Sa oled siin
Avaleht Korduma kippuvad küsimused Riigihangete menetlemine alates 01.09.2017 Hankemenetlusest kõrvaldamine
Hankemenetlusest kõrvaldamine
Hankemenetlusest kõrvaldamine
1. Kas ettevõtja saab osaleda riigihankes, kui maksuvõlg on ajatatud? (Lisatud 15.10.2017, muudetud 30.12.2020)
(lisatud 24.10.2017)
Jah, saab. Alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 95 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljastata maksuvõla tõendit juhul, kui maksuvõlg on kokku väiksem kui 100 eurot. Riigihangete seaduse kohaselt ei kõrvaldata isikut menetlusest, kui ta on oma kohustused täitnud, st võla tasunud või maksuvõla ajatanud (sõltumata ajatamise pikkusest või ajatamise tagamisest). Kohustuste täitmise all mõeldakse üksnes võla tasumist või ajatamist.
2. Mida teha olukorras, kui pakkumuse esitamise päeval oli pakkujal riiklik maksuvõlg?
(lisatud 24.10.2017)
Riigihangete seaduses ei ole sätestatud konkreetset päeva, mil pakkujal maksuvõlg puuduma peab. Riigihangete seaduse § 95 lg 6 kohustab hankijat andma pakkujale kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Riigihangete seaduse § 104 lg 7 kohaselt on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimise jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. Uue regulatsiooni peamine eesmärk on, et hankelepingusse ei astutaks maksuvõlglasega, mistõttu võib ka esineda juhtum, kus pakkujal on hankemenetluse kestel maksuvõlg, ent ta tasub selle enne hankelepingu sõlmimist ja teda hankemenetlusest ei kõrvaldata. Kohustuste täitmise all mõeldakse üksnes võla tasumist või ajatamist sõltumata ajatamise pikkusest või ajatamise tagamisest.
3. Kuidas ja millal peab välisriigi pakkujalt küsima tõendit maksuvõla puudumise kohta?
(lisatud 24.10.2017)
Riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 kohaselt kõrvaldab hankija hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on /…/ maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Teiste liikmesriikide maksusüsteemid ei ole tingimata samasugused nagu Eestis, näiteks võib esineda liikmesriike, kus maksuvõla all mõistetakse üksnes lõpliku haldus- või kohtuotsusega sedastatud võlgnevust. Seega tuleb hankijal aktsepteerida pakkuja esitatud pädeva ametiasutuse tõendit maksuvõla puudumise kohta. Kahtluse korral saab hankija küsida selgitust pakkujalt endalt või pöörduda pädeva ametiasutuse poole. Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärinevate pakkujate puhul soovitame tutvuda eCertises avaldatud infoga. (vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/piiriulesed-hanked või https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/ecertis/).
4. Kas hankijal on kohustus kontrollida mittekohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist? Lisatud 15.10.2017. Täiendatud 10.01.2018, muudetud 24.09.2021.
(lisatud 24.10.2017)
Jah, hankija on üldjuhul kohustatud kontrollima riigihangete seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud nö vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid. Kõrvaldamise aluste vabatahtlik iseloom seisneb hankija kaalutlusõiguses, kas kõrvaldamise aluse olemasolul ettevõtja hankelt kõrvaldada või mitte.
Riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste esinemisel hankijal kaalutlusõigust ei ole, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul. RHS § 95 lõike 1 kõrvaldamise aluse olemasolul on hankijal kohustus ettevõtja hankest kõrvaldada, välja arvatud § 95 lõikes 3 või §-s 97 sätestatud juhul. Euroopa Kohus märkis kohtuasjas C‑387/19, et esiteks nõuab läbipaistvuse põhimõte, et kõik hankemenetluse tingimused ja kord peavad hanketeates või
hanke alusdokumentides olema selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud, et võimaldada kõigil mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada. Teiseks osutas kohus, et võrdse kohtlemise põhimõte
nõuab, et hankest huvitatud ettevõtjatel oleks pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused, et neile oleksid menetluse nõuded täpselt teada ja nad saaksid olla kindlad, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide suhtes.
