või linnaeelarve jääks kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtmata ning seetõttu muutuks volikogu tegutsemisvõimetuks.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei sisalda piirangut volikogu istungite pidamiseks elektrooniliselt, kas VOLISe, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.
KOKSi kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungist toimub reaalajas n-ö ülekanne.
Volikogul on õigus kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea. 
Volikogu istungite läbiviimise täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga.
Isegi kui volikogu töökorras ei ole ette nähtud võimalust volikogu istungeid elektrooniliselt läbi viia, kuid kui riigis kehtestatud eriolukord või jooksvad olulised KOV küsimused tingivad volikogu istungite läbiviimise vajaduse, siis erandkorras saab volikogu istungi elektrooniliselt pidada ka ilma vastava volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Lisainfot leiate omavalitsuste portaalist: omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/

Eriolukorras KOKSi rakendamisega seonduvate küsimuste osas saate täpsemat infot repo@fin.ee.

Kust leida veel infot kohalike omavalitsuse töökorralduse kohta?

Missugused eurotoetuste kulud on abikõlbulikud? 

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks, seega on tegemist force majeure olukorraga. 
Abikõlblikuks loetakse kulud järgmistel tingimustel:

kindlustusleping ei kata tehtud kulutusi, aluseks on kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument, näiteks kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused;
toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasi saamiseks;
toetuse saaja esitab rakendusüksusele: info tegevuse ära jäämise kohta, lihtsustatud kuluhüvitamise viiside korral piisab üksnes sellest teabest;
tõenduse, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt;
kreeditarved (majutus, lennupilet jmt); dokumendid kulutuste kohta, mida ei hüvitatud. 

Covid-19 juhtumiga abikõlblikuks loetud kulutuste puhul tuleb pidada rakendusüksusel eraldi arvestust: minimaalselt projekt nr, maksetaotluse nr, kuludokumendi nr/nimetus ja kulu abikõlblikuks loetud summa.
Maksetaotluse kuludokumendi lahtrisse „RÜ sisesed märkused“ lisada märksõna „koroona“. See info võimaldab hiljem vajadusel kulud kiiresti üles leida. Ühikuhind, mis on ette makstud, kuid jääb täielikult kasutamata, tuleb toetuse saajal vabatahtlikult tagastada.

Lisainfo: Brit Kerbo, Riigi Tugiteenuste keskus, brit.kerbo@rtk.ee

Kuidas toimida riigihangete korraldamisel eriolukorras?

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamine eriolukorrast tulenevalt.

Eriolukorrast tulenevate kiireloomuliste riigihangete jaoks saab kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust lähtudes RHS § 49 lg 1 p-st 3. See tähendab, et kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada RHS-is sätestatud minimaalsetest taotluste ja pakkumuste esitamise tähtaegadest.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust saab eelnevalt nimetatud alusel kasutada kui hankelepingu eeldatav käibemaksuta maksumus on asjade ja teenuste korral 30 0000 eurot või üle selle ja ehitustööde korral 60 000 eurot ja üle selle, kuna ka lihthanget võib korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole pakkumuste elektroonilises või kirjalikus vormis küsimine kohustuslik, samuti on võimalik eriti pakilistes olukordades pöörduda läbirääkimisteks vaid ühe pakkuja poole.

Kõrvaldamise aluste kontrollimise kohta selgitame, et RHS § 72 lg 7 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ettevõtjaga, kellel või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või asjaomase riigihankega seotud lepingulisel esindajal on hankijale teadaolevalt RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus. Praktikas tuleks eeltoodud sõnastust mõista nii, et kõrvaldamise aluste kontrollimine on hankijal kohustuslik vaid siis, kui hankija on teadlik või tal on kahtlus, et pakkujal või taotlejal või temaga seotud isikul kõrvaldamise alus esineb või võib esineda. Kohustuslike kõrvaldamise aluste st RHS § 95 lg-s 1 nimetatud aluste esinemist on enamusel juhtudel võimalik hõlpsasti kontrollida riigihangete registris tehtavate päringute abil.

Isegi kui ettevõtjal, kellega soovitakse hankeleping sõlmida, esineb hankijale teadaolevalt mõni kohustuslik kõrvaldamise alus, on võimalik RHS § 95 lg 3 kohaselt olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata, siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida. Teisisõnu võiks eriolukorra puhul näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutades valitud ettevõtjaga lepingu sõlmida, kui alternatiivset ettevõtjat kas üldse ei ole või ei ole võimalik sellist ettevõtjat mõistlikke pingutusi tehes leida.

Tuletame meelde, et pärast hankelepingu sõlmimist tuleb 30 päeva jooksul esitada riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teade.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamise kaalumisel tuleks kaaluda, kas avatud hankemenetluses RHS § 93 lg-s 2 sätestatud lühendatud pakkumuste esitamise tähtaja kohaldamine ei ole võimalik. Olukorras, kus kavandatava hankelepingu maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ning hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude tõttu, on lubatud avatud hankemenetluses kasutada lühendatud pakkumuste esitamise tähtaegu. Lühendatud tähtajaks on võimalik määrata minimaalselt asjade ja teenuste hankelepingu korral 15 päeva, ehitustööde korral 25 päeva.

Maksuvõlgade tekkimisel tuleb arvestada järgnevaga.

Kui ilmneb, et ettevõtjal on maksuvõlg (st RHS § 95 lg 1 p-s 4 nimetatud riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt), siis tuleb anda ettevõtjale võimalus maksuvõlg kas tasuda või ajatada hankija määratud tähtaja jooksul. Hankija ei või sealjuures määrata lühemat tähtaega kui kolm tööpäeva, mõjuvatel põhjustel võib hankija pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest. Maksuvõla ajatamiseks või tasumiseks tuleb pöörduda ettevõtjal maksuhalduri (Maksu- ja Tolliameti) poole.

Ettevõtja saab teha enda kohta päringu riigihangete registris kontrollimaks, kas riigihankest kõrvaldamist tingiv kõrvaldamise alus esineb.
Kui ettevõtjal, kellega soovitakse hankeleping sõlmida, esineb hankijale mõni kohustuslik kõrvaldamise alus (nt maksuvõlg), on võimalik olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata (nt kui kõikidel hankes osalevatel ettevõtjatel esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus), siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida.

Hankelepingute muutmine ja vääramatu jõud

Riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingud on võlaõiguslikud lepingud ning nende täitmisele tuleb rakendada võlaõigusseaduses sätestatut ning lepingus kokku lepitut. Riigihangete seadus ei sekku hankelepingu täitmisesse rohkem, kui üksnes hankelepingu muutmise (RHS § 123) ning teatud juhtudel ka ülesütlemise küsimustes (RHS § 124). RHS § 123 kohane hankelepingu muutmine ei ole samastatav VÕS § 103 olukorraga, kus lepingupool ei saa vääramatu jõu tõttu oma lepingulisi kohustusi täita. Enamasti on hankelepingutes vääramatu jõu klauslites kokku lepitud ning need reeglid võivad olla erinevad, seepärast tuleb iga lepingut vaadelda eraldi.

Eriolukorrast tulenevaid asjaolusid võib olenevalt hankelepingust vääramatuks jõuks pidada ja sellisel juhul tuleb lähtuda lepingus sisalduvatest vääramatu jõu klauslitest. Juhul kui lepingus on ette nähtud lepingu muutmise võimalus tulenevalt vääramatust jõust ning muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud ja sealjuures ei muudeta lepingu üldist olemust, siis on hankelepingu muudatused lubatud RHS § 123 lg 1 p 2 alusel.

Olukorras, kus lepingus ette nähtud regulatsioon RHS § 123 lg 1 p 2 nõuetele ei vasta, kuid hankija soovib ikkagi kokku leppida hankelepingu muutmises, näiteks tasuda pakkujale perioodil, kus pakkuja ei saa teenust osutada, nö ootetasu, tuleks muudatust hinnata mõne teise RHS § 123 lg 1 p-i valguses. Näiteks RHS § 123  lg 1 p 4 alusel võib lepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Seega, hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, milleks saavad olla näiteks eriolukorraga seoses hankijale pandud kohustused, võivad olla lepingu muutmise aluseks, kui muudatuse väärtus on võimalik välja arvutada ja see ei ületa 50 protsenti lepingu algsest maksumusest. RHS § 123 lg 1 p 4 alusel lepingu muutmise järel tuleb 10 päeva jooksul esitada riigihangete registrile hankelepingu muutmise teade.

Väiksemat rahalist väärtust omavate mudatuste korral on võimalik kasutada ka RHS § 123 lg 1 p 1 sätestatud muutmise alust. See tähendab, et hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10 protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10 protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest.

Rahandusministeerium saab anda selgitusi ainult riigihangete seaduse kohta, võlaõigusseaduse, sh vääramatu jõu tõlgendamise küsimustes palume pöörduda kas õigusnõustajate või teiste pädevate asutuste poole. Pikemalt on võimalik vääramatust jõust lugeda näiteks järgmistelt veebilehtedelt:

https://www.eversheds-sutherland.com/global/en/where/cee/estonia/-ee/ove...? News=en/estonia/ee/koroona-covid-19
https://www.sorainen.com/et/valjaanded/koroonaviirus-kui-force-majeure/
https://www.rmp.ee/uudised/juhile/vaaramatu-joud-covid-19-mottes-olemaso...
https://rask.ee/soovitused-ettevotluseks-eriolukorras/lepingulised-suhted
https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/kohtuuudiste_nimekiri/1378
https://www.juridica.ee/article.php?uri=2004_8_mis_on_v_ramatu_j_ud_

Riigihangete arvete maksetähtajad

Kaubandus- Tööstuskoda on teinud Vabariigi Valitusele ettepaneku vaadata üle riigihangete maksetähtajad ning rakendada kiirendatud tasumist. Selgitame, et maksimaalsed riigihangete arvete maksetähtpäevad on kehtestatud võlaõigusseaduses. Riigihangetes on need üldjuhul kas 30 päeva või 60 päeva, olenevalt hankija liigist.
Kuna seadus näeb ette üksnes maksimaalsed tähtajad, on hankijatel lubatud arveid maksta kiiremini. Soovitame eelnevast lähtudes hankijatel võimalusel arveid tasuda kiiremini kui seaduses sätestatud, eriti nendele ettevõtjatele, kes tegutsevad majandussektorites, mis on kõige enam negatiivselt viiruse levikust ja sellest tingitud olukorrast mõjutatud.

Riigihangete juhiseid saab lugeda rahandusministeeriumi kodulehel

Kontaktid riigihangete nõustamise kohta leiad rahandusministeeriumi kodulehelt  

Kuidas menetleda eriolukorra tingimustes kohalike omavalitsuste planeeringuid?

Eriolukorra tingimustes planeeringute menetlemise kohta info leiab portaalist planeerimine.ee.
 

Kavandamisel toetusmeetmed ja muu rahandusvaldkonna info 

Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast täpselt kujutavad?

Valitsus võttis neljapäeval, 19 märtsil vastu lühiajalise meetmete paketi. Riigi vahendid suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Pakett sisaldab ka Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi ning võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks. Samuti sisaldab see kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmete paketi sisu:
• Täiendavad toetused KredEx'i kaudu. Loe teenuste kohta rohkem siit: https://kredex.ee/et/koroona
• Töötukassa pakutav tööturuteenus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusummaks on 250 miljonit eurot ja tingimused on järgmised:

1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai 2020;
2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana;
3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.
• Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.
•  Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole käenduse (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot) saamiseks.
•  Füüsilisest isikust ettevõtjatele viiakse sisse avansilise sotsiaalmaksu abimeede.
•  Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.
•  Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa kuni 3 miljoni euro ulatuses.
Pikaajaline abipaketi eesmärk saab olema tänasest turušokist kiirem taastumine. See on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on saanud ettevõtjatele kättesaadavaks.

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab MTA eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini.

Alates 1. maist vähendatakse intressimäära tähtajatult seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Samuti vähendatakse edaspidi maksuvõlgade ajatamise korral intressi määra kuni 100 protsenti. Hetkel on maksimaalne võimalik intressi vähendamine 50 protsenti.
Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. Riik kannab FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende MTA-s olevatele ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas kohe, või tulevikus, ja võib selle küsida oma pangakontole.

MTA on võlamenetluses võimalikult paindlik ja soovitab ettevõtjatel probleemide korral MTA e-keskkonna kaudu alustada maksuvõla ajatamist või anda muul moel oma maksuhaldurile raskustest teada.

Mida teha, kui ettevõtjal on raskusi maksude tasumisega?

Esmalt tasub teada, et eriolukorra ajal (1. märtsist kuni 1. maini 2020) Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksuvõlalt intressi ei arvesta.
Kui maksukohustus on võimalik tasuda kuu jooksul, siis ei ole vaja MTA poole pöörduda ning võlga ajatada. MTA ei asu eriolukorra ajal tekkinud võlga tavapärases kiires tempos sisse nõudma (nt ei tee koheselt pangakontode areste). Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, siis on kindlasti oluline võla tasumine ajatada. Samuti siis, kui raskused on pikemaajalised.

Kõik deklaratsioonid tuleb ikkagi korrektselt ja õigeaegselt esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kas ettevõtja võib lihtsalt maksud maksmata jätta?

Ei või. Maksuvõlalt intressi arvestamise peatamine ei tähenda üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et see on raske aeg kõigile. Riigi toimimise tagamiseks on aga oluline, et kõik, kellel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem.

Kuidas peaks käituma FIE?

Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla.
FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa kantakse nende MTAs olevatele ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas kohese, või tulevikus, ja võib selle küsida oma pangakontole.
Nii FIE-dele, kui ka teistele maksumaksjatele, ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul ehk 1. märtsist kuni 1. maini maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule ka hiljem tasuda. Makseraskustesse sattudes tuleb ka FIEdel maksudeklaratsioonid korrektselt esitada, muidu ei ole võimalik riigil saada adekvaatset hinnangut ettevõtjate seisust.
Maksuvõla tekkimisel soovitab MTA selle ajatada. Lihtsustatud ajatamise võimalus asub MTA e-keskkonnas. Maksukohustust saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.
Maksuvõlalt intressi arvestamine on peatatud 1. märtsist kuni 1. maini. See aga ei tähenda, et makse ei peaks maksma, kui see on vähegi võimalik – intresside arvestamise peatamine ei tähenda maksuvabastust.
FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, katkeb kahe kuu pärast tema ravikindlustus. Seega need, kellel on ravikindlustus just FIEna registreerimisest tulenevalt, võiksid tegevust pigem mitte peatada.

