Hankija võib kohaldada hankelepingu sõlmimiseks seaduses sätestatust karmimat menetluskorda.

Kuigi RHS ei sätesta sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul minimaalselt pakkumuste esitamise tähtaega, nagu lihthankemenetluse puhul, kohaldub sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses riigihanke eeldatavast maksumusest olenevalt kas kümne või 14 päeva pikkune kohustuslik ooteaeg (vt § 126 lg 10 koostoimes § 120 lg-ga 2). Seevastu lihthankemenetluses sätestab RHS pakkumuste esitamisele minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja (§ 125 lg 4), kuid vaid viie tööpäeva pikkuse ooteaja enne hankelepingu sõlmimist (§ 125 lg 9). Seega ei saa öelda, et lihthankemenetlus oleks rangem menetlus kui sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ning kui RHS-i kohaselt tuleb hankijal korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, siis ei saa hankija korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse asemel lihthankemenetlust.

Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldamise kohustus tekib siis, kui sõlmitava sotsiaalteenuse hankepingu eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 300 000 eurot ja sõlmitava eriteenuse hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 60 000 eurot (vt RHS § 14 lg 2 p-d 1 ja 3 koostoimes § 15 lg-ga 3).

Samas juhul, kui sõlmitava sotsiaalteenuse hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla 300 000 euro või eriteenuste hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla 60 000 euro, võib hankija korraldada hankelepingu sõlmimiseks lihthankemenetluse, kuivõrd alla eelnimetatud riigihanke piirmäärasid ei sätesta RHS sotsiaal- ega eriteenuste hankelepingu sõlmimiseks üldse kohustuslikku menetluskorda.