Eelnevast lähtudes tuleb hankijal riigihanke alusdokumentides (hankepassis) nimetada kõrvaldamise alused, mida konkreetses riigihankes kohaldatakse. Lihthankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ning hankemenetluses, mida korraldab võrgustiku sektori hankija, kes ei ole samaaegselt avaliku sektori hankija, võib RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alused jätta riigihanke alusdokumentides nimetamata ning nende puudumise kontrollimata. Kui hankija soovib viimati nimetatud menetlustes endale jätta võimaluse kõikide või mõne RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluse kohaldamiseks, tuleb vastavad kõrvaldamise alused ette näha riigihanke alusdokumentides.
Riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste esinemisel hankijal kaalutlusõigust ei ole, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul. RHS § 95 lõike 1 kõrvaldamise aluse olemasolul on hankijal kohustus ettevõtja hankest kõrvaldada, välja arvatud § 95 lõikes 3 või §-s 97 sätestatud juhul. Euroopa Kohus märkis kohtuasjas C‑387/19, et esiteks nõuab läbipaistvuse põhimõte, et kõik hankemenetluse tingimused ja kord peavad hanketeates või
hanke alusdokumentides olema selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud, et võimaldada kõigil mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada. Teiseks osutas kohus, et võrdse kohtlemise põhimõte
nõuab, et hankest huvitatud ettevõtjatel oleks pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused, et neile oleksid menetluse nõuded täpselt teada ja nad saaksid olla kindlad, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide suhtes.
Eelnevast lähtudes tuleb hankijal riigihanke alusdokumentides (hankepassis) nimetada kõrvaldamise alused, mida konkreetses riigihankes kohaldatakse. Lihthankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ning hankemenetluses, mida korraldab võrgustiku sektori hankija, kes ei ole samaaegselt avaliku sektori hankija, võib RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alused jätta riigihanke alusdokumentides nimetamata ning nende puudumise kontrollimata. Kui hankija soovib viimati nimetatud menetlustes endale jätta võimaluse kõikide või mõne RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluse kohaldamiseks, tuleb vastavad kõrvaldamise alused ette näha riigihanke alusdokumentides.
5. Kuidas toimub RHS §-s 95 lõikes 4 nimetatud mittekohustuslike kõrvaldamise aluste kontroll? Lisatud 15.10.2017, muudetud 29.04.2021, 14.12.2021.
(lisatud 24.10.2017)
Riigihangete seaduse § 104 lõike 1 kohaselt nõuab hankija ettevõtjalt tema kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina muuhulgas selle kohta, et tal kõrvaldamise alused puuduvad. Lõike 2 punkti 1 kohaselt peab hankepass sisaldama ettevõtja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele. Seega peab ettevõtja hankepassis kinnitama ka seda, et tal ei esine ühtegi nö vabatahtlikku kõrvaldamise alust.
Vabatahtlikud kõrvaldamise alused, mida on hetkel võimalik kontrollida riigihangete registri liidese kaudu on:
1. Tallinna kohalike maksude maksuvõlg;
2. Juriidilisest isikust taotleja ja pakkuja keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse rikkumised, mille eest on isikut karistatud ja karistus kantud karistusregistrisse. Päring ei hõlma karistusi füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust taotlejate ja pakkujate kohta;
3. Ettevõtja pankrot või likvideerimine;
4. Ettevõtja suhtes algatatud pankrotimenetlusele eelnev menetlus ja võlgade ümberkujundamise menetlus, kui teave selle kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded;
5. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, mille eest on isikut karistatud ja karistus on kantud karistusregistrisse;