Kust saab ettevõtja aktuaalset infot maksumuudatuste kohta?

Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enam levinud küsimustele ja värskemad uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb jooksvalt.
Vene keeles leiab korduma kippuvad küsimused veebiaadressilt https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
Kõik MTA teenindussaalid on eriolukorra tõttu jätkuvalt suletud.
Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel pöörduda ariklient@emta.ee ja telefonile 880 0812. E-kirja teel vastab MTA hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kiiremate küsimuste korral tuleks helistada.
Tolliteemadel saab infot, kui kirjutada tolliinfo@emta.ee või helistada 880 0814.
Tehniliste küsimuste korral ja juhiste saamiseks e-MTAs tegutsemiseks saab infot e-maks@emta.ee ja telefonil 880 0815.
Eraklientide küsimustele vastatakse eraklient@emta.ee ja infotelefonil 880 0811.
Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?
Töötukassa nõukogu jõudis kolmapäeval, 18. märtsil kokkuleppele, et raskustes ettevõtetes koondamise vältimiseks plaanib Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast.
Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulud on järsult langenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, perioodil märtsist maikuuni kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust. Ettevõtted peavad hüvitise maksmises ka ise osalema.
Hüvitise saamiseks peab ettevõte täitma kolme tingimust:
• ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
• ettevõttel ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda;
• töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.
Taotlusi saab esitada tööandja, kuid oluline on tähele panna, et märtsis veel taotlusi vastu ei võeta. Hüvitatakse aga juba ka märtsi eest.
Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist kuni 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud perioodi eest selle kolme kuu sees. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes alates 1. märtsist on saanud juba koondamisteate.

Kas jätkab tööd rahandusministri majandustöörühm? Millised meetmed kasutusele võetakse?

Rahandusministri majandustöörühm jätkab tööd. Töögruppi kuuluvad lisaks rahandusministrile majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, lisaks eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Riigikantseleist ja Eesti Pangast. Tööhõive küsimusega seonduvalt võtab töörümast osa sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kas sularaha jätkub?

Jah, sularaha jätkub. Viimastel päevadel on olnud hetki, kus sularaha väljavõtmine automaadist on ajutiselt kasvanud. Sularahakäitlusettevõte G4S on lubanud sularahaautomaadid tõrgeteta täita ja seda ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid täiendava sularaha saamiseks.

Kas peaksin sularaha välja võtma?

Selleks ei ole põhjust. Koroonaviiruse leviku valguses soovitab Eesti Pank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga. Kommertspangad on lubanud alates esmaspäevast, 23. märtsist tõsta eriolukorra ajaks viipemakse limiidi 50 euroni makse kohta. Inimesed, kes saavad oma pangakaardi siduda mobiiltelefoniga läbi Apple Pay või Google Pay rakenduse, saavad mobiiliga tasuda ka 50 eurot ületavaid summasid.
Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui inimesed on kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.

Kas ettevõte/ettevõtja võib keelduda sularahamaksetest eriolukorras?

Käesoleval ajal ei ole valitsus kehtestanud sularahamaksete keeldu, seega tuleb lähtuda kehtivast regulatsioonist.

Võlaõigusseaduse § 91 lg 1 alusel võib tarbija täita kohustuse sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses.
Seega on kohustuse eest tasumine (poes kauba eest tasumine) sularahas üks võimalus. Kaupluses muul viisil (nt kaardimakse) ostu eest tasumiseks  on oluline eelneva kokkuleppe olemasolu. Kaupluse olukorras tähendab see seda, et kaupleja peab eelnevalt, enne ostu sooritamist tarbijat selgelt teavitama, et kaupluses on vaid kaardimakse võimalus. Seejärel on tarbijal võimalus valida, kas aktsepteerib seda tingimust või mitte. Kui kaupleja on tarbijat eelnevalt selgelt teavitanud vaid kaardimakse võimalusest, siis ta ei ole kohustatud aktsepteerima sularahas maksmist.

Euro kasutusele võtmise seaduse paragrahv 2 sätestab tingimused euro vastuvõtmise kohta. Nimetatud § lõike 2 kohaselt on isikud, sh ettevõtjad kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta, kui ei ole muu makseviisi kasutamise kokkulepet. Selgitame, et euro kasutusele võtmise seadusest tulenev kohustus ei tähenda, et kõik ettevõtjad peaksid tarbijale võimaldama maksete tegemist sularahas. Sularaha vastuvõtmise kohustus on ettevõtjal juhul, kui puudub kokkulepe muu makseviisi kasutamise osas. Kauba või teenuse pakkumisel peab kaupleja teavitama tarbijat muu hulgas ka maksmise viisist, milleks võib olla ka sularahata makseviis. Kui tarbija kaupleja tingimustega nõustub, on nad makseviisis kokku leppinud ja sularaha vastuvõtmise kohustus kauplejale ei kohaldu.

Praegu kehtivat eriolukorda arvestades tuleks silmas pidada, et võib olla isikuid, kellel ei ole võimalik teatud asjaoludel kaardimakseid ega teisi alternatiivseid elektroonilisi makseid kasutada. Seega palume suhtuda mõistvalt ja erandkorras jätta võimalus ka sularahamakseteks, leides sobivad lahendused sularaha käitlemiseks, mis tagavad töötajate turvalisuse. 

Mis seis on eriolukorras isikukaitsevahendite kesksete hangetega?

Seoses kriisiga on kasvanud hüppeliselt vajadus isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite vajadus ka väljaspool meditsiinivaldkonda. Tavaolukorras need asutused tellivad ja tarnivad endale ise isikukaitsevahendeid. Praeguses olukorras see toimi ja riik on otsustanud korraldada tarneid keskselt. 

Alates 20. märtsist on riigihaldusminister Jaak Aab määratud eriolukorra tööde juhiks. Tema ülesandeks on tagada desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendid väljaspool tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi. Need on politsei, päästetöötajate, sotsiaaltöötajate ja teiste kohalike omavalitsuste nn esiliini töötajate jaoks. 

Arvestades kriisi olukorda on hüppeliselt kasvanud vajadus isikukaitsevahendite järele ja seetõttu tellitakse suurtes kogustes isikukaitsevahendeid, näiteks maske ja kindaid tarnida nii meditsiinivaldkonna kui sellest väljapoole jäävate kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste eesliini töötajate jaoks koos.

Tegeleme samaaegselt nii lühikeste kui pikaaegsete tarnijate leidmisega. Töö sobivate partnerite leidmiseks toimub igapäevaselt. Samas jälgime ja arvestame ka varasemalt sõlmitud tavapäraste tarnete saabumist/või mitte saabumist. Arvestame tellimusi varuga, et tekitada ja tagada mitme kuu isikukaitsevahendite varu.

Mis seis on desinfitseerimisvahendite eritellimusega väljaspool meditsiinivaldkonda?

