Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

1. Kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, mis ületab rahvusvahelist piirmäära, on hankepassi küsimine ja esitamine kohustuslik?
(Muudetud 08.03.2019)

(lisatud 24.10.2017)

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kord on sätestatud RHS §-s 72. Võrreldes väljakuulutatavate hankemenetluste korda reguleerivate sätetega puudub §-s 72 säte, mis kohustab hankijat hankepassi nõudma (vrdl §§ 52 lg 1, 54 lg 1, 58 lg 1, 64 lg 1 ja 68 lg 1). Seega ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul hankepassi nõudmine kohustuslik.

Hankepassi nõudmise kohta väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, mis ületab rahvusvahelist piirmäära, on juhised toodud Euroopa Komisjoni 5. jaanuari 2016 rakendusmääruses nr 2016/7. Muuhulgas on juhistes märgitud järgmist: „Avatud hankemenetluse pakkumustele ning piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse osalemistaotlustele peab olema lisatud Euroopa ühtne hankedokument, mille ettevõtjad on nõutud teabe esitamiseks täitnud.“ Euroopa ühtse hankedokumendi all tuleb siin mõelda hankepassi.

Toodud lausele on juhistes lisatud allmärkus nr 5, mis selgitab järgmist: „Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral on olukord keerulisem ja seda on reguleeritud direktiivi 2014/24/EL artiklis 32 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 50, sest neid sätteid kohaldatakse väga erinevate olukordade suhtes.“ Viidatud direktiivide artiklites on sätestatud, millistel juhtudel on hankijal õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada, ent ei reguleeri selle menetluse korda. Erandliku menetluse korda ei reguleeri ka ükski teine kummagi direktiivi säte.

Edasi selgitatakse allmärkuses: „Euroopa ühtse hankedokumendi nõudmine kujutab endast tarbetut halduskoormust või on muul viisil ebasobiv, 1) kui lubatud on vaid üks kindlaksmääratud ettevõtja; 2) kui tegemist on kiireloomulise olukorraga, või kui tooraineturul noteeritud ja sealt ostetavate asjade puhul tehingu eripära seda tingib. Teisest küljest tuleks ülejäänud olukordades nõuda Euroopa ühtset hankedokumenti, kuna see täidab täielikult oma ülesannet. Nendeks olukordadeks on rohkem kui ühe taotleja võimalik osalemine ning kiireloomulisuse ja tehingu eripärade puudumine.“ Tekstis on esitatud ka viited direktiividele, mida ei ole siinkohal korratud.

Eeltoodust on ilmne, et mitte kuskil ei ole sätestatud hankijale kohustust nõuda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses hankepassi, sellist kohustust ei tulene ka riigihangete seadusest, vaid juhistes on esitatud soovitus, mille kohaselt võiks teatud juhtudel selle eesmärgist tulenevalt hankepassi kasutada. Direktiivid ei sätesta erandliku menetluse korda, mistõttu on selle menetluse kord liikmesriigi enda sätestada. RHS selles menetluses hankepassi nõudmise kohustust ette ei näe.

Kui aga hankija nõuab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses hankepassi esitamist, tuleb see lähtuvalt § 104 lg-st 3 esitada Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil.

2. Kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses toimuvad läbirääkimised peavad olema protokollitud?

3. Kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel samalt pakkujalt täiendavate teenuste või ehitustööde tellimisel tuleb hanke eeldatava maksumuse sisse arvutada ka uue väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (nn lisa leping) lepinguline maksumus? Kuidas märkida riigihanke alusdokumentides hankelepingu tähtaeg - kas ainult esialgne kindlalt tellitav lepingu tähtaeg või tuleb juba arvestada VTA täitmisega? Lisatud 15.10.2017, täiendatud 29.04.2021.

(lisatud 24.10.2017)

Esmalt märgime, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on erandlik hankemenetluse liik, mida saab kasutada üksikutel ja põhjendatud juhtudel. Hankija peab sisustama RHS § 49 esitatud aluseid kitsendavalt, samuti lasub hankijal erandliku hankemenetluse liigi valimisel oluline põhjendamiskohustus. Avaliku sektori hankija kohaldab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses RHS 2. peatüki 1. jaos 1. jaotises sätestatud korda. Riigihangete seisukohast on oluline, et hankija määraks korrektselt ja läbimõeldult riigihanke eeldatava maksumuse, mis tagab õigete menetlusreeglite valiku ja minimeerib hilisemad probleemid. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on RHSi mõistes riigihange, kus tuleb eeldatava maksumuse määramisel kohaldada RHS §-d 23–26. Juhime teie tähelepanu sellele, et ka lisa hankelepingute sõlmimise korral tuleb kinni pidada piirmääradest, tähtaegadest ja menetlusliigi valiku võimalustest. Leiame, et hoolas hankija käitub hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodi valikul selliselt, et ei jaotata hanget teadlikult osadeks sooviga kõrvale kalduda kohustuslikest menetlusreeglitest.

Seega ka antud juhul tuleks esmalt välja selgitada, kuidas eeldatava maksumuse määramisel piiritleda riigihanke eset ja perioodi ning kas planeeritav riigihange on eraldiseisev üksikhange, pelgalt üksikhanke osa või tegemist hoopis eraldiseisvate üksikhangetega. Selgitame, et nii ehitustööde, teenuste kui ka asjade üksikhanke piiritlemiseks tuleb teha majandusliku ja tehnilise funktsiooni analüüs. Nii teenuste kui ka asjade puhul tuleb üksikhanke tuvastamiseks hinnata, kas erinevatel teenustel või asjadel on ühtne majanduslik või tehniline funktsioon ning teenuste puhul kas teenuste sisu on sarnane ja teenused on tellitud sama eesmärgi saavutamiseks. Lisaks soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ poolt koostatud analüüsiga Riigihanke eeldatava maksumuse määramine (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave).
Seega tuleb raamlepingu või hankelepingu sõlmimiseks korraldatava hanke puhul raamlepingute alusel sõlmitavate hankelepingute ja näiteks ka väljakuulutatavale hankemenetlusele järgneva väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankel (RHS § 49 lg 5) lähtuda hanke summeeritud kogumaksumusest.

Lisaks tuleb silmas pidada, et algse riigihanke hanketeates peavad olema märgitud täiendava hankelepingu tingimused ning täiendavate ehitustööde või teenuste ulatus. Leiame, et „ulatus“ võib olla määratud erinevate karakteristikute abil, näiteks rahaline maht, ajaline ulatus, kolmandaks mingi asjakohase mõõtühikuga väljendatud (näiteks ruutmeeter, jooksevmeeter, tund) jne. Samuti peavad täiendavad tööd või teenused olema kooskõlas algses riigihankes esitatud projektiga või kavaga.

Kokkuvõtvalt märgime:
a) Kui hankija soovib algse hankemenetluse järel kasutada ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse võimalust, siis ta peab hanke eeldatavasse maksumusse arvestama ka võimalike väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel tellitavate teenuste või ehitustööde maksumuse.
b) Hankelepingu tähtaja puhul tuleb hanketeates sätestada, kas hankija kavatseb väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust hiljem kasutada, ja kui kavatseb, siis ka täiendavate hangete võimalused, täpsustades sealjuures täiendava hanke ulatuse ja lepingu tingimused.

4. Kas juhul, kui avatud hankemenetlusena läbiviidav riigihange on ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja ühele/mitmele osale ei laeku ühtegi pakkumust, on hankijal nende osade suhtes õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus?

Sa oled siin

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus