Raamleping

1. Kas minikonkursi korraldamisel peab hankija igakordselt enne raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimist kontrollima eduka pakkumuse esitanud pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ning tema kvalifikatsiooni? Kas minikonkursil tuleb nõuda uue hankepassi esitamist?

(lisatud 31.10.2018)

Riigihangete seaduse § 104 lg 8 käsitleb eduka pakkuja või taotleja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuseid enne lepingu sõlmimist, kuhu on lisatud ka välistava iseloomuga erisused. Edukal pakkujal ei pea kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollima juhul, kui hankeleping sõlmitakse ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel või kui mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel minikonkurssi ei korraldata. Seega tuleb minikonkursi puhul enne hankelepingu sõlmimist kontrollida edukal pakkujal uuesti kõrvaldamise aluste puudumist ja vajadusel kvalifikatsiooni. Kõrvaldamise aluste puhul tähendab see vastavate päringute tegemist riigihangete registri liidese kaudu. Kvalifitseerimise osas tuleb hankijal kontrollida, et esialgses hankes esitatud dokumendid ja andmed pakkuja kvalifikatsiooni kohta on jätkuvalt asjakohased. Kuivõrd kõnealune säte räägib eduka pakkuja kontrollimisest sisuliselt, mitte hankepassi alusel, ei ole uue hankepassi esitamine nõutav. Pakkuja kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni ei ole analoogia alusel vaja kontrollida juhul, kui hankelepingu maksumus ei küündi lihthanke piirmäärani, kuivõrd ka ilma eelneva raamlepingu sõlmimiseta hankelepingu sõlmimisel on kohustus kontrollida kõrvaldamise aluseid alates lihthanke piirmäärast.

RHS § 30 lg 10 võimaldab hankijal esitada nõuded pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil. Seega peab juhul, kui hankija on sellised täiendavad nõuded riigihanke alusdokumentides sätestanud, kontrollima ka nendele vastavust.

Uute dokumentide nõudmise osas tuleb silmas pidada RHS § 104 lg 11, mis sätestab, et hankija ei nõua § 104 lõigetes 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased.

2. Kas raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise eel hankija peab tegema hankelepingu sõlmimise otsuse või saab ta ise otsustada, kas sellist otsust teha?

3. Kas raamlepingu eeldatav maksumus peab olema hanketeates avaldatud? Lisatud 10.01.2018, täiendatud 28.09.2020, muudetud 24.09.2021.

4. Kuidas määrata raamlepingu eeldatavat maksumust?

5. Kas raamlepingu alusel läbiviidavad minikonkursid tuleb korraldada riigihangete registris? Lisatud 10.10.2018. Muudetud 20.09.2019 ja 28.09.2020.

(lisatud 10.10.2018)

Minikonkursi korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige raamlepingus sätestatud tingimustest. Juhul, kui raamlepingus ei ole sätestatud, et minikonkursi raames tuleb pakkumused võtta riigihangete registri vahendusel, siis hankijal sellist kohustust ei ole. Samas tuleb minikonkursi korraldamisel tagada üldreeglina samuti elektrooniline teabevahetus RHS § 45 sätestatud nõuete kohaselt riigihangetes, mis on alustatud 18. oktoobril 2018 või hiljem ja samuti peab pakkumuste esitamiseks kasutatav süsteem vastama riigihalduse ministri määruse „Nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmele“ §-s 3 kehtestatud nõuetele. Juhul kui hankijal ei ole võimalik tagada nende nõuete täitmist muul viisil, siis tuleb kasutada riigihangete registrit.

Alates 15.07.2020 kohaldatakse RHS § 30 lg 9 kohaselt minikonkursile raamlepingus sätestatud korda järgmistel tingimustel:
1) hankija teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita2) hankija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;
3) pakkumused esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
4) pakkumused avatakse pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne RHS § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui RHS selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta;
5) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse.
Ühtlasi tuleb minikonkursi läbiviimisel tagada RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine.

RHS-i 15.07.2020 jõustunud muudatus sätestab niisiis RHS § 45 lg 1 kohaldamisel erisuse juhuks, kui raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem kui RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäär või § 14 lg-s 2 sätestatud vastava riigihanke piirmäär, kui RHS selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta (vt RHS § 45 lg-s 11). Sellisel juhul ei ole elektrooniline teabevahetus riigihalduse ministri määruse „Nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmele“ §-s 3 kehtestatud nõuetele vastavas süsteemis kohustuslik, vaid hankija võib minikonkursi korraldamiseks kasutada nt e-posti. Vabastus elektroonilises teabevahetuse kohustusest on tagasiulatuva jõuga, see tähendab, et kohaldub ka neile minikonkurssidele, mis on korraldatud enne 15.07.2020.

Minikonkurss tuleb endiselt korraldada riigihalduse ministri määruse „Nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmele“ §-s 3 kehtestatud nõuetele vastavas süsteemis, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne või ületab lihthanke piirmäära või juhul kui RHS vastavat lihthanke piirmäära ette ei näe, siis riigihanke piirmäära.

6. Kuidas peab hankija osalejaid minikonkursi tulemusest ja lepingu sõlmimisest teavitama, kui minikonkurss ei ole korraldatud riigihangete registris, ning millist infot kõnealune teavitus peab sisaldama?

7. Kas raamlepingu alusel läbi viidava minikonkursi käigus võib pidada pakkujatega läbirääkimisi?

8. Milliseid hindamiskriteeriume võib kasutada minikonkursil?

(lisatud 02.12.2019)

Minikonkursil parima pakkumuse välja selgitamiseks kasutatavad hindamiskriteeriumid tuleb ette nähe näha riigihanke alusdokumentides. Kuigi RHS § 30 lg 9 p 4 ei täpsusta, kas minikonkursil kohaldatavad hindamiskriteeriumid peavad olema sätestatud minikonkursi hankedokumentides või raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides, tuleks hindamiskriteeriumid ette näha juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides, sest selline nõue tuleneb direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 5 p-st d.

Direktiivide kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest tulenevalt ei ole RHS-ga kooskõlas selline praktika, kus hindamiskriteeriumid on raamlepingus (st ka raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides) määratletud üldiselt ja valikulise kataloogina, millest on hankijal võimalik vajadusel, ent raamlepingus sätestamata ja seega kontrollimatute kaalutluste alusel valida igaks minikonkursiks endale rakendamiseks sobivad. Kui hankija näeb ette üksnes valikulise nimekirja hindamiskriteeriumidest, mida ta soovi korral võib kasutada, püüdes ette näha kõik võimalikud aga ka ebatõenäoliselt või harva kohaldatavad variandid, siis see ei lähe kokku sätte eesmärgiga, milleks on meie hinnangul läbipaistvus ehk kohustus anda pakkujatele teada, milliseid kriteeriume hankija kavatseb kasutada ja sel juhul on võimalik arvestada nendega juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas menetluses pakkumuse esitamisel.

Küsimuse osas, kas raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas hankemenetluses ja raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks korraldataval minikonkursil peavad pakkumuste hindamise kriteeriumid olema ühed ja samad, on Euroopa Komisjoni selgitavates märkustes leitud (vt https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/juhised/selgitavaid_markusi_raamlepingud.pdf lk 5 p 3.3 teine taane), et kriteeriumid võivad olla kas samad või ka erinevad, ent peavad kindlasti olema eelnevalt riigihanke alusdokumentides sätestatud. Sama toetab ka direktiivi art 33 lg 5 sissejuhatav lauseosa, mille kohaselt tuleb minikonkursi puhul lähtuda samadest tingimustest, mida kohaldatakse raamlepingu sõlmimise puhul, ning vajaduse korral täpsemalt määratletud tingimustest ning vajaduse korral ka muudest raamlepingu sõlmimiseks esitatud hankedokumentides sätestatud tingimustest.

RHS § 30 lg 9 sätestatu ei nõua, et minikonkursil kohaldatavad hindamiskriteeriumid oleks raamlepingus sätestatud juba koos iga kriteeriumi suhtelise osakaaluga. Läbipaistvuse põhimõttest lähtudes soovitame aga võimalusel hanke alusdokumentides ette näha ka kriteeriumi suhteline osakaal või osakaalude vahemik.

