Riigihangete registrisse kvalifitseerimistingimuste sisestamisel tuleb arvestada järgmiste reeglitega:

1. Hankija sisestatud kvalifitseerimistingimustest moodustub üldjuhul riigihangete registris hankedokumentide töölehele pdf formaadis „Kvalifitseerimistingimuste dokument“ ja tingimused kanduvad hanketeatele. Hankijatel tuleb arvestada sellega, et hanketeate punktis III.1.2) „Majanduslik ja finantsseisund“ ning punktis III.1.3) „Tehniline ja kutsealane pädevus“ on piiratud tähemärkide arv – mõlemasse sektsiooni saab eraldiseisvalt lisada kuni 4000 tähemärki. Kui tingimused hanketeate punktis III.1.2) või III.1.3) sektsioonis ületavad 4000 tähemärki, siis kuvatakse hanketeate vastavaks sektsioonis tekst "Hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimused". Mahukate tingimuste korral tuleks hanketeates esitada tingimuste lühikirjeldus ja selgesõnaliselt viidata asjaomasele hanke alusdokumendile. Kvalifitseerimise tingimused peavad seejuures olema selgelt eristatavad ning hankijal tuleb teha kõik endast olenev, vältimaks võimalikke eksiarvamusi olukorras, kus kvalifitseerimise tingimused on mingis osas kehtestatud hanketeates ning mingis osas muus riigihanke alusdokumendis.
2. Registri vaates ei ole eraldi alajaotust „Sobivus tegeleda kutsetööga“ sätestatud tingimuste jaoks (RHS § 99), samas on hanketeatel vastav alapunkt olemas - hanketeate TV02 punkt III.1.1), mistõttu tuleb § 99 alusel sätestatud tingimus kanda hankijal otse hanketeatele. Registris loodavasse hanke alusdokumenti „Kvalifitseerimistingimused“, pakkujale pakkumuse vaatesse ja protokolli tingimuse saamiseks, tuleks see lisada töölehel „Kvalifitseerimistingimused“ 0 osas teema juurde „Hankepass“.
3. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse hanketeate vormil ei ole eraldi lahtrit majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimuse kohta, vaid on ainult üks lahter „Objektiivsed osalemiseeskirjad“. Tegemist ei ole kohustusliku väljaga, kuna tingimusi ei pruugi olla. Samas, kui hankija kvalifitseerimise tingimused sätestab, siis need ei kandu registris automaatselt hanketeate väljale „Objektiivsed osalemiseeskirjad“. Register kannab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse hanketeatele lahtrisse „Objektiivsed osalemiskriteeriumid“ automaatselt lause „Vt hanke alusdokumendid“.

Keeleinspektsioon on selgitanud, et keeleseadus (KeeleS) ei reguleeri riigihanke korraldamise keelekasutust, sest keeleseadus sätestab keelekasutuse üldised põhimõtted, mille alusel täpsustatakse vajaduse korral eri valdkondade keelekasutust. Kuna aga riigihanget korraldades täidetakse avalikku ülesannet, siis KeeleS § 8 lg-s 1 sätestatud eestikeelse asjaajamise nõue kehtib kogu riigihanke menetlusele ja selle käigus sõlmitavatele lepingutele.

Riigihangete seaduses tuuakse eraldi välja need juhtumid, kus eesti keele kõrval võib kasutada ka võõrkeelt/keeli (nt § 77 lg 4 p 11), mis viitab selgelt sellele, et üldjuhul koostatakse dokumendid eesti keeles.

Kui tegemist on rahvusvahelise riigihankega, siis KeeleS § 13 kohaselt võib kasutada mõlemale poolele sobivat keelt, kuid Eesti pakkujatele peab olema tagatud eestikeelne teave.
Riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud erandite ja eriolukordade puhul lähtutakse keelevalikul vastavat olukorda reguleerivast õigusaktist.

Riigihangete seadus ei keela ehitustööde hankelepinguga osta asju. Osta võib koos näiteks nii ehitustöid, teisaldatavat mööblit kui ka köögiseadmeid. Riigihangete seaduse § 8 lg 6 kohaselt sõlmib hankija hankelepingu peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi ja viib läbi kas ühe või mitu riigihanke menetlust. Lisame, et hankijal on jätkuvalt võimalus ja teatud juhtudel kohustus hange ühe menetluse raames osadeks jaotada, sest see tagab hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise.

Riigihangetealase nõustamise praktikas on sagedased päringud, milles hankija seisab riigihanke menetluse lõppfaasis silmitsi faktiga, et vaidlustusest või muust viivitusest tulenevalt ei oleks hankelepingut võimalik ajaliselt täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõige sagedamini on selleks tingimuseks alusdokumentides sätestatud lepingu täitmise alguskuupäev, mis saabub pahatihti juba siis, kui menetlus on veel pooleli.

Kui hankelepingut ei ole võimalik täitma asuda riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäeval, puudub hankijal muu õiguspärane alternatiiv kui tunnistada riigihange kehtetuks. Põhjuseks on siin esiteks see, et vastavalt RHS § 120 lg-le 1 tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega ning riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hanke- või raamlepingu sõlmimine on RHS § 214 järgi väärteona karistatav.

Lisaks oleks hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel käsitletav ka lubamatute läbirääkimiste pidamisena. Näiteks tuleneb juba RHS § 52 lg-st 4 ja § 56 lg-st 2, et hankijal on avatud ja piiratud hankemenetluses läbirääkimiste pidamine keelatud ning läbirääkimiste pidamine menetlustes, milles seda ei ole ette nähtud, rikub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet.

Eeltoodud järeldusele on jõudnud ka Tallinna ringkonnakohus, kes on leidnud, et olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke korraldamisel hankedokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on pidanud läbirääkimisi (vt. TlnRKo 01.06.2015, nr 3-14-50324, p-d 15-16).

Hankija ei pea riigihanget kehtetuks tunnistama siis, kui tal on riigihanke alusdokumentides ette nähtud piisavalt selge ja täpne, kuid samas ka paindlik regulatsioon hankelepingu täitmise algusaja kehtestamiseks. Rõhutame, et riigihanke alusdokumente on hankijal avatud hankemenetluses lubatud muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Sageli on meilt küsitud, kas sellises olukorras võiks hankija tugineda lepingu muutmise sätetele RHS §-s 123 või kohaldada nende analoogiat. Tulenevalt RHS-ist ja selle aluseks olevatest riigihankedirektiividest kohaldatakse hankelepingu muutmise sätteid sõlmitud lepingute muutmiseks. Seega ei saa hankija tugineda RHS §-s 123 sätestatud võimalustele ega kohaldada nende analoogiat, kuid hankelepingut sõlmitud ei ole.

Selliste murede vältimiseks võiks hankijal olla mõistlik määratleda hankelepingu täitmine nii, et vastav tähtaeg hakkab kulgema hankelepingu sõlmimisest või mõne muu sündmuse saabumisest arvates. Samas, kui hankija jaoks näiteks on oluline vaid tööde valmimise lõpptähtpäev, siis võib algusaja jätta sätestamata.

Kui hankija soovib kehtestada hankelepingut täitma asuva spetsialisti kogemusele miinimumnõude, siis on võimalik seda teha pakkumuse vastavuse tingimusena. Hankija võib, kuid ei pea seda kogemust hindama. Seega võib hankija kehtestada miinimumnõude spetsialisti kogemusele ka nii, et see on vaid pakkumuse vastavuse tingimus ning seda ei hinnata.