6. Maksualased süüteod.
Vastavalt § 95 lõike 4 punktile 3 võib hankija kõrvaldada pakkuja või taotleja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt. Kuna kõnealune säte tugineb direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 punktile b, tuleb seda tõlgendada direktiivikonformselt. Direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 punkti b kohaselt võib hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ettevõtja on pankrotis või tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras. Seega tuleb § 95 lõike 4 punktis 3 nimetatud pankrotimenetluse all mõista lisaks pankrotiseaduse kohasele pankrotimenetlusele ka muid maksejõuetusmenetlusi. Maksejõuetusmenetluseks maksejõuetusmenetluse määruse 2015/848 mõistes tuleks pidada ka pankrotimenetlusele eelnevat menetlust, mille sisuks on ajutise pankrotihalduri nimetamine (pankrotiseaduse § 15), ning võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kohast võlgade ümberkujundamise menetlust.
Kui kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta (pankrotiseaduse § 17 lõige 2), nähtub teave pankrotimenetlusele eelneva menetluse kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Samuti saab väljaandest Ametlikud Teadaanded teavet võlgade ümberkujundamise menetluse kohta (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus § 16 lõige 2). Alates sügisest 2021 on võimalik kontrollida väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusele eelneva menetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse kohta avaldatud teavet riigihangete registri kaudu.
Riigihangete seaduse § 96 lõikes 2 on loetletud dokumendid, mida hankija võib pakkujalt tema kõrvaldamise aluste kontrollimiseks lisaks hankepassile nõuda. Riigihangete seaduse § 96 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib § 95 lõikes 4 sisalduvate kõrvaldamise aluste puhul nõuda üksnes pädeva ametiasutuse tõendit maksuvõla puudumise kohta (§ 95 lg 4 p 1) või selle kohta, kas ettevõtja on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankroti või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt (§ 95 lg 4 p 3). Kui ettevõtja asukohariigi pädev ametiasutus selliseid tõendeid ei väljasta, võib need asendada ettevõtja enda vande all antud tunnistusega (vt § 96 lg 3). Seda, kas ettevõtja asukohariigi pädev ametiasutus selliseid tõendeid väljastab, saab öelda ettevõtja ise. Infot erinevate liikmesriikide ametiasutuste väljastatavate tõendite kohta saab ka e-Certisest (vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/piiriulesed-hanked või https://ec.europa.eu/tools/ecertis/#/homePage).
Seega, ühegi teise RHS §-s 95 lõikes 4 esineva mittekohustusliku kõrvaldamise aluse puhul ei saa hankija nõuda ettevõtjalt ühegi dokumendi esitamist peale hankepassis sisalduva kinnituse. Juhul, kui hankijale on teada, et mõni nendest alustest esineb ja ta soovib ettevõtja seetõttu riigihankest kõrvaldada, tuleb tal endal vastavad asjakohased tõendid leida (vt § 96 lg 4).
Lisaks tuleb vabatahtlike kõrvaldamise aluste puhul silmas pidada, et vastavalt § 95 lõikele 5 on nende kohaldamise maksimaalne ajaperiood kolm aastat. Kolmeaastane periood on seotud kas teo toimepanemisega või aluse esinemisega. Kuna § 95 lõike 5 aluseks on direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõige 7, tuleks seda tõlgendada kooskõlaliselt direktiiviga. Direktiivi artikli 57 lõike 7 kolmas lause sätestab, et juhul, kui kõrvaldamise perioodi ei ole lõplikus otsuses kehtestatud, ei tohi see periood olla pikem kui kolm aastat alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast. Euroopa Kohus on asjas C-124/17 (p 38) direktiivi artikli 57 lõiget 7 tõlgendades leidnud, et juhul, kui ettevõtja suhtes vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemine on tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis tehti liidu õigusega või riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (nagu näiteks konkurentsivaldkonna kokkulepete puhul), siis ei tule kolmeaastast perioodi arvestada mitte teo toimepanemisest, vaid vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.
