Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine
Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine
Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine
1. Kuidas ehitustöid summeerida? Kas sellisel juhul, kui erinevad ehitustööd toimuvad samas hoones, erinevatel ning teadmata aastatel, tuleb ikkagi kogu maksumus liita ning vastavalt liitmisele valida iga töö tellimisel hankeliik?
(lisatud24.10.2017)
Ehitustööde teostamine ühel objektil on üheks näitajaks, et erinevate ehitustööde maksumused summeerida ning valida menetlusliik tööde summeeritud maksumuse järgi. Kindlasti peaks ehitustööd summeerima näiteks juhul, kui tegemist on ühe hoone rekonstrueerimisprojekti teostamisega, mille töid teostatakse erinevatel aegadel kas siis eelarvelisest piirangutest või muust takistavast asjaolust tulenevalt. Kui aga ühel objektil on vajadus teha erinevatel ajaperioodidel erinevaid töid, mida on võimalik planeerida ning teostada eraldi, teineteisest sõltumatult, st tegemist on hoone tavalisest kulumisest tulenevate tööde vajadusega nagu näiteks aastal X trepikodade renoveerimine, aastal X+2 katuse renoveerimine, aastatel X+5 ja X+10 kogu hoone värvimine, siis ei ole neid töid vaja omavahel summeerida.
2. Kas hankijal on kohustus avaldada hanketeates hanke eeldatav maksumus?
(lisatud10.01.2018)
Hanke eeldatava maksumuse avaldamise kohustust ei ole. Riigihangete seaduse § 23 lg 9, mis jõustub 18.10.2018, näeb riigihanke alustamisel (välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral) ette üksnes teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta esitamise riigihangete registrile, koos võimalusega see teave avalikustada. Registrile eeldatava maksumuse kohta teabe avaldamine teenib eesmärki, et registri abil saaks automaatselt kontrollida, kas hankija on esitatud hankelepingu eeldatavat maksumust arvestades valinud selleks kohase menetluse.
Samas tuleb silmas pidada, et hankija peab oma tegevuses järgima ka teistes õigusaktides sätestatut, nt avaliku teabe seaduses sätestatut. Seega juhul kui hankijale esitatakse huvitatud isiku poolt vastavasisuline teabepäring, tuleb tal kaaluda avaliku teabe seadusest lähtudes, kas info kuulub avaldamisele või mitte. Üldjuhul ei ole sellise teabe avaldamisest keeldumine siiski põhjendatud. Samale seisukohale on asunud ka VAKO oma 18.09.2014 otsuse nr 12.2-9/7737 punktis 19: RHS-ist ei tulene üldse kohustust hankelepingu eeldatava maksumuse avaldamiseks enne pakkumuste esitamist, v.a juhul, kui hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud seda küsivad.
3. Kas kohalik omavalitsus peab kõikide oma koolide koolitoidu eeldatavad maksumused summeerima ja korraldama ühise hanke, kui iga kool on eraldi asutus ja neil on oma eelarve, või võib iga kool ise endale koolitoitu hankida?
(lisatud30.06.2020)
Kas kõikide asutuste samalaadsed soetused tuleb summeerida või mitte, sõltub sellest, kuidas riigihange korraldatakse. Kui riigihanke korraldab tsentraalselt vallavalitsus või asutused ühiselt, siis tuleb kõikidele asutustele toiduainete ostmiseks või toitlustusteenuse tellimiseks sõlmitavate lepingute maksumused summeerida ja selle järgi otsustada, milline menetlus tuleb korraldada.
Kui aga asutus vastustab iseseisvalt oma eelarve ja hanketegevuse eest, korraldab riigihanked ise, siis ei pea teiste asutuste vajadusega summeerima, isegi kui raamatupidamine on korraldatud keskselt (RHS § 23 lg 6).
Selgitame, et toiduainete (vt CPV-kood 15000000-8 "Toiduained, joogid ja tubakas ja seonduvad tooted") ostmise leping on käsitletav asjade hankelepinguna RHS § 8 lg 3 tähenduses. Toiduvalmistamiseks ostetavate toiduainete puhul on ilmselt tegemist sama eesmärgi saavutamiseks vajalike ja/või funktsionaalselt koostoimivate asjadega, mistõttu erinevate toiduainegruppide (nt. CPV-koodid 15100000-9 "Loomsed tooted, liha ja lihatooted"; 15200000-0 "Kalatooted ja -konservid"; 15300000-1 "Puuviljad, köögiviljad ja nendega seonduvad tooted"; 15400000-2 "Loomsed või taimsed õlid ja rasva"; 15500000-3 „Piimatooted") ostmisel erinevate riigihanke menetluste teel tuleb kõikide hankelepingute eeldatavad maksumused üldjuhul summeerida ja lähtuda iga toiduainegrupi osas hankelepingu sõlmimisel ja selleks kohase menetluse korraldamisel kõigi toiduainegruppide summeeritud eeldatavale kogumaksumusele kohalduvast menetluskorrast (vt RHS § 28 lg-d 1-2).
