Sa oled siin

Kohanimekorraldus

Kohanimekorralduse peaeesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Kõik ametlikud ja mitteametlikud kohanimed tuleb kanda riigi kohanimeregistrisse.

Eesti kohanimekorralduse saab tinglikult jagada kolmeks:

  • teaduslik kohanimekorraldus;
  • riiklik kohanimekorraldus;
  • rahvusvaheline kohanimekorraldus;

Teadusliku kohanimekorraldusega tegeleb Eesti Keele Instituut, mis on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ning tellimuslike sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Olulist tööd eelõige võrukeelsete nimede uurimisega teeb Võru Instituut. Olulise panuse valdkonda annavad ka Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, mis tegelevad keeleteaduse ja sealhulgas kohanimede valdkonna eriala õpetamisega ja teadustööga.

Riikliku kohanimekorraldusega tegeleb eelkõige Rahandusministeerium koostöös teadusasutuste, kohanimenõukogu ja Maa-ametiga. Riiklikku kohanimekorraldust reguleerivad õigusaktid, millega kehtestatakse kohanimede määramise ja kasutamise ning järelevalve tegemise reeglid. Riikliku kohanimekorralduse eesmärgid on Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning aja- ja kultuurilooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

Rahvusvaheline kohanimekorraldus toimub rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Eesti osaleb ÜRO kohanimeekspertide rühmas (UNGEGN – United Nations Group of Experts on Geographical Names, https://unstats.un.org/unsd/geoinfo/ungegn/default.html). Töörühma eesmärk on rahvusvahelise sidususe huvides kindlate normitud kohanimede kasutamine. Selleks viiakse korrapäraselt läbi ÜRO kohanimekorralduskonverentse ja UNGEGN-i istungeid. Üle maailma tegutsevad keelelis-geograafilised jaotised (kokku 24) ja valdkondlikud töörühmad (kokku 9)

Riikliku kohanimekorralduse olulisemad koostisosad on

  • kohanimeseadus;
  • kohanimenõukogu;
  • kohanimeregister.

 

KOHANIMESEADUS


Kohanimeseadus seab alused Eesti kohanimede määramisele ja kasutamisele ning selle üle järelevalve teostamisele (vt. kohanimeseadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/733937?leiaKehtiv)

Stabiilse ja tasakaalustatud kohanimevaldkonna arengu aluseks on 1. juulil 2004 jõustunud kohanimeseadus, mis seab alused Eesti kohanimede määramisele ja kasutamisele ning järelevalve teostamisele ning mille põhieesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

Teistes riikides on kohanimesid puudutavad sätted tavaliselt laiali mitmes eri õigusaktis; Eesti seadusele lähim analoog on Norra kohanimeseadus, mis reguleerib üksnes kohanimede kirjapildi korrastamist. Eesti kohanimeseadust on oma kõikehõlmavusega toodud eeskujuks teistele riikidele ÜRO kohanimekorralduskonverentsidel.

KOHANIMENÕUKOGU


Kohanimenõukogu on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse moodustatud 15-liikmeline asjatundjate komisjon, mille tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine (vt lisaks kohanimenõukogu kodulehekülge: www.eki.ee/knn).

Kohanimenõukogu täidab järgmisi kohanimeseadusest tulenevaid ja valitsuse antavaid ülesandeid:
  • kinnitab ametlikke kohanimesid vastavalt kohanimeseadusele;
  • nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel arvamusi;
  • teeb vajadusel riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
  • jälgib kohanimede kasutamist ning teeb vajadusel riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
  • teeb riigihalduse ministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
  • osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
  • lahendab kohtueelseid nimevaidlusi;
  • esitab vajadusel arvamuse valitsuses otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta;
  • esitab riigihalduse ministrile arvamusi võõrkeelse kohanime või rööpnime määramise või ametliku kohanime muutmise kohta;
  • korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist;
  • teeb ettepanekuid kohanimealaste uuringute ja ekspertiiside tegemise lepingute sõlmimiseks;
  • korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja nõustamistegevust, samuti asjakohaste juhendmaterjalide koostamist;
  • tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal;
 
Kohanimenimenõukogu koosseis (seisuga 8. august 2018)
Väino Tõemets esimees Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja
Peeter Päll aseesimees dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
Raivo Aunap liige dr phil, Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia osakonna dotsent
Jüri Jagomägi liige AS Regio asutaja, kartograaf

Ulla Kadakas

liige Muinsuskaitseamet, arheoloogiamälestiste peainspektor
Marja Kallasmaa liige dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf
Mall Kivisalu liige Maa-ameti aadressandmete büroo juhataja
Evar Saar liige dr phil, keeleteadlane, Võru Instituudi onomastika teadur
Liisi Lumiste liige Tallinna nimekorraldaja (Linnaplaneerimise Amet)
Uudo Timm liige Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja
Ilmar Tomusk liige dr phil, Keeleinspektsiooni peadirektor
Hendrick Rang liige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik
Olev Veskimäe liige Maa-ameti ruumiandmete osakonna nõunik
Martin Kulp liige Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik
Timo Torm liige/
nõukogu sekretär
Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

 

KOHANIMEDE HOIDMINE


Kohanimeregistri eesmärk on teabe kogumine Eesti kohanimede kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine. KNR-i vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötleja on alates 1. juulist 2008. a Maa-amet.  Registrist on võimalik leida ametlikult kehtestatud, mitteametlikud ja endised kohanimed. Kohanimeregistris olevad kohanimed on aluseks teiste riiklike andmekogudele ja registritele, mis kohanimesid kasutavad (vt. kohanimeregistri kodulehte: https://www.maaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kohanimeregister).

Riikliku kohanimeregistri vastutava ja volitatud töötleja tegevus tuleneb kohanimeseadusest ning kohanimeregistri pidamise põhimäärusest. Kohanimeregistri pidamistööde all mõeldakse registrikannete teostamist, õigusaktidele vastavuse kontrolli ning sellest tulenevate ettepanekute tegemist kohanimemäärajatele, teistele andmete esitajatele, kohanimeregistri vastutavale töötlejale ning kohanimenõukogule. Vastutava töötleja ülesanded on seotud järelevalve, nõustamise ja kohanimekasutusega seotud õigusraamistiku ajakohastamisega, samuti eelarve ja tegevuse suunamisega tulenevalt kohanimeregistrile seatud ülesannetest.

Kohanimeregister sisaldab 2018. aasta detsembri seisuga 206 795 nimeobjekti  206 319 kohanimega. Andmebaasi täiendatakse pidevalt. Aadressil http://xgis.maaamet.ee/knravalik/ saab avaliku päringuteenuse kaudu andmetega tutvuda. Aadressil http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Kohanimeregister-p387.html saab avaliku kaarditeenuse kaudu andmeid kaardil vaadata.

Kohanimeregistri ülesanne on:

  • koguda ja talletada kohanimealast teavet;
  • laekunud infot kontrollida ja korrastada;
  • pidada arvestust ametlike kohanimede üle;
  • levitada kohanimealast teavet oma veebilehel ja vastata päringutele;
  • teha ametliku kohanimekasutuse ühtlustamiseks ettepanekuid.
     

Registrisse kantakse:

  • ametlikud kohanimed (põhinimi ja olemasolul rööpnimi);
  • mitteametlikud kohanimed (mitteametlik esikohanimi, mitteametlikud muud nimed);
  • andmed kohanimede alusdokumentide kohta;
  • andmed nimeobjektide kohta (liik, identifitseeriv tunnus nimeobjekti pidavas riigi andmekogus, tunnuspunkti koordinaadid);
  • kohanime mõjupiirkonna koordinaadid nimeobjektidel, mille andmeid ei ole üheski teises riigi andmekogus;
  • andmed kohanimeregistrile andmete esitajate kohta;
  • andmed kohanimeregistrist andmete taotlejate kohta.
 

KOHANIMEDE KOGUMINE JA UURIMINE


Kohanimenõukogu on koostanud ja kinnitanud mitu olulist kohanimeloendit: Eesti avalike veekogude nimed (2005), Eesti meresaarte nimed (2009), Eesti järvede nimed (2014) sildade loend (2017), Eesti allikanimed (2018) ja looduse üksikobjektide nimed (2018) ning töö kohanimeloendite kinnitamise nimel käib edasi. Kohanimenõukogu peab oluliseks tagada kohanimede süsteemne hõive ning kanda kohanimeregistrisse kõik kohanimed, mida kasutatakse näiteks Eesti topograafilises andmekogus (ETAK), keskkonnaregistris, kaartidel jne. Sellised andmed saab kohanimeregistrisse kanda esialgu mitteametlikena, kuid ametliku staatuse tekitamiseks peavad nimed üle kontrollima eksperdid.

2016. aastal andis Eesti Keele Instituut välja Eesti kohanimeraamatu, mis on kättesaadav ka veebist (https://www.eki.ee/dict/knr/). Kohanimeraamat on kokkuvõtlik ülevaade Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on esitatud nime hääldus, kohakäänete kasutus, koha kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm. 
 

KOHANIMEPÄEV


Kohanimepäev on alates 2003. aastast korraldatav konverents, mille eesmärk on teavitada ja tekitada huvi kohanimede vastu ning tuua kokku inimesed, kes peavad kohanimesid oluliseks kultuuri- ja ajaloo jäädvustamise seisukohast. Kohanimepäev on suunatud eelkõige koduloo-, ajaloo- ja kohanimehuvilistele, kuid samuti ka ametnikele, kes tegelevad kohanimekorraldusega. Kohanimepäev toimub kord aastas ühes Eesti maakonnas ning tavaliselt keskendutakse just selle maakonna kohanimedele, kus kohanimepäev aset leiab.

Viimane kohanimepäev toimus 2018. aastal Narvas, enne seda toimus kohanimepäev 2017. aastal Paides, 2016. aastal Jõgeval ning 2015. aastal Tallinnas. Kohanimepäeva kohta on rohkem infot leitav Eesti Keele Instituudi kodulehel (http://portaal.eki.ee/knn/)

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ


ÜRO korraldas 1967. aastast alates iga viie aasta tagant kohanimekonverentsi, mille eesmärk oli edendada häiretu rahvusvahelise suhtluse huvides kindlate normitud kohanimede kasutuselevõttu. Alates 2019. aastast on kohanimekonverentsi formaat muutunud ning nüüdsest toimub konverents iga kahe aasta tagant koos ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN - United Nations Group of Experts on Geographical Names) kohtumisega. Rühma tegevus rajaneb piirkondlikul koostööl.

Alates 1992. aastast tegutseb ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotis. Aastatel 1992-1998 ja 2007-2012 oli Balti jaotise eesistuja Eesti. Aastatel 2018-2021 on jaotise eesistujaks Läti. ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotis koguneb enamjaolt korra aastas.

Rohkem infot Balti jaotise kohta on leitav siit: https://www.eki.ee/knn/

Kuigi kohanimekorraldus on iga riigi enese ainupädevuses, siis rahvusvahelise suhtlemise jaoks on vaja kohanimede selgust ja ühemõttelisust ning kohanimeinfo võimalikult vaba levikut.

Kohanimevaldkonnaga rahandusministeeriumis tegeleb Timo Torm, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik, email timo.torm@fin.ee, telefon 6113 037 

Viimati uuendatud: 30. september 2019