Vabatahtlikud kõrvaldamise alused, mida on hetkel võimalik kontrollida riigihangete registri liidese kaudu on:
1. Tallinna kohalike maksude maksuvõlg;
2. Juriidilisest isikust taotleja ja pakkuja keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse rikkumised, mille eest on isikut karistatud ja karistus kantud karistusregistrisse. Päring ei hõlma karistusi füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust taotlejate ja pakkujate kohta;
3. Ettevõtja pankrot või likvideerimine;
4. Ettevõtja suhtes algatatud pankrotimenetlusele eelnev menetlus ja võlgade ümberkujundamise menetlus, kui teave selle kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded;
5. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, mille eest on isikut karistatud ja karistus on kantud karistusregistrisse;
6. Maksualased süüteod.
Vastavalt § 95 lõike 4 punktile 3 võib hankija kõrvaldada pakkuja või taotleja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt. Kuna kõnealune säte tugineb direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 punktile b, tuleb seda tõlgendada direktiivikonformselt. Direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 punkti b kohaselt võib hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ettevõtja on pankrotis või tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras. Seega tuleb § 95 lõike 4 punktis 3 nimetatud pankrotimenetluse all mõista lisaks pankrotiseaduse kohasele pankrotimenetlusele ka muid maksejõuetusmenetlusi. Maksejõuetusmenetluseks maksejõuetusmenetluse määruse 2015/848 mõistes tuleks pidada ka pankrotimenetlusele eelnevat menetlust, mille sisuks on ajutise pankrotihalduri nimetamine (pankrotiseaduse § 15), ning võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse kohast võlgade ümberkujundamise menetlust.
Kui kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta (pankrotiseaduse § 17 lõige 2), nähtub teave pankrotimenetlusele eelneva menetluse kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Samuti saab väljaandest Ametlikud Teadaanded teavet võlgade ümberkujundamise menetluse kohta (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus § 16 lõige 2). Alates sügisest 2021 on võimalik kontrollida väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusele eelneva menetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse kohta avaldatud teavet riigihangete registri kaudu.
Riigihangete seaduse § 96 lõikes 2 on loetletud dokumendid, mida hankija võib pakkujalt tema kõrvaldamise aluste kontrollimiseks lisaks hankepassile nõuda. Riigihangete seaduse § 96 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib § 95 lõikes 4 sisalduvate kõrvaldamise aluste puhul nõuda üksnes pädeva ametiasutuse tõendit maksuvõla puudumise kohta (§ 95 lg 4 p 1) või selle kohta, kas ettevõtja on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankroti või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt (§ 95 lg 4 p 3). Kui ettevõtja asukohariigi pädev ametiasutus selliseid tõendeid ei väljasta, võib need asendada ettevõtja enda vande all antud tunnistusega (vt § 96 lg 3). Seda, kas ettevõtja asukohariigi pädev ametiasutus selliseid tõendeid väljastab, saab öelda ettevõtja ise. Infot erinevate liikmesriikide ametiasutuste väljastatavate tõendite kohta saab ka e-Certisest (vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/piiriulesed-hanked või https://ec.europa.eu/tools/ecertis/#/homePage).
Seega, ühegi teise RHS §-s 95 lõikes 4 esineva mittekohustusliku kõrvaldamise aluse puhul ei saa hankija nõuda ettevõtjalt ühegi dokumendi esitamist peale hankepassis sisalduva kinnituse. Juhul, kui hankijale on teada, et mõni nendest alustest esineb ja ta soovib ettevõtja seetõttu riigihankest kõrvaldada, tuleb tal endal vastavad asjakohased tõendid leida (vt § 96 lg 4).
