Pöördmenetluse kasutamine on võimalik hankemenetlustest avatud hankemenetluses ja ühe-etapiliste erihangete korral, milles hankijal on õigus menetlust omal äranägemisel kujundada, nt lihthanke ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul.
Kui hankija soovib kasutada pöördmenetlust avatud hankemenetluses (RHS § 52 lg 3), siis ei ole hankijal kohustust seda riigihanke alusdokumentides ette näha. Lihthanke ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul saab pöördmenetlust kasutada juhul, kui selline võimalus on ette nähtud hanke alusdokumentides.
Pöördmenetlust ei ole otstarbekas kasutada riigihangetes, kus pakkumused on väga mahukad, vaid pigem riigihangetes, kus on esitatud palju lihtsakoelisi pakkumusi ja kus paljude pakkujate kvalifitseerimise nõuete täitmise kontroll on töömahukam pakkumuste läbi vaatamisest.
2. Kas pöördmenetluse kasutamisel on hankijal kohustus alustada kõigi esitatud pakkumuste vastavuse kontrollist?
(lisatud24.10.2017)
Riigihangete seaduse § 52 lõikes 3 kirjeldatud nö pöördmenetluse kasutamise võimalus avatud hankemenetluses tuleneb riigihanke direktiivi 2014/24/EL art 56 lõikest 2, mis sätestab sarnaselt seadusega, et avatud hankemenetluse puhul võib hankija otsustada pakkumused läbi vaadata enne kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimist.
Sellest tulenevalt ei saa hankija asuda ilma pakkumusi sisuliselt läbi vaatamata pakkumuste hindamise ja eduka pakkumuse leidmise etappi, vaid peab ka pöördmenetluse puhul kõigepealt tuvastama, kas pakkumused vastavad esitatud nõuetele.