Siinjuures juhime tähelepanu, et toidukaupade ostmisel, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, annab RHS § 50 p 9 hankijale õiguse korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.
Kui aga tellitakse toitlustusteenust, siis toitlustusteenuste (vt CPV-koodid 55510000-8 "Sööklateenused" kuni 55524000-9 "Kooli toitlustusteenused") tellimise leping on käsitletav (sotsiaal- ja) eriteenuste hankelepinguna RHS § 8 lg 4 ja § 126 lg 1 tähenduses.
RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija küll riigihanke osadeks jaotada ning osta asju või tellida teenuseid eraldi riigihanke menetlustega, kuid seda üksnes juhul, kui ta kohaldab iga sellise riigihanke osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lg 2 keelab hankijal riigihanke osadeks jaotamise eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad või teenused. Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel ning piirmäärade arvestamisel käsitletakse näiteks erinevaid toiduaineid funktsionaalselt koos toimivate ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjadena (vt. direktiivi 2014/ 24/EL põhjendus 19).
Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel võivad asjakohased reeglid olla lisaks RHS §-s 23 sätestatud üldistele reeglitele ka RHS § 24 lg 2-4, olenevalt lepingu liigist ja sõlmitava lepingu tunnustest. Alati võib korraldada mitu hankemenetlust, kui lähtuda eeldatavast maksumusest tulenevatest menetlusreeglitest (RHS § 28 lg 1).
Ühe riigihanke menetluse raames on riigihanke osadeks jaotamine piirangute vaba (RHS § 27 lg 1). Enamgi veel, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetele juurdepääsu soodustamiseks on RHS § 27 lg-s 2 sätestatud, et kui riigihange, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, peab hankija igakordselt põhjendama riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanget ühe menetluse raames osadeks mitte jagada.
Menetlusreeglite kohaldamisel kohustuslikud piimäärad eurodes on sätestatud RHS §-s 14. Asjade ja teenuste korral on lihthanke piirmääraks 30 000 eurot, riigihanke piirmääraks 60 000 eurot ning rahvusvaheliseks piirmääraks kohalike omavalitsuste ja nende asutuste puhul 214 000 eurot. Eriteenuste puhul on riigihanke piirmääraks 60 000 eurot ja rahvusvaheliseks piirmääraks 750 000 eurot.
4. Kas hankija võib hankelepingu sõlmimiseks korraldatud menetlusega jätkata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust? Lisatud 13.07.2021, muudetud 24.09.2021 ja 11.10.2021.
(lisatud13.07.2021)
Kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust, võib hankija lükata kõik pakkumused RHS § 116 lg 1 p 1 alusel tagasi või kasutada § 73 lg 3 p-s 6 nimetatud võimalust menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui § 116 korraldatud menetluses ei kohaldu. Juhul, kui hankija seda teha ei soovi, tuleb hinnata, kas menetluse jätkamine on võimalik. Selleks tuleb hankijal selgitada välja, kas eeldatav maksumus on määratud õigesti.
Hankija peab lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse määramisel RHS-is sätestatud reeglitest (vt RHS 1. peatüki 5. jagu). Sealhulgas peab hankija RHS § 23 lg 3 kohaselt riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel.
See tähendab seda, et vastavalt riigihanke objektile tuleb muuhulgas hinnata, milline saab konkreetsel juhul olla ajavahemik, mida hinnataseme arvesse võtmisel arvestada, et hankelepingu eeldatav maksumus oleks korrektselt määratud ka selliste hankelepingute esemete puhul, mille hinnad kõiguvad lühema aja jooksul või olenevad aastaajast. Riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks vajaliku turuhinna väljaselgitamiseks on hankijal võimalik viia läbi turu-uuring (vt RHS § 10). Lisaks peab olema riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestatud hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS § 23 lg 2 p 1).
Olukorras, kus kõigi pakkumuste maksumused ületavad oluliselt hankelepingu eeldatavat maksumust, on äärmiselt tõenäoline, et hankija on eksinud eeldatava maksumuse määramisel.
Samas juhul, kui hankija on lähtunud riigihanke eeldatava maksumuse määramisel RHS-is sätestatust, sh järginud § 23 lg-id 3 ja 8 ning suudab objektiivselt tõendada, et on määranud riigihanke eeldatava maksumuse õigesti (näiteks lähtus hankija eeldatava maksumuse määramisel eelnevalt läbi viidud turu-uuringust), võiks menetluse jätkamine olla lubatud. Seda isegi juhul, kui menetluse tulemusel sõlmitava hankelepingu maksumus ületaks piirmäära, millest lähtuvalt hankija valis hankelepingu sõlmimiseks korraldatava menetlusliigi. Samas peab hankija sellises olukorras menetluse jätkamist väga hoolikalt kaaluma ja seda eriti juhul, kui hankija on menetluse läbi viinud alla rahvusvahelist piirmäära oleva hankemenetluse reeglite järgi, aga menetluse tulemusel sõlmitava hankelepingu maksumus ületaks rahvusvahelist piirmäära.