Sa oled siin

Kohanimekorraldus

Eesti uus asustusjaotus hakkas kehtima koos uute omavalitsuste moodustamisega

Haldusreform muutis oluliselt nii Eesti haldus- kui asustusjaotust. Lisaks omavalitsuste ühinemistele muutusid mitmel pool külade nimed ja piirid. Mõned külad anti üle teise omavalitsuse koosseisu. Hulgale külanimedele lisati eristav täiendsõna (hargtäiendi), et ühte omavalitsusse ei satuks mitu sama nimega küla. Mõned külanimed muutusid ning seitse küla ühines kohalike volikogude soovil naaberkülaga. 

Asustusüksuste uus nimistu (vt määruse lisa) jõustus vastavalt kohalike valimiste tulemuste jõustumisega omavalitsustes.

Muutunud külanimed leiate siit (PDF).

Vaata ka: Asustusüksuste nimistu määruse seletuskiri (811.07 KB, PDF)

Vastavalt muutusid ka koduaadressid üle Eesti kõigis kohtades, kus kohalike omavalitsuste ühinemised toimusid. Vaata täpsemalt haldusreformi KKK lehelt (PDF).

EESTI KOHANIMEDE KORRALDUSEST

Kohanimede korraldamist reguleerib 1997. aastast kohanimeseadus, milles on kirjas alused Eesti kohanimede määramiseks ja kasutamiseks ning selle üle järelevalve tegemiseks.

Kohanimede korraldamise peaeesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Kõik ametlikud ja mitteametlikud kohanimed tuleb kanda riigi kohanimeregistrisse.

Riikliku kohanimekorralduse keskne institutsioon on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev 15-liikmeline kohanimenõukogu, mis on nõuandev organ kohanimekorralduse probleemide läbitöötamiseks ning vastava tegevuse suunamiseks.

Kohanimede keelelise korrektsuse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Keeleinspektsioon, kohanimede asjus annab eksperthinnanguid ja korraldab uuringuid Eesti Keele Instituut.

Riiklik kohanimeregister

Register koondab ja teeb kõigile kättesaadavaks info Eesti kohanimede kohta, olles ühtlasi usaldusväärne andmeallikas kohanimekasutuse korrastamisel. Registrist on võimalik leida ametlikult kehtestatud, mitteametlikud ja endised kohanimed. Kohanimeregistris olevad kohanimed on aluseks teiste riiklike andmekogudele ja registritele, mis kohanimesid kasutavad.

Kohanimeregister sisaldab 2016. aasta septembri seisuga 157 425 kohanime. Andmebaasi täiendatakse pidevalt.

Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa-amet.

Kohanimeregistri ülesanne on:

  • koguda ja talletada kohanimealast teavet;
  • laekunud infot kontrollida ja korrastada;
  • pidada arvestust ametlike kohanimede üle;
  • levitada kohanimealast teavet oma veebilehel ja vastata päringutele;
  • teha ametliku kohanimekasutuse ühtlustamiseks ettepanekuid.


Registrisse kantakse:

  • ametlikud kohanimed (põhinimi ja olemasolul rööpnimi);
  • mitteametlikud kohanimed (mitteametlik esikohanimi, mitteametlikud muud nimed);
  • andmed kohanimede alusdokumentide kohta;
  • andmed nimeobjektide kohta (liik, identifitseeriv tunnus nimeobjekti pidavas riigi andmekogus, tunnuspunkti koordinaadid);
  • kohanime mõjupiirkonna koordinaadid nimeobjektidel, mille andmeid ei ole üheski teises riigi andmekogus;
  • andmed kohanimeregistrile andmete esitajate kohta;
  • andmed kohanimeregistrist andmete taotlejate kohta.
     

XV KOHANIMEPÄEV Järvamaal
 

Kohanimenõukogu ja SA Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa Muuseumid kutsuvad teid kolmapäeval, 1. novembril 2017 algusega kell 10 Paide Raekojas (Keskväljak 14, Paide) toimuvale XV EESTI KOHANIMEPÄEVA ettekandepäevale.

Ettekandepäeva peatähelepanu saavad Järvamaa kohad, nimed ja inimesed. Teeme esimese kokkuvõtte 2016.–2017. aasta haldusreformi mõjust valla- ja külanimedele.

Kohanimepäeval on sünnipäev: käidud on kõigis maakondades ja jõutud Eestimaa südamesse, Paidesse. Sel puhul ka väike tagasivaade kohanimepäevade algusesse.

Üles astuvad Alo Aasma, Madis Aesma, Valdo Praust, Rainer Eidemiller, Kaarel Aluoja, Marje Joalaid, Jaan Pehk, Elvi Sepp, Andres Kruusmaa, Mall Kivisalu, Uuno Ojala, Peeter Päll, Väino Tõemets ja Kadri Teller-Sepp.

Kava leiate siit (304.1 KB, PDF).
                                                                 
Kohanimepäeva eesmärk on anda häid teadmisi Eestimaa kohanimede loost ja tähtsusest. Seminaripäev on suunatud kohanime-, kultuuri- ja koduloohuvilistele, samuti kohanimekorraldusega tegelevatele ametnikele.

 

Kohanimenõukogu

Kohanimenõukogu täidab järgmisi kohanimeseadusest tulenevaid ja valitsuse antavaid ülesandeid:

  • kinnitab ametlikke kohanimesid vastavalt kohanimeseadusele;
  • nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel arvamusi;
  • teeb vajadusel riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
  • jälgib kohanimede kasutamist ning teeb vajadusel riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
  • teeb riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
  • osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
  • lahendab kohtueelseid nimevaidlusi;
  • esitab vajadusel arvamuse valitsuses otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta;
  • esitab riigihalduse ministrile arvamusi võõrkeelse kohanime või rööpnime määramise või ametliku kohanime muutmise kohta;
  • korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist;
  • teeb ettepanekuid kohanimealaste uuringute ja ekspertiiside tegemise lepingute sõlmimiseks;
  • korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja nõustamistegevust, samuti asjakohaste juhendmaterjalide koostamist;
  • tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal;
    täidab muid valitsuse antud ülesandeid.

Kohanimenimenõukogu koosseis (seisuga 1. september 2016)

Raivo Aunap dr phil, Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia osakonna dotsent 
Jüri Jagomägi AS Regio asutaja, kartograaf
Ulla Kadakas Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor
Marja Kallasmaa dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi vanemksikograaf
Mall Kivisalu Maa-ameti aadressandmete büroo juhataja
Jaak Maandi planeeringute ekspert
Peeter Päll dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, kohanimenõukogu aseesimees
Evar Saar dr phil, keeleteadlane, Võru Instituudi onomastika teadur
Liisi Lumiste Tallinna nimekorraldaja
Uudo Timm Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja
Ilmar Tomusk dr phil, Keeleinspektsiooni peadirektor
Väino Tõemets Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja, kohanimenõukogu esimees
Olev Veskimäe Maa-ameti ruumiandmete osakonna nõunik
 

Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus

Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks.

Linnade osas on erinevus linnal kui haldusüksusel (vald/linn) ja linnal kui asustusüksusel (linn, alev, alevik, küla). Sõna linn on antud juhul mitmetähenduslik. Eestis on 15 linna kui haldusüksust (omavalitsust) ja 47 linna kui asustusüksust. Kõik linnad kui asustusüksused jäid reformi järgselt alles (Tapa, Tallinn, Kuressaare, Paide jne).

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust (Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinn, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn, Rakvere linn, Viljandi linn ja Võru linn). 37 linna asustusüksusena asuvad linna või valla kui haldusüksuse territooriumil (nt Jõhvi linn Jõhvi vallas, Tapa linn Tapa vallas, Valga linn Valga vallas, Pärnu linn asustusüksusena Pärnu linnas haldusüksusena, Paide linn asustusüksusena Paide linnas haldusüksusena jne).

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust:

  • Keila linn
  • Kohtla-Järve linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva linn
  • Rakvere linn
  • Sillamäe linn
  • Tallinna linn
  • Viljandi linn
  • Võru linn

5 linna on nn linnasisesed linnad ehk kuigi omavalitsusüksus ja asustusüksus on samanimelised, siis asustusüksuse piirid ei kattu omavalitsusüksuse piiridega:

  • Haapsalu linn (Haapsalu linna kui omavalitsusüksuse koosseisus)
  • Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu linna koosseisus)
  • Paide linn (Paide linna koosseisus)
  • Pärnu linn (Pärnu linna koosseisus)
  • Tartu linn (Tartu linna koosseisus)


Valdade koosseisus on asustusüksusena 32 linna:

  • Abja-Paluoja linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Antsla linn (Antsla valla koosseisus)
  • Elva linn (Elva valla koosseisus)
  • Jõgeva linn (Jõgeva valla koosseisus)
  • Jõhvi linn (Jõhvi valla koosseisus)
  • Kallaste linn (Peipsiääre valla koosseisus)
  • Karksi-Nuia linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Kehra linn (Anija valla koosseisus)
  • Kilingi-Nõmme linn (Saarde valla koosseisus)
  • Kiviõli linn (Lüganuse valla koosseisus)
  • Kunda linn (Viru-Nigula valla koosseisus)
  • Kuressaare linn (Saaremaa valla koosseisus)
  • Kärdla linn (Hiiumaa valla koosseisus)
  • Lihula linn (Lääneranna valla koosseisus)
  • Mustvee linn (Mustvee valla koosseisus)
  • Mõisaküla linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Otepää linn (Otepää valla koosseisus)
  • Paldiski linn (Lääne-Harju valla koosseisus)
  • Põltsamaa linn (Põltsamaa valla koosseisus)
  • Põlva linn (Põlva valla koosseisus)
  • Püssi linn (Lüganuse valla koosseisus)
  • Rapla linn (Rapla valla koosseisus)
  • Räpina linn (Räpina valla koosseisus)
  • Saue linn (Saue valla koosseisus)
  • Sindi linn (Tori valla koosseisus)
  • Suure-Jaani linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)
  • Tamsalu linn (Tapa valla koosseisus)
  • Tapa linn (Tapa valla koosseisus)
  • Tõrva linn (Tõrva valla koosseisus)
  • Türi linn (Türi valla koosseisus)
  • Valga linn (Valga valla koosseisus)
  • Võhma linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)

Täpsema ülevaate saab riigihalduse ministri määrusest, millega kinnitati asustusüksuste nimistu (vt Lisa 1)

 

 

 

Viimati uuendatud: 13. Juuni 2018