Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine
Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine
Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine
1. Kuidas ehitustöid summeerida? Kas sellisel juhul, kui erinevad ehitustööd toimuvad samas hoones, erinevatel ning teadmata aastatel, tuleb ikkagi kogu maksumus liita ning vastavalt liitmisele valida iga töö tellimisel hankeliik?
(lisatud24.10.2017)
Ehitustööde teostamine ühel objektil on üheks näitajaks, et erinevate ehitustööde maksumused summeerida ning valida menetlusliik tööde summeeritud maksumuse järgi. Kindlasti peaks ehitustööd summeerima näiteks juhul, kui tegemist on ühe hoone rekonstrueerimisprojekti teostamisega, mille töid teostatakse erinevatel aegadel kas siis eelarvelisest piirangutest või muust takistavast asjaolust tulenevalt. Kui aga ühel objektil on vajadus teha erinevatel ajaperioodidel erinevaid töid, mida on võimalik planeerida ning teostada eraldi, teineteisest sõltumatult, st tegemist on hoone tavalisest kulumisest tulenevate tööde vajadusega nagu näiteks aastal X trepikodade renoveerimine, aastal X+2 katuse renoveerimine, aastatel X+5 ja X+10 kogu hoone värvimine, siis ei ole neid töid vaja omavahel summeerida.
2. Kas hankijal on kohustus avaldada hanketeates hanke eeldatav maksumus?
(lisatud10.01.2018)
Hanke eeldatava maksumuse avaldamise kohustust ei ole. Riigihangete seaduse § 23 lg 9, mis jõustub 18.10.2018, näeb riigihanke alustamisel (välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral) ette üksnes teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta esitamise riigihangete registrile, koos võimalusega see teave avalikustada. Registrile eeldatava maksumuse kohta teabe avaldamine teenib eesmärki, et registri abil saaks automaatselt kontrollida, kas hankija on esitatud hankelepingu eeldatavat maksumust arvestades valinud selleks kohase menetluse.
Samas tuleb silmas pidada, et hankija peab oma tegevuses järgima ka teistes õigusaktides sätestatut, nt avaliku teabe seaduses sätestatut. Seega juhul kui hankijale esitatakse huvitatud isiku poolt vastavasisuline teabepäring, tuleb tal kaaluda avaliku teabe seadusest lähtudes, kas info kuulub avaldamisele või mitte. Üldjuhul ei ole sellise teabe avaldamisest keeldumine siiski põhjendatud. Samale seisukohale on asunud ka VAKO oma 18.09.2014 otsuse nr 12.2-9/7737 punktis 19: RHS-ist ei tulene üldse kohustust hankelepingu eeldatava maksumuse avaldamiseks enne pakkumuste esitamist, v.a juhul, kui hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud seda küsivad.