Juhime samuti tähelepanu Euroopa Kohtu seisukohale (14.07.2016 otsus C‑6/15, p 23), et edukaks tunnistamise kriteeriumid peavad olema selgelt määratletud hankemenetluse algusest peale ja hankija ei või kohaldada edukaks tunnistamise kriteeriumide suhtes niisuguseid alamkriteeriume, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Samuti peab hankija jääma edukaks tunnistamise kriteeriumide sama tõlgenduse juurde kogu menetluse ajaks.

Minikonkursi tarbeks hindamiskriteeriumide kehtestamisel soovitame lähtuda kaalutlustest, mis Euroopa Kohus on välja toonud kohtulahendis (24.11.2005 otsus C 331/04), mis puudutas kriteeriumidele osakaalude ja alamkriteeriumide omistamist hindamismenetluse käigus:
– sellega ei muudeta hankedokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume;
– kriteeriumid ei sisalda asjaolusid, mis oleksid võinud mõjutada riigihanke ettevalmistamist, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada;
– ei ole vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes.

Euroopa Kohus on leidnud (10.05.2012 otsus C 368/10, p 85) seoses hindamiskriteeriumidega, et hankelepingu sõlmimise tingimused peavad olema läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks objektiivsed, et tagada pakkumuste võrdlemise ja hindamise objektiivsus ja et need toimuksid tõelise konkurentsi tingimustes; nii ei ole asi selliste tingimuste puhul, mis annavad hankijale piiramatu valikuvabaduse. Seepärast ei tohi raamlepingus sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides ette näha minikonkursside jaoks nii üldisi hindamiskriteeriume, mis annavad hankijale võimaluse sisustada kriteeriumi piiramatult alles minikonkursil.

9. Kas hankija võib sõlmida raamlepingu alusel hankelepinguid raamlepingu eeldatavat mahtu/maksumust ületavas summas, kui raamlepingus või riigihanke alusdokumentides on märgitud vaid raamlepingu eeldatav maht/maksumus? Lisatud 30.06.2020, muudetud 13.07.2021.

(lisatud 30.06.2020)

Euroopa Kohtu otsuses C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato - Antitrust and Coopservice, mis on küll tehtud direktiivi 2004/18/EÜ pinnalt (uues direktiivis ei ole need sätted muutunud), leidis kohus, et vaatamata direktiivis kasutatud sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija kohustus raamlepingu maht kindlaks määrata.

Sama kaasuse punktis 61 leidis kohus, et ühe täitjaga raamlepingute puhul võetakse sellel põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused, mis tähendab, et hankija saab võtta kohustusi üksnes teatava mahu piires ja kui see maht on saavutatud, on see leping oma kehtivuse kaotanud.
Kuigi nimetatud kaasuse puhul oli tegemist ühe pakkujaga raamlepinguga, viitas kohus mitmele sättele, mis kehtivad kõikide raamlepingute puhul, sh mitme pakkujaga raamlepingutele, mille alusel sõlmitakse hankelepingud alati minikonkursi tulemusena. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et eelviidatud kohtu seisukoht on kohaldatav kindlasti vaid ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele.

Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohtus täpsustanud kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S. Kõnealuses kohtuasjas asus kohus seisukohale, et raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb märkida raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või maksumus. Sealjuures täpsustas kohus, et raamlepingu alusel ostetavate asjade maksimaalne kogus või maksumus võib olla ära näidatud kas hanketeates või hanke alusdokumentides. Viimastele peab hankija võimaldama elektrooniliste vahendite abil piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu alates hanketeate avaldamise kuupäevast. Kohus märkis, et hankija poolt raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning maksimaalse koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna just selle hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi.

Kohus asus seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis kaotab raamleping oma kehtivuse.

Raamlepingut on võimalik muuta RHS §-s 123 toodud alustel. Samas on vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 2 kolmandale lõigule ja artiklile 72 lubatud vaid raamlepingu muudatused, mis ei ole olulised.