Rahandusministeerium, Terviseamet ja Sotsiaalministeerium selgitasid välja nii lühiajalise kui pikaajalise desinfitseerimisvahendite vajaduse väljaspool meditsiini valdkonda, rääkisid läbi võimalike tarnijatega, korraldasid hanke ja sõlmisid lepingu 23. märtsil Interchemie Werken de Adelaar Eesti ASiga. Ettevõtte tootmine on Eestis. Tulemusel toodeti ja tarniti ligi 200 000 liitrit desinfitseerimisvahendit kätele ja pindadele. Kogusest piisab kohalike omavalistsutele ja riigiasutustele üheks kuuks. 

Mis seis on isikukaitsevahendite eritellimusega väljaspool meditsiinivaldkonda?

Rahandusministeerium koostöös Terviseameti ja sotsiaalministeeriumiga selgitas välja riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste isikukaitsevahendite vajaduse väljaspool meditsiinivaldkonda. Hetkel on kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vajadus kuus 500 000 maski ja 250 000 paari kindaid.

26. märtsil Hiina ettevõttega sõlmitud suurtellimusega hangime 7,6 miljonit kaitsemaski. Lepingus ka suurtes kogustes kindaid, kaitseülikondi, kaitseprille ja teisi kaitsevahendeid. Kokku kogu riigi ühe kuu vajadus. Tellimuse kogumaksumus on 11,4 miljonit dollarit. Tellimus valmib 10-20 päevaga. Esimene osa tarnest on ka Eestisse jõudnud.

Lisaks suuremale tarnelepingule Hiina ettevõtjaga on sõlmitud mitu lepingut IKV vahendite hankimiseks. Eraldi tegeleme teiste oluliste isikukaitsevahendite, näiteks respiraatorid, kindad jne tellimustega koos sotsiaalministeeriumi ja haiglatega.

Loe isikukaitsevahendite kohta infot valitsuse kodulehelt https://www.valitsus.ee/et/eriolukord

Loe ka maskide kandmise soovitusi ja muud olulist infot isikukaitsevahendite kohta terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-vastab-korduma-kippuvatele-kusimustele-maskide-kasutamise-kohta

Lisaks on infot maskide kandmise ja ise valmistamise kohta infot Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel https://www.ttja.ee/et

Millal saab lepingutes tugineda vääramatule jõule?

Vääramatu jõud lepingute täitmist takistava asjaoluna

Iga kohaliku omavalitsuse üksus on vaba otsustama kuidas ta tagab oma õiguste ja kohustuste täitmise lepingulistes suhetes. Printsiibis kuuluvad sõlmitud lepingud ka eriolukorras täitmisele, kui lepingu pool või pooled ei tugine lepingu täitmist oluliselt takistavale asjaolule. Üheks selliseks asjaoluks, mis praeguses eriolukorras võib kõne alla tulla, on lepingu täitmist takistav vääramatu jõud (force majeure).

Soovitame oma lepingupartneritega suhtlemisel olla võimalusel paindlik ja kompromisse otsiv, kuid alljärgnev juhend selgitab olukordi, millal vääramatule jõule, kui lepinguga võetud kohustuste täitmist takistavale asjaolule, saab tugineda.
 

1. Millal ja kuidas saab lepingu pool tugineda vääramatule jõule?

Esiteks, kui leping on sõlmitud välispartneritega, tuleks kontrollida üle, millise riigi õigust kohaldatakse lepingule (erinevates õigusruumides võib vääramatu jõu sisu mõnevõrra erineda) ning kas lepingus on sõnastatud vääramatu jõu mõistet kitsendavalt, laiendavalt.

Eestis kehtiv võlaõigusseadus (VÕS) loeb kohustuse täitmata jätmise vabandatavaks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud (§ 103). Sellisel juhul ei ole teisel poolel õigus nõuda lepingut rikkunud/kohustust täitma pidanud poolelt (võlgnikult) leppetrahvi ega kahju hüvitamist, aga on õigus keelduda oma kohustuse täitmistest, leping lõpetada (eelduste täitmisel) või alandada hinda (VÕS § 105).

Teiseks, juriidiliselt saab vääramatule jõule tugineda üksnes olukorras, kus lepingu täitmine on võimatu, mitte raskendatud või ebamugav või mittesoovitav (nt töötajad kodusel režiimil, keeruline on kokku saada vms). Lepingu eest vastutava isiku tegevusetus (nt lepingu täitmise takistuse esinemisel mittereageerimine vms) ei ole õiguslikult korrektne ning võib kaasa tuua probleeme (sh rahalise kohustuse, tagasinõuded, maine kahju jne). Leping peab kajastama ajakohaseid andmeid ning olenemata lepingupartneri usaldusväärsusest, tuleb muutunud asjaolud esimesel võimalusel fikseerida (eelistatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis). 

Kolmandaks, kui lepingus on vääramatu jõud või lepingu täitmise takistamist tingimused reguleeritud seadusest erinevalt või põhjalikumalt, prevaleerib lepingus sätestatu. Kui lepingust puuduvad eraldi vääramatu jõu sätted või on viidatud VÕS-ile, saab tugineda seaduses sätestatule.

Neljandaks, vääramatu jõud peab vahetult mõjutama lepingu täitmist.

Viiendaks, juhul kui pool otsustab vääramatut jõudu kohaldada, tuleb sellest viivitamatult teavitada ka teist poolt. Vastasel juhul võib olla keeruline hiljem vääramatu jõu asjaolule tugineda.

Kuuendaks, vääramatu jõud võimaldab edasi lükata kohustuse täitmist seni kuni vääramatu jõu mõju kestab. Lepingupoolel, kes on rikkumises või ei suuda lepingut täita, ei ole õigust lepingut lõpetada VÕS alusel (kuid lõpetamise õigus võib tulla lepingust).

Samas ei ole vääramatu jõud üldjuhul takistavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel. Lepingu poolel on õigus keelduda raha maksmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud.

Vääramatule jõule tuginev isik (võlgnik) peab tõendama (tõendid tuleks säilitada, nt ametlikud teated karantiini või liikumispiirangute kehtestamisest, tõkestusmeetmete tõttu tegemata jäänud reisid ja kaubaveod), et täidetud on KÕIK järgmised eeldused:
• takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist: näiteks võib takistavaks asjaoluks olla praegune eriolukord, kus on määratud liikumispiirangud ja koolitaja teisest riigist ei pääse koolitusele.
• takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri: kohustuse täitmist takistava asjaolu teke peab olema objektiivne, st see ei tohi olla põhjustatud võlgniku enda tegevusest või tegevusetusest.
• asjaolu ettenägematus: kohustuse täitmist takistava asjaolu saabumine peab olema ootamatu, mistõttu ei saa võlgnikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Seda hinnatakse lepingu sõlmimise seisuga!
• asjaolu vältimatus ja ületamatus: kohustuse täitmist takistav asjaolu peab olema selline, et asjaolu ilmsiks tulemisel ei saa võlgnikult mõistlikult oodata selle asjaolu kohustuse täitmisele avalduva mõju vältimist või asjaolu või selle tagajärje ületamist. Asjaolude mõjutatavuse hindamisel tuleb lähtuda sarnastel asjaoludel heas usus tegutsevast isikust, seega neutraalsest isikust, kes üritab teha mõistlikult kõik endast oleneva, et asjaolu ületada.