Lisaks tuleb vabatahtlike kõrvaldamise aluste puhul silmas pidada, et vastavalt § 95 lõikele 5 on nende kohaldamise maksimaalne ajaperiood kolm aastat. Kolmeaastane periood on seotud kas teo toimepanemisega või aluse esinemisega. Kuna § 95 lõike 5 aluseks on direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõige 7, tuleks seda tõlgendada kooskõlaliselt direktiiviga. Direktiivi artikli 57 lõike 7 kolmas lause sätestab, et juhul, kui kõrvaldamise perioodi ei ole lõplikus otsuses kehtestatud, ei tohi see periood olla pikem kui kolm aastat alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast. Euroopa Kohus on asjas C-124/17 (p 38) direktiivi artikli 57 lõiget 7 tõlgendades leidnud, et juhul, kui ettevõtja suhtes vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemine on tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis tehti liidu õigusega või riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (nagu näiteks konkurentsivaldkonna kokkulepete puhul), siis ei tule kolmeaastast perioodi arvestada mitte teo toimepanemisest, vaid vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.
6. Kuidas tuleb mõista alltöövõtjate kontrollimist ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimisel ning konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses? Millises dokumendis tuleb esitada kinnitus alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kohta? (Muudetud 24.07.2018)
(lisatud 10.01.2018)
Tulenevalt välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, jõustus RHS § 122 lg 5 15. juulil 2018. Hankemenetlused, mida alustati enne 2018. aasta 15. juulit, viiakse lõpuni, lähtudes RHS-i 2018. aasta 15. juulini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.
Riigihangete seaduse § 122 lg 1 alusel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist, kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud (RHS § 122 lg 4).
Kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus, nõuab ta pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb § 95 lõikes 4 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist (RHS § 122 lg 7).
Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankelepingu täitmise alustamise ajaks hankijale selleks ajaks teadaolevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab sama teabe esitamist ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu täitmisel ja kelle kohta pole hankijale hankelepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud.
Nagu öeldud, kui hankija kohaldab alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli, võib ta seda teha hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist. Kui hankija on hanke alusdokumentides kõrvaldamise ette näinud, siis tuleb iseenda kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ta ei tohi menetluse ajal otsustada, et tema enda kehtestatud tingimused on ebaolulised ja jätta neid seetõttu tähelepanuta.
Kui hankija kõrvaldamise aluseid kontrollib, siis vastavaid kinnitusi oleks mõistlik küsida hankepassis. Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on võimalik alltöövõtja vabatahtliku kõrvaldamise rakendamisel küsida kinnitust pakkumuses, kuna RHS § 122 lg 1 ja 7 sõnastusest tulenevalt saab nõudeid esitada ainult pakkujale ja pakkujaks on hankemenetluses isik, kes on esitanud pakkumuse. Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluse teises etapis esitatakse pakkumus, ning seega need nõutud dokumendid tuleb esitada pakkumuse koosseisus.
Riigihangete seaduse § 122 lg 1 alusel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist, kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud (RHS § 122 lg 4).
Kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus, nõuab ta pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb § 95 lõikes 4 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist (RHS § 122 lg 7).
Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankelepingu täitmise alustamise ajaks hankijale selleks ajaks teadaolevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab sama teabe esitamist ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu täitmisel ja kelle kohta pole hankijale hankelepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud.
Nagu öeldud, kui hankija kohaldab alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli, võib ta seda teha hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist. Kui hankija on hanke alusdokumentides kõrvaldamise ette näinud, siis tuleb iseenda kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ta ei tohi menetluse ajal otsustada, et tema enda kehtestatud tingimused on ebaolulised ja jätta neid seetõttu tähelepanuta.
Kui hankija kõrvaldamise aluseid kontrollib, siis vastavaid kinnitusi oleks mõistlik küsida hankepassis. Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on võimalik alltöövõtja vabatahtliku kõrvaldamise rakendamisel küsida kinnitust pakkumuses, kuna RHS § 122 lg 1 ja 7 sõnastusest tulenevalt saab nõudeid esitada ainult pakkujale ja pakkujaks on hankemenetluses isik, kes on esitanud pakkumuse. Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluse teises etapis esitatakse pakkumus, ning seega need nõutud dokumendid tuleb esitada pakkumuse koosseisus.
7. Kohustuslikud kõrvaldamise alused laienevad ka pakkuja või taotleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmele või muule seaduslikule või asