1. Kas sotsiaal- ja eriteenuste korral tuleb põhjendada hanke osadeks jaotamata jätmist?
(lisatud24.10.2017)
Riigihangete seadus on üles ehitatud selliselt, et üldosa, st 1. peatüki sätted kohalduvad kõikidele riigihangetele. Seega jah, RHS § 27 lg-s 2 sätestatud põhjendamise kohustus laieneb ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustele, mille eeldatava maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
2. Kui pikk on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluste puhul hankelepingu sõlmimisel kohaldatav ooteaja pikkus? (Muudetud 20.12.2018)
(lisatud10.01.2018)
RHS § 15 lg 3, § 126 lg 2 ja § 126 lg 10 koosmõjus on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses lepingute sõlmimisel ooteajad järgmised:
1) eriteenuste hankeleping maksumusega 60000-749999 eurot – 10 päeva
2) sotsiaalteenuste hankeleping maksumusega 300000-749999 eurot – 10 päeva
3) sotsiaalteenuste hankeleping ja eriteenuste hankeleping maksumusega 750000 eurot või rohkem – 14 päeva
4) alla punktis 1 ja 2 nimetatud piirmäära jäävate lepingute puhul ei pea ooteaega ette nägema.
Kui hankija korraldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse ilma seadusest tuleneva kohustuseta, kohaldatakse kümnepäevast ooteaega (vt TrtRnKm 3-18-1144, p 22-25).
3. Kas sotsiaal- ja eriteenustel peab koostama ja avalikustama avamise protokolli?
(lisatud10.01.2018)
Sotsiaal- ja eriteenuste hanke korraldamisel peab hankija järgima RHS § 126-127 sätestatut, RHS 2. peatüki sätete kohaldamine ei ole sealjuures kohustuslik (sh pakkumuste avamise korra järgmine). Juhul, kui hankija ise on aga oma hankekorras või hanke tingimustes avamise protokolli koostamise ja avaldamise ette näinud, siis tuleks seda ikkagi teha.
4. Kas hankija võib korraldada sotsiaalteenuse või eriteenuse tellimiseks lihthankemenetluse? Lisatud 14.12.2021.
(lisatud14.12.2021)
Hankija võib kohaldada hankelepingu sõlmimiseks seaduses sätestatust karmimat menetluskorda.
Kuigi RHS ei sätesta sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul minimaalselt pakkumuste esitamise tähtaega, nagu lihthankemenetluse puhul, kohaldub sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses riigihanke eeldatavast maksumusest olenevalt kas kümne või 14 päeva pikkune kohustuslik ooteaeg (vt § 126 lg 10 koostoimes § 120 lg-ga 2). Seevastu lihthankemenetluses sätestab RHS pakkumuste esitamisele minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja (§ 125 lg 4), kuid vaid viie tööpäeva pikkuse ooteaja enne hankelepingu sõlmimist (§ 125 lg 9). Seega ei saa öelda, et lihthankemenetlus oleks rangem menetlus kui sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ning kui RHS-i kohaselt tuleb hankijal korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, siis ei saa hankija korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse asemel lihthankemenetlust.
Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldamise kohustus tekib siis, kui sõlmitava sotsiaalteenuse hankepingu eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 300 000 eurot ja sõlmitava eriteenuse hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 60 000 eurot (vt RHS § 14 lg 2 p-d 1 ja 3 koostoimes § 15 lg-ga 3).
Samas juhul, kui sõlmitava sotsiaalteenuse hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla 300 000 euro või eriteenuste hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla 60 000 euro, võib hankija korraldada hankelepingu sõlmimiseks lihthankemenetluse, kuivõrd alla eelnimetatud riigihanke piirmäärasid ei sätesta RHS sotsiaal- ega eriteenuste hankelepingu sõlmimiseks üldse kohustuslikku menetluskorda.