Sa oled siin

Kogumispensioni teise samba ümberkorraldused

Oma tuleviku pensionile tuleks mõelda juba täna! 
 

Valitsuskoalitsioon kavandab seni kohustusliku teise samba muutmist vabatahtlikuks. 

  • Muudatuste jõustumisel muutub teises sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks. Suurema vabadusega kaasneb igal inimesel vastutus läbi mõelda, kuidas endale pensioniks väärikas sissetulek tagada. Muu hulgas saaksid kogumispensioni teise sambaga liituda enne 1982. aastat sündinud inimesed, kes seni polnud liitunud. Selliseid inimesi on kokku ligikaudu 100 000.
  • Igaüks saab edaspidi ise otsustada,
    • kas jätkab seniselt pensionifondide kaudu pensioniks raha kogumisega,
    • kas soovib pensioniks koguda ja investeerida iseseisvalt,
    • kas peatab maksed teise sambasse, kuid jätab juba kogutud vara kasvama
    • või loobub üldse teises sambas pensioniks kogumisest.

 

Jätkan kogumist

Katkestan kogumise

Jätkan pensioni kogumist pensionifondi nagu siiani 
 

Selleks midagi lisaks tegema ei pea.

Minu valitud pensionifond tegeleb minu raha kasvatamisega, investeerides seda ettevõtete aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse instrumentidesse.

Loon pensioni investeerimiskonto ja hakkan selle kaudu ise investeerima


Võin kõik või osa teise samba vara kanda pensioni investeerimiskontole. 

Uued maksed minu palgalt (2 protsenti) ja riigi tasutud 4 protsenti võin suunata pensioni investeerimiskontole, kus on vaid pensionivara.

Minu investeerimise otsustest ja aktiivsusest sõltub, kui palju vara koguneb.

Tulumaksu tasuda ei tule. Kui enam ei taha ise investeerida, saan suunata uued sissemaksed pensionifondi ja võin ka pensioni investeerimiskonto kaudu kogutud raha vahetada pensionifondi osakute vastu. 

Peatan sissemaksed teise sambasse 


Esitan selleks avalduse.

Minu varem teise sambasse makstud vara jääb alles ja sinna kasvama.

Teise sambaga saan uuesti liituda 10 aasta pärast.

Võtan kogutud raha välja
 

Esitan selleks avalduse. Pean korraga välja võtma kogu raha. Tasun väljamakselt tulumaksu 20 protsenti.

Kui summa on suurem, siis saan selle aasta jooksul kolmes osas. 

Mul on valik, kas investeerin seda raha ise edasi (näiteks tavalise investeerimiskonto kaudu) või kulutan ära.

Kui tahan uuesti teise sambasse raha koguma hakata, saan seda teha 10 aasta pärast.

 

Keskmise palgaga inimesena võin pensionärina oodata koos esimesest sambast saadava pensioniga sissetulekut ligi 40 protsenti keskmisest palgast. 

Lisa võin saada kolmandast sambast, kui olen sellega liitunud.

 

Pensioni saan esimesest sambast ja selle pealt, mis on kogutud teise sambasse enne maksete lõpetamist.

Lisa võin saada kolmandast sambast, kui olen sellega liitunud.

Keskmise palgaga inimesena võin oodata vanaduspensioni esimesest sambast, mis on kuni 30 protsenti väiksem kui siis, kui oleksin olnud nii esimeses kui ka teises sambas lõpuni. 

Kui teisest sambast välja võetud raha ei ole ära kulutatud, vaid investeeritud või säästetud, siis saan kasutada seda.

Lisa võin saada kolmandast sambast, kui olen sellega liitunud.

Kui olen jõudnud pensioniikka, saan otsustada, kas võtta raha välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Kui valin pika pensioniplaani (eluaegne pension või oodatava elueaga jagatud tähtajaline pension), siis väljavõetavalt rahalt tulumaksu tasuda ei tule. Kui võtan kogu raha välja ühe korraga või lühema tähtajalise pensionina, siis tasun 10 protsenti tulumaksu. 

Teises sambas kogub pensionivara 2019. aasta septembri seisuga ligi 740 000 inimest.

  • Pensionifondide kogumaht oli 2019. aasta septembris 4,5 miljardit eurot.
  • Keskmine teise sambasse kogutud vara väärtus on natuke üle 6000 euro.
  • Teise sambasse pensionivara kogumise perioodiks on kavandatud tööd alustavale inimesele vähemalt 40 aastat. Kogumispensioni süsteem on seni kehtinud 17 aastat ja reaalselt on valdavalt kogutud sellest veelgi lühema perioodi jooksul.
  • Arvestada tasub ka seda, et esimeses sambas on solidaarsus küllaltki suur ja sõltumata inimese sissetulekust saab ta sama raha eest I sambast vähem vastu kui II sambast. Mida suurem on inimese sissetulek, seda suurem kasu teisest sambast.

Muudatuste ajakava

  • Valdav osa valitsuskoalitsiooni kavandatud muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saab muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.
  • Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, kuid rahandusministeerium ootab kommentaare ja ettepanekuid kõigilt, kes soovivad kaasa rääkida.
  • Kavandatud muudatuste rakendumise eeldus on see, et need seadusena vastu võetakse.
  • Muudatuste eelnõu ja selle seletuskiri on kättesaadav eelnõude infosüsteemist. (Võib olla vajalik siit ID-kaardiga sisse logida.)

Sinu pensionil on praegu kolm võimalikku allikat:

Esimene sammas ehk 
riiklik vanaduspension


Esimese samba pensione maksab riik igal aastal oma sama aasta tuludest. Esimese samba pensionideks ei ole raha kuhugi ette kogutud. Praegused pensionärid saavad osa praegu töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust.

Vajadusel tuleb sellele võtta lisa riigi muudest tuludest. Näiteks 2020. aastal jääb sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast puudu 114 miljonit eurot, mis kaetakse riigi muudest tuludest.

Pensionide iga-aastane tavapärane tõus sõltub suuremalt osalt sotsiaalmaksu laekumise kasvust eelmisel aastal: pensioniindeksist 80 protsenti moodustab sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutus. Kui tulevikus näiteks töötavate inimeste arvu vähenemise ja mittetöötavate pensionäride arvu suurenemise tõttu sotsiaalmaksu laekumise kasv pidurdub, on oodata ka esimese samba pensioni praegusest väiksemat iga-aastast tõusu.

Vähemalt 15 aastat pensionistaaži kindlustab pensioni baasosa  2019. aastal ligi 192 eurot  ja iga aasta pensioniõigusliku staaži eest lisaks – 2019. aastal 6,627 eurot, mis 45aastase staaži korral teeb 298 eurot ehk baasosaga kokku 490 eurot). Vähem kui 15 aasta pensionistaažiga pensionärid saavad rahvapensioni, mis 2019. aastal on 205 eurot. 

Loe lähemalt: 

Teine sammas ehk
kohustuslik kogumispension
 

Töötav inimene kogub ise vara enda tulevikuks, makstes 2 protsenti brutopalgast pensionifondi. Tööandja peab selle palgalt kinni ja see läheb pensionikeskuse kaudu inimese valitud pensionifondi. Töötaja eest tasutud sotsiaalmaksu arvel lisandub 4 protsenti esimese samba asemel teise sambasse. 

Viis fondivalitsejat pakub kokku 24 teise samba fondi, mille hulgast igaüks saab valida oma eesmärkidele ja riskitaluvusele sobiva. Tasub kaaluda, kas sissemaksed lähevad sobivasse fondi, kuid arvestada, et osakute vahetamise eest võetakse tasu.

Loe lähemalt:

 

Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension 


Inimene valib ise, kui palju tahab veel pensionile lisa koguda. Kolmanda samba sissemaksetelt saab inimene tulumaksu tagasi küsida, saades 20 protsenti tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15 protsenti brutosissetulekust. Aastas saab kolmandasse sambasse maksta kuni 6000 eurot.

Sissemaksed täiendava kogumispensioni lepingutesse on paindlikud. Maksete suurust on võimalik ise määrata, säästusummat saab vastavalt võimalustele ja vajadusele suurendada või vähendada, makseid saab ajutiselt peatada ning osa raha on võimalik ka enne pensionile jäämist välja võtta.

Täiendava kogumispensioniga saab liituda, sõlmides pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või tehes makseid vabatahtlikku pensionifondi. Kolmanda samba kindlustuslepinguid pakub viis kindlustusseltsi ja viis fondivalitsejat pakub kokku üheksat kolmanda samba pensionifondi.

Loe lähemalt täiendavast kogumispensionist.

 

Viimati uuendatud: 5. november 2019