Seega vääramatu jõule saab tugineda üksnes eeltoodud eelduste üheaegsel esinemisel.

Olukorras (näiteks kui välisriigist koolitaja on kutsutud esinema), kus lepingu täitmine on takistatud lähtuvalt Eesti Vabariigi Valitsuse või teiste riikide antud korraldustest (nt selle tulemusel koolitaja ei pääse Eestisse) ning takistus ei ole põhjustatud võlgniku tegevusest/tegevusetusest (nt koolitaja ei saa eriolukorra väljakuulutamist mingil viisil mõjutada), ei olnud teada lepingu sõlmimise hetkel (nt koolitajaga sõlmiti leping enne pandeemia tekkimist ja eriolukorra väljakuulutamist) ja ei ole mõistlikult ületatav (nt koolitaja ei saa ilma ebamõistlike pingutusi tegemata Eestisse tulla), saab eelduslikult tugineda vääramatule jõule.

Näiteks aga olukorras, kus lepingu täitmine ei ole otseselt takistusi st see ei ole võimatu, kuid lepingu täitmine soovitakse edasi lükata või ära jätta lähtudes Vabariigi Valitsuse või majasisestest soovitustest/juhistest, ei saa paraku tugineda vääramatule jõule ning tuleb otsida muud lahendused, eelkõige leppida kokku lepingu muutmises. 
 

2. Mida teha sõlmitud lepingutega, mille täitmine on (võib olla tulevikus) takistatud eriolukorrast tulenevalt?

• Esmalt tuleks hinnata, kas lepingu tingimused näevad ette lepingu muutmise (pikendamise) võimaluse. Juhul, kui näevad ja see on meie huvides, saab vormistada lepingu muudatuse vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele.  

• Kui lepingu tingimused lepingu muutmise võimalust ette ei näe, tuleb püüda teise poolega saavutada lepingu muutmiseks kokkulepe, sealjuures tuleb eelnevalt hinnata, kas õigusaktidest või muudest dokumentidest ei tulene piiranguid lepingu muutmiseks.

• Hankelepingu korral tuleb muuhulgas kontrollida lepingu muutmise lubatavust riigihangete seaduse (RHS) § 123 alusel (nt RHS § 123 lg 4).

• Kui kohalik omavalitsus üksus on ise kohustatud isikuks (nt toetuse saaja), on mõistlik rahastajalt uurida, kas on välja antud juhiseid toetuse saajatele, kas on lepingu muutmise (pikendamise) võimalust jne. 

• Juhul, kui piiranguid ei kohaldu (nt ebavõrdne kohtlemine vms), muudatus on mõistlik ja vastab kohaliku omavalitsuse üksuse huvidele ning teine lepingupool on sellega nõus, saab vormistada lepingu muudatuse lisades lepingu muudatuse juurde asjaolud, põhjendused ja selgitused, mis tingisid muutmise vajaduse.

• Kui lepingut ei ole võimalik muuta (nt RHS § 123 lg 2 – lepingu muutmise keeld, rahastamise tingimused ei võimalda) ja lepingut ei suudeta täita, tuleb hinnata, kas on võimalik tugineda vääramatule jõule (vt punkti 1). Vääramatule jõule tuginev pool peab kirjalikult tõendama vääramatu jõu esinemise asjaolusid.

• Juhul, kui ei suudeta lepingut täita ja ei saa tugineda vääramatule jõule, tuleb hinnata, milliseid õiguskaitsevahendeid saab ja on mõistlik kasutada juba ennetavalt.

 

Täiendavaid juhendmaterjale:

- enne lepingu sõlmimist kontrollida, kas VV on andnud täiendavaid korraldusi, mis võiksid puudutada lepingu täitmist: www.riigiteataja.ee (Riigi Teataja esilehel on otselinkidena kättesaadavad kõik eriolukorda sätestavad õigusaktid);
- tutvuda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna antud seisukohaga hankelepingu muudatuse ja vääramatu jõu kohta;
- tutvuda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhisega riigihangete kohta seoses eriolukorraga ja selle tagajärgedega;
- tutvuda korraldusasutuse seisukohaga seoses Covid-19 kulude abikõlblikkusega.

Kuidas korraldada rahaasju eriolukorras?

Mida teha, kui sissetulekute vähenemise tõttu ei suuda ma võib-olla oma laene praegu tagasi maksta?
Nähes ette, et sissetulekute vähenemise tõttu võib tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta viivitamatult ühendust oma laenuandjaga. Kiire tegutsemine veel enne võlgnevuste tekkimist annab hea pinnase kokkuleppele jõudmiseks. Samuti arvesta, et sulle on kasulik, kui sinu makseajalugu säilib korrektsena ja sinu kohta pole märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine


Mida teha, kui ma olen jäänud võlgu laenu / järelmaksu / liisingu vm eest?
Kõige olulisem on kohe probleemiga tegeleda ja laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud, ühendust võtta. Mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe. Samuti arvesta, et sulle on kasulik, kui sinu makseajalugu säilib korrektsena ja sinu kohta pole märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou

Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada.
Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega.

Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/

Mis on laenupuhkus (maksepuhkus) ja millal saan ma seda kasutada?
Laenupuhkus või ka maksepuhkus on kokkulepe pangaga mitte maksta teatud perioodil tagasi laenu põhiosamakseid. Sõltuvalt laenutüübist ning kokkuleppest panga või laenuandjaga võib see tähendada puhkust ka intresside maksmises. Mõningatel juhtudel olenevalt panga poliitikast võivad lisanduda kulutused lepingu muutmise tasude näol.
Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ning seega oled laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja ka maksepuhkusest keelduda.
Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel oma laenuandjaga ning üldjuhul on selle põhjuseks ajutine sissetulekute vähenemine. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu oma laenuandja(te) poole.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/makseraskustes-kaitumine

Kas viitega ebakindlatele aegadele majanduses ja selles tulenevale võimalikele finantsprobleemidele võib pank nõuda eraisikult täiendavaid tagatisi eluasemelaenule?
Eluasemelaenu tagatised on kokku lepitud laenulepingus. Poolte vaheliste kohustuste tasakaalu muutudes võib olla põhjust kokku leppida nii lepingu tingimuste kui sellega seotud tagatiste muutuses. Küll aga ei ole olukorras, mis ei ole eluasemelaenu saanud eraisiku kujundada, õigust laenu andjal nõuda täiendavaid tagatisi viitega üldisele majandusolukorra halvenemisele. See regulatsioon tuleb asjaõigusseaduse § 335 lõikest 3, mille kohaselt hüpoteegipidaja ei või nõuda täiendavat tagatist ega võla osalist tasumist, kui kinnisasja, millel asub füüsilise isiku põhiline eluase, väärtus väheneb kinnisasjade turuolukorra muutumise tõttu.

Kas praegu on hea aeg pangast laenu võtta?
Laenu võttes pead olema veendunud, et suudad tagasi maksta nii laenu põhiosa- kui intressimakseid nii järgnevatel kuudel kuni laenu täieliku tagasimaksmiseni. Mõistlik on omada paari kuu kulutuste, sh laenumaksete katteks puhvrit, mis aitab ootamatuste korral. Teades, et tulevik on ebakindel, ees ootab ilmselt koondamine või sissetulekute oluline vähendamine ning kulutuste tarbeks lisapuhver puudub, tasub väga hoolikalt läbi mõelda kuidas edaspidi laenumakseid tasuda või saab laenuvõtmist ehk pisut edasi lükata.
Kui laenu on siiski kohe vaja võtta, siis on mõistlik oma rahaasjades inventuur teha ning igasuguste ootamatuste kaitseks kohe hakata koguma säästupuhvrit.

Enne laenu võtmist tutvu enamlevinud küsimustega siin: https://www.minuraha.ee/index.php/et/pangandus/laenud/intress-ja-muud-laenamisega-seotud-tasud

Kuidas ma aru saan, mille eest minu sõlmitud kindlustus mind kaitseb?
Kindlustustingimused lepitakse kokku kindlustuslepingus, kus on ka ära toodud millal ja mille eest konkreetne kindlustus mind kaitseb. Arusaamatuste tekkimisel võta ühendust oma kindlustusandjaga (kui oled lepingu sõlminud kindlustusmaakleri või –vahendaja kaudu, võid ühendust võtta ka nendega).

Lisainfot leiad veel siit: https://www.minuraha.ee/index.php/et/kindlustus/probleem-kindlustusega

Millistel tingimustel rakendub maksusoodustus COVID-19 kaupadele?

COVID-19 viiruse ennetamiseks ja peatamiseks kasutatavate isikukaitsevahendite jm meditsiiniliste vahendite tolli- ja käibemaksuvaba import, käibemaksuvaba ühendusesisene soetus ja siseriikliku käibe maksustamine 0%-lise maksumääraga

 

1. Maksuvabastuse ja 0%-lise käibemaksumäära rakendamise õiguslik alus

1.1. Import
Euroopa Komisjon (komisjon) tegi 3. aprillil 2020 otsuse, mille alusel võib kohaldada COVID-19 viiruse puhangu vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ning muude meditsiiniliste vahendite impordil tolli- ja käibemaksuvabastust.

Komisjoni otsus põhineb nõukogu määruse 2009/1186 artiklitel 74-80 ja nõukogu direktiivi 132/2009 artiklitel 51-57.

1.2. Ühendusesisene soetus
Käibemaksuseaduse § 18 punkti 2 alusel on kauba ühendusesisene soetus maksuvaba juhul, kui kauba import on käibemaksuseaduse § 17 kohaselt maksuvaba. Käibemaksuseaduse § 17 kohaselt rakendatakse kauba importimisel maksuvabastust kaupadele, mille import on tollimaksuvaba vastavalt nõukogu määruse 2009/1186 artiklitele 74-80. Seega ei maksustata ka selliste kaupade ühendusesisest soetust.

1.3. Siseriiklik käive
Käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkti 14 kohaselt maksustatakse 0%-lise maksumääraga kaup, mille import on maksuvaba tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel vastavalt nõukogu määruse 2009/1186 artikli 76 alusel kehtestatud komisjoni otsusele.

2. Maksusoodustuse tähtaeg

Maksusoodustus on tähtajaline. See kehtib 2020. aasta 30. jaanuarist kuni 31. juulini.
Euroopa Komisjon on andnud teada, et kui viirusepuhang suveks ei taandu, on komisjon valmis impordi tolli- ja käibemaksumaksuvabastuse tähtaega pikendama. Komisjoni otsuse 2020/491 tähtaja pikendamine toob ühendusesisese soetuse ja siseriikliku käibe puhul samuti kaasa maksusoodustuse pikenemise.

3. Maksusoodustuse eesmärk

COVID-19 viiruse puhang on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kujunenud üleilmseks pandeemiaks. Viiruse tagajärgedega toimetulekul esineb Euroopa Liidu (EL) tervishoiuasutustel tõsiseid probleeme, ELi tootjad ei suuda haiglaid varustada piisava koguse isikukaitsevahendite, hingamisaparaatide jm-ga. Katastroofiks kujunenud olukorra leevendamiseks on ELi tasandil tehtud otsus, et COVID-19 puhangu vastu võitlemiseks kohaldatakse väljastpoolt ELi imporditud kaubale tolli- ja käibemaksuvabastust. Import tähendab kauba ELi välisest riigist Eestisse toimetamist ning sellele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist.

Maksusoodustus ei ole seotud ainult kauba impordiga. Käibemaksuseaduses on sätestatud põhimõte, et kui kauba import on käibemaksuvaba, siis on käibemaksuvaba ka ühendusesisene soetus. Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks täiendati komisjoni otsusest 2020/491 lähtudes käibemaksuseadust, ning kehtestati 0%-line käibemaksumäär ka siseriiklikule käibele.


4. Millistele kaupadele maksusoodustus kohaldub?

Maksusoodustust kohaldatakse kaubale, mis on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning selle mõjude ja tagajärgedega võitlemiseks.

ELi ega Eesti õigusaktidega ei ole kehtestatud kaupade nimekirja, millele maksusoodustus kohaldub. Euroopa Komisjon on lähtunud Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest ja ELi liikmesriikide poolt välja toodud vajadustest ning koostanud indikatiivse loetelu kaitsevahenditest ning meditsiinitarvikutest ja -seadmetest, mis võiksid maksuvabastuse alla kuuluda. ELi nimekirjas on näiteks kaitsemaskid, kaitseprillid, kindad, kitlid, desinfitseerimisvahendid, seebid, katseklaasid, hingamisaparaadid, ultraheliaparaadid, EKG-seadmed, monitorid, ratastoolid, välihaigla telgid ja voodid. Maksusoodustuse kohaldamisel lähtub Eesti Euroopa Komisjoni koostatud nimekirjast (550.2 KB, PDF), arvestades, et tegemist ei ole ammendava vaid soovitusliku loeteluga.

5. Maksuvabastus kauba importimisel

5.1. Kellel on õigus maksuvabalt importida?
Komisjoni otsuse kohaselt on isikud, kellel on õigus maksuvabalt kaupu importida (õigustatud isikud):
1) riiklikud organisatsioonid, sealhulgas riigiasutused, avaliku sektori asutused ja muud avalik-õiguslikud asutused; ning
2) pädeva asutuse heakskiidetud organisatsioonid.

Riiklike organisatsioonide määratlust tuleb siin kontekstis mõista laialt. Riigiasutused on valitsusasutused (Riigikantselei, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, Kaitsevägi, Häirekeskus, Rahvusarhiiv ja Prokuratuur) ja nende hallatavad asutused (nt erinevad teadusasutused, instituudid ja keskused ning vanglad). Avaliku sektori asutused laiemalt on hõlmatud riigieelarve seaduse valitsussektori mõistega, mille alla kuuluvad lisaks eelpool toodule ka kohaliku omavalitsuse asutused ning nende hallatavad asutused, samuti näiteks haiglad, asenduskodud ja hoolekandeasutused. Muud avalik-õiguslikud asutused saavad olla seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Lisaks riiklikele organisatsioonidele võivad õigustatud isikud olla ka muud organisatsioonid. Sellised pädeva asutuse heakskiidetud organisatsioonid saavad Eestis olla näiteks tervishoiuteenuse osutajad, kes omandivormist lähtudes ei kuulu avaliku sektori asutuste määratluse  alla ning erinevad heategevus- ja abiorganisatsioonid, kes tegutsevad mittetulundusühingutena (MTÜ). Sellised on MTÜd, kelle töötajad või kelle tegevusse kaasatud vabatahtlikud on seotud näiteks abi vajavatele isikutele toidu jagamisega, öömaja pakkumisega, sõltlaste nõustamisega. Terviseameti soovitusi arvestades võib heategevus- ja abiorganisatsioonidel olla vajadus kasutada COVID-19 viiruse kaitseks maske vm isikukaitsevahendeid ja neid tasuta abivajajatele jagada. Seepärast on põhjendatud ja kooskõlas ülal viidatud ELi õigusaktidega tõlgendus, et heategevus- ja abiorganisatsioonid saavad olla õigustatud isikud maksuvabastuse saamisel. Siiski, otsuse, kas tegemist on organisatsiooniga, kellele saab maksuvabastust kohaldada, teeb pädeva asutusena Maksu- ja Tolliamet, kelle ülesanne  on maksuvabastuse tingimusi hinnata (vt alajaotust „Maksu- ja Tolliameti otsus“). Vajadusel konsulteeritakse Sotsiaalministeeriumiga.

Ainuüksi avaliku sektori asutuse staatus või heategevus- või abiorganisatsioonina tegutsemine ei anna õigust maksuvabastusele. Samaaegselt peavad täidetud olema ka muud maksuvabastuse tingimused. Vt alajaotust „Millistele kaupadele maksuvabastus kohaldub?“ ja „Kellele ja millisel otstarbel kasutamiseks on kaubad mõeldud?“.

Kaupu võib importida õigustatud isik ise või teine isik õigustatud isiku eest. Väljendit „õigustatud isiku eest“ tuleb Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt tõlgendada laialt, mis tähendab seda, et kaupu võib importida ka näiteks äriühing õigustatud isikule (vt allpool toodud näide 1). Reeglina eeldab selline tehing eelnevat tarnelepingut või muud kirjalikku kokkulepet, mis näitab, et kaubad tarnitakse õigustatud isikule. Maksu- ja Tolliamet saab tollivormistuse teha ja maksuvaba importi lubada juhul, kui koos tollideklaratsiooniga esitatakse lisadokumendid, mis tõendavad allpool toodud näite 1 puhul äriühingu ja haigla vahel sõlmitud kokkulepet, et kaubad tarnitakse haiglale COVID-19 viiruse vastaseks võitluseks.

Näide 1

Haigla (õigustatud isik) on sõlminud hankelepingu Eesti äriühinguga 400 000 kaitsemaski tarnimiseks. Äriühing impordib kaubad ELi välisest riigist. Impordideklaratsiooni teeb äriühing haigla eest ning maksuvabastust saab kohaldada, kui haigla kinnitab hankelepingu olemasolu ja kaitsemaskide vastuvõtmist.

Näide 2

Valitsuskabineti 02.04.2020 otsusega tehti riigihalduse ministrile ülesandeks koordineerida riigis  desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite varude soetamist ja vastavate hangete läbiviimist. Rahandusministeerium sõlmib hankelepingud äriühingutega X, Y ja Z, kes kaubad ELi välisest riigist Eestisse impordivad. Impordideklaratsioonid teevad äriühingud Rahandusministeeriumi eest. Riigile soetatud isikukaitsevahendid (riigivara) jagatakse tasuta valitsuskomisjoni otsuses täpsustatud kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidele, kes jagavad isikukaitsevahendid omakorda kohalikele tervishoiuteenuse osutajatele ja hoolekandeasutustele.

Kui kaubad impordib õigustatud isiku eest äriühing, on tungivalt soovitatav, et enne tollivormistuse tegemist kontrollib õigustatud isik kauba nõuetele vastavust ning kinnitab, et soovib selle kauba äriühingult vastu võtta.

 

5.2. Kellele ja millisel otstarbel kasutamiseks on kaubad mõeldud?
Maksuvabastust saab kohaldada ainult sellisele kaubale, millel on üks järgmistest kasutusotstarvetest:
1) kaubad jagatakse tasuta isikutele, keda COVID-19 haiguspuhang mõjutab või ohustab;
2) kaubad jagatakse tasuta isikutele, kes on seotud COVID-19 haiguspuhangu vastu võitlemisega;
3) kaubad antakse COVID-19 haiguspuhangust mõjutatud või ohustatud isikutele tasuta kasutamiseks ning kaup jääb samal ajal kauba importinud riikliku organisatsiooni omandisse;
4) kaupu kasutavad COVID-19 haiguspuhangust mõjutatud või ohustatud isikuid abistavad üksused  abistamistegevuse ajal.

Näited
Punktis 1 nimetatud isikud on näiteks haigla patsiendid ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad.

Punktis 2 nimetatud isikud on näiteks haigla personal.

Punkt 3 – hingamisaparaate kasutatakse haiglas patsientide ravimisel. Hingamisaparaadid on haigla omandis.

Punktis 4 nimetatud üksus on näiteks Päästeamet, kes on peaministri korraldusega määratud korraldama desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite maakondadesse laiali vedu ja abivajajateni toimetamist ning Kaitseliit, kes on kaasatud abistamistegevustesse Saaremaal.

5.3. Maksu- ja Tolliameti otsus
Maksuvabastust ei kohaldata automaatselt, vaid selle aluseks on Maksu- ja Tolliameti otsus. Maksuvabastust taotleb õigustatud isik tollideklaratsiooniga, millele märgib maksuvabastuse lisakoodi (C26) ning lisab maksuvabastuse alust tõendavad dokumendid. Enne tollideklaratsiooni kinnitamist ja kauba vabastamist (maksuvabastuse otsuse tegemine) kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud.
Kontrollitakse:
1) kas importija on õigustatud isik või kui importija tegutseb õigustatud isiku eest, siis kas on olemas tarnekokkulepet tõendavad dokumendid;
2) milline on kaupade kasutuseesmärk;
3) kas kaubad on sellised, mis on mõeldud COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks.

5.4. Tõendid, lisadokumendid
Maksuvabastuse saamise tingimuste täitmise hindamiseks on Maksu- ja Tolliametil õigus küsida dokumente. Dokumente ja teavet on vaja näiteks selleks, et välja selgitada, kas isik kvalifitseerub õigustatud isikuks (eelkõige heategevus- ja abiorganisatsioonide puhul), kas on olemas tehinguid tõendavad hankelepingud, kauba vastuvõtmis-üleandmisaktid, kinnituskirjad vm tehingu asjaolusid tõendavad dokumendid. Viidatud lisadokumendid esitatakse Maksu- ja Tolliametile enne tollivormistust. Vt ka alajaotust „Kellel on õigus maksuvabalt importida?“.

Näide

Rahandusministeerium esitab Maksu- ja Tolliametile kinnituskirja, mille kohaselt kõik Rahandusministeeriumiga sõlmitud lepingute alusel hangitud isikukaitsevahendid jagatakse tasuta kasutamiseks COVID-19 viiruse vastase võitlusega seotud riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes, tervishoiuasutustes, sotsiaalhoolekandeasutustes ja teistes viiruse tõrje seisukohalt kriitilise tähtsusega organisatsioonides. Kirja allkirjastab riigihalduse minister.

5.5. Maksuvabalt imporditud kauba võõrandamine
Õigustatud isik võib maksuvabalt imporditud kaupu võõrandada (tasu eest või tasuta) teisele õigustatud isikule  (vt alajaotus „Kellel on õigus maksuvabalt importida?“), st isikule, kellel oleks olnud samamoodi õigus kaupu maksuvabalt importida. Sellest tuleb enne tehingu tegemist Maksu- ja Tolliametile kirjalikult teada anda. Kaupade üleandmise ja vastuvõtmise kohta tuleb koostada akt. Maksu- ja Tolliametil on õigus aktiga ning muude tehingut kajastavate dokumentidega tutvuda, et veenduda, kas kaupade kasutamise eesmärk on kooskõlas maksuvabastuse tingimustega.

Näide
Haigla A on õigustatud isik, kes on importinud COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks kasutatavat meditsiinivarustust patsientide raviks. Kuna maksuvabastuse tingimused on täidetud, kohaldati tolli- ja käibemaksuvabastust. Haigla A importis kaupu 100 ühikut. Kaks nädalat hiljem selgub, et Eesti haiglal B oleks hädasti vaja 30 ühikut sama kaupa. Haigla A saab haiglale B appi tulla ning müüa 30 ühikut haiglale B. Haigla A saadab Maksu- ja Tolliametile haigla poolt pädeva isiku allkirjastatud kirja, mis sisaldab vajalikku teavet (millised kaubad, mis koguses, kellele, mis eesmärgil kasutamiseks). Kauba vastuvõtmist haigla B poolt tõendab üleandmis-vastuvõtmise akt.

6. Maksuvabastus kauba ühendusesisesel soetamisel

Kauba ühendusesisesel soetamisel on maksuvabastuse rakendamise tingimused samad, mis on vajalikud maksuvabastuse saamiseks kaupade importimisel. Maksuvabastust rakendatakse, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
1) soetatakse juhise punktis 4 märgitud kaupu;
2) kauba soetajaks on isik, kes vastab juhise punktis 5.1 toodud tingimustele; 
3) kaupa kasutatakse juhise punktis 5.2 toodud otstarbel.  

Kauba ühendusesisesel soetamisel maksuvabastuse rakendamisel käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane ise hindab, kas kõik tingimused maksuvabastuse rakendamiseks on täidetud. Küsimuste korral on soovitatav pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas ollakse õigustatud isik (nt riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenust osutav isik, hooldekodu) ja kas tuuakse neid kaupu COVID-19 viiruse vastu võitlemiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui tuuakse neid kaupu edasimüügiks, siis maksuvabastus ei rakendu, sõltumata sellest, kellele neid võõrandatakse.

Erinevalt kauba importimisel rakendatavast maksuvabastusest ei kohaldata kauba ühendusesisesel soetamisel maksuvabastust juhul, kui vastavat kaupa tuuakse õigustatud isiku eest. Kauba ühendusesisene soetus on maksuvaba vaid juhul, kui kauba soetaja on õigustatud isik. Maksusoodustust saab rakendada siis, kui teise liikmesriigi maksukohustuslane on kauba õigustatud isikule võõrandanud ning arvele on kauba saajana märgitud õigustatud isiku käibemaksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number.

Kui kauba soetaja ei ole õigustatud isik, kuid  võõrandab toodava kauba edasi õigustatud isikule, siis on ühendusesisene soetus maksustatav. Käibemaksukohustuslane, kes kauba edasi võõrandab, saab kauba soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata. Seega sel juhul käibemaksukohustuslane deklareerib käibedeklaratsioonil nii kauba soetamisel tasutud käibemaksu kui ka maha arvamisele kuuluva sisendkäibemaksu. Kauba võõrandamisel saab rakendada 0%-list käibemaksumäära juhul, kui eelnevalt nimetatud tingimused kauba, selle saaja ja kasutusotstarbe osas on täidetud.

7. Kauba siseriiklikul võõrandamisel 0%-lise käibemaksumäära rakendamine

Käibemaksumäära 0% rakendamise tingimused siseriikliku käibe puhul on samad, mis on vajalikud maksuvabastuse saamiseks kaupade importimisel ja kauba ühendusesisesel soetusel. Maksumäära 0% rakendatakse, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

1) võõrandatakse juhise punktis 4 märgitud kaupu;
2) kaup võõrandatakse isikule, kes vastab juhise punktis 5.1 toodud tingimustele; 
3) isik, kellele kaup võõrandatakse, kasutab seda kaupa juhise punktis 5.2 toodud otstarbel.  

 

Sarnaselt maksuvabastuse kohaldamisele kauba ühendusesisesel soetusel hindab kauba võõrandaja ise, kas 0%-lise maksumäära rakendamiseks on kõik tingimused täidetud. Küsimuste korral on soovitatav pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Kui maksukohustuslane maksustab kaupa 0%-lise määraga, siis peab vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lõike 8 punktile 1 märkima arvele ka viite käibemaksuseaduse sättele, mille alusel on käibemaksumäär 0%. Antud juhul tuleb viidata käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktile 14. Kui kauba võõrandaja ei ole kindel selle kauba kasutamise otstarbes, siis kauba saaja selgitab kauba võõrandajale kirjalikult, milleks kaupa kasutatakse.

Kuna kauba võõrandamist maksustatakse 0%-lise käibemaksumääraga, siis maksustatakse selle määraga ka  vastavate kaupade annetused õigustatud isikutele.

Kauba võõrandamist õigustatud isikule maksustatakse 0%-lise maksumääraga ka juhul, kui kauba importimisel on rakendatud maksuvabastust (nt on imporditud õigustatud isiku eest). Sellisel juhul tuleb täita juhise punktis 5.5 toodud nõuded (vt „Maksuvabalt imporditud kauba võõrandamine“).

Käibemaksuseaduse muudatus, millega täiendatakse seaduse § 15 lõiget 3 punktiga 14 jõustub 22.04.2020. a, aga kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 30.01.2020. a kooskõlas komisjoni otsusega 2020/491. Kui kaup, mis vastab 0%-lise käibemaksumääraga maksustatava kauba tingimustele, on varasemalt maksustatud 20%-lise maksumääraga ning sellekohane arve on väljastatud, siis saab käibemaksumäära 0% rakendada juhul, kui väljastatud arve tühistatakse kreeditarvega ja esitatakse uus arve käibemaksumääraga 0% (käibemaksuseaduse § 29 lõige 7).


Maksu- ja Tolliameti kontakt:
kauba impordi maksuvabastusega seotud küsimustes
E-post: tolliinfo@emta.ee
Kontakttelefon: 8800 814

kauba ühendusesisese soetuse ja 0%-lise määra rakendamisega seotud küsimustes
E-post:  ariklient@emta.ee
kontakttelefon: 8800 812

 

 

Viimati uuendatud: 11. mai 2020