Seega tuleb hankijatel Euroopa Kohtu seisukohtadest tulenevalt arvestada järgnevaga:
1) Raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb avaldada nii raamlepingu eeldatav kogus ja/või maksumus ning raamlepingu maksimaalne kogus ja/või maksumus. Erandkorras võib maksimaalne kogus ja/või maksumus olla avaldatud mõnes muus riigihanke alusdokumendis, mis on hanketeate avaldamisest arvates tasuta, elektrooniliselt ja piiramatult kättesaadavaks tehtud.
2) Kui hanketeates (või muus esimeses punktis nimetatud nõuetele vastavas alusdokumendis) määratud ülempiir on täitunud, siis on raamleping kaotanud kehtivuse ja selle raamlepingu alusel hankelepinguid sõlmida ei tohi.
3) Raamlepinguid ja lepingu muutmist käsitlevaid sätete koostoimelise tõlgendamise tulemusena võib raamlepingutes teha üksnes ebaolulisi muudatusi.

10. Millised võimalused on hankelepingu sõlmimiseks, kui raamleping on sõlmitud mitme pakkujaga? Lisatud 28.09.2020.

(lisatud 28.09.2020)

Mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks tuleb lähtuda järgmisest:

1) Kui raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused ja objektiivsed tingimused, mis võimaldavad otsustada, milline raamlepingu pooleks olev pakkuja seda lepingut täidab, sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt ilma minikonkurssi korraldamata (direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 4 p a, RHS § 30 lg 6 p 1).
2) Kui raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused ja hankija on selle võimaluse ette näinud raamlepingu sõlmimiseks esitatud riigihanke alusdokumentides, sõlmitakse hankeleping osaliselt raamlepingu tingimuste ja osaliselt minikonkursi tulemuste alusel (direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 4 p a, RHS § 30 lg 6 p 2). Sellisel juhul peavad raamlepingu alusdokumendid sisaldama infot selle kohta, millistel juhtudel ja millistel tingimustel osaline minikonkurss korraldatakse. Selliste minikonkursside korraldamisel võib hankija kasutada raamhanke hindamiskriteeriume või neist kriteeriumitest täiesti erinevaid hindamiskriteeriume.
3) Kui raamlepingus ei ole sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused (direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 4 p c, RHS § 30 lg 4), korraldatakse hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu pooleks olevate pakkujate vahel minikonkurss. Sellisel juhul võib hankija kasutada minikonkursside puhul raamhanke enda kriteeriumitest täiesti erinevaid hindamiskriteeriume. Hindamiskriteeriumite „komplekte“ võib olla erinevaid, kuid raamhankes peab olema selgelt määratletud, millistel juhtudel milliseid hindamiskriteeriumite „komplekte“ kasutatakse.

Kui minikonkurss korraldatakse (variandid 2 ja 3 eelpool), siis peavad selle tingimused olema (direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 5 ):

1) raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke tingimused ning
2) vajaduse korral raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke tingimusi täpsemalt määratlevad tingimused ning
3) vajaduse korral muud raamlepingu sõlmimiseks esitatud riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused (s.t sellised tingimused, millega raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihankes ei arvestatud).

Hindamiskriteeriumide täpsustamisel minikonkursil tuleb silmas tuleb pidada, et:

a. Muudatusi ei tohi olla kriteeriumite jaotuses ja osakaaludes;
b. Maksumuse kriteeriumi osas võib valida tunnihinna, tükihinna või tervikmaksumuse rakendamise vahel juhul, kui juba raamlepingus on ette nähtud, millistel juhtudel millist hinnastamismetoodikat kasutatakse.

Kui raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused (variandid 1 ja 2 eespool), võib hankija sõlmida hankelepingu vabalt valitud raamlepingu pooleks oleva pakkujaga juhul, kui iga sellise hankelepingu maksumus jääb alla riigihanke piirmäära JA kõigi selliste hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 % kogu raamlepingu maksumusest (RHS § 30 lg 8 – direktiivis sätestamata).

Ülalkirjeldatud võimalused on esitatud skemaatiliselt järgneval joonisel (joonist vt KKK pdf failist).

11. Kui täpselt tuleb ühe pakkujaga sõlmitava raamlepingu puhul sätestada ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise tingimused? (Lisatud 29.01.2021)

(lisatud 29.01.2021)

Tulenevalt direktiivi 2014/24/EL artikli 33 lõike 4 punktidest a ja c on kahte tüüpi raamlepinguid: raamlepingud, kus on sätestatud kõik ehitustööde tegemise, teenuse osutamise ja asjade tarnimise tingimused, ja raamlepingud, kus ei ole kõiki tingimusi sätestatud.

Euroopa Komisjon on selgitanud, et selline eristamine on kohane ka ühe pakkujaga sõlmitava raamlepingu puhul. Kuigi direktiivi 2014/24/EL artikli 33 lõike 3 esimene lõik näeb ette üldpõhimõtte, mille kohaselt ühe ettevõtjaga raamlepingu sõlmimisel võetakse sellel raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused („Where a framework agreement is concluded with a single economic operator, contracts based on that agreement shall be awarded within the limits of the terms laid down in the framework agreement.“), siis näeb sama lõike teine lõik ette, et nende lepingute sõlmimisel võivad avaliku sektori hankijad raamlepingu ettevõtjast osapoolega kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumust täiendada („For the award of those contracts, contracting authorities may consult the economic operator party to the framework agreement in writing, requesting it to supplement its tender as necessary.“). Seetõttu on võimalik sõlmida ka ühe pakkujaga raamleping, kus ei ole kõiki järgnevate hankelepingute tingimusi sätestatud.

Siinkohal on Euroopa Komisjon aga rõhutanud, et kuigi ka ühe pakkujaga sõlmitavas raamlepingus ei pea olema sätestatud kõiki ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise tingimusi, peab raamleping sätestama piisava selguse ja täpsusega tingimused, mis käsitlevad eelkõige raamlepingu eset, ulatust ja muid põhielemente, nagu hinnad ja kogused. Kui raamleping võimaldab hankijal määrata mõned elemendid hiljem, ei vabasta see hankijaid raamlepingu alusel tellitavate ehitustööde ja teenuste ning ostetavate asjade selgest määratlemisest. Nagu Euroopa Komisjoni selgitusest nähtub, siis on näiteks määratlused „kontoritarbed“, „mööbel“, „valgustusseadmed“, „autode varuosad“ või „remonditööd“ üldised ja ebatäpsed, mistõttu ei ole need raamlepingu eseme selgeks määratlemiseks ilma täiendavate selgitusteta piisavad. Näiteks „kontoritarvete“ puhul tuleb määratleda, millist tüüpi „kontoritarbed“ on raamlepinguga hõlmatud (kas ka it-tarvikud või kontorimööbel). Selline määratlus ei pea tingimata olema ammendav, kuid see peab olema piisavalt selge.

Seega on Euroopa Komisjoni seisukoht seoses ehitustööde tegemise, teenuste osutamise ja asjade tarnimise tingimuste sätestamisega ühe pakkujaga raamlepingus järgmine: „Now, having said this, it is necessary to underline that in all cases (i.e., either in the case of a framework agreement (FWA) with a single economic operator or a FWA with several economic operators), the initial FWA shall establish its terms concerning, in particular, the subject matter, the scope and other main elements (e.g., indications on prices and quantities) of the FWA with enough clarity and precision. In fact, if FWAs allow for a number of elements to be set subsequently, this does not exempt contracting authorities from clearly defining the supplies, services or works subject to the FWA. Therefore, general and imprecise references such as “office supplies”, “furniture”, “lighting equipment”, “spare parts for cars” or “repair works” are, alone and without additional clarifications, insufficient to clearly define the subject matter and the scope of the FWA. Thus, in the case of “office supplies”, for example, it will be necessary to identify which type of “office supplies” are covered (e.g. are IT supplies or office furniture also covered?). This identification does not necessarily need to be exhaustive (e.g. if “staples” were omitted in a long list of “small current office supplies”, in such case it would still be possible to use the FWA to buy staples) but it needs to be clear enough. This obligation is particularly important in the case of FWAs with a single economic operator, because they present an increased risk of being used in such a way as to prevent, restrict or distort competition (see recital 61, third subparagraph, of Directive 2014/24/EU). This explains also why Article 33(2), 3rd subparagraph, refers directly to the case of FWA with a single economic operator: “Contracts based on a framework agreement may under no circumstances entail substantial modifications to the terms laid down in that framework agreement, in particular in the case referred to in paragraph 3”.“.

Sa oled siin

Raamleping

Raamleping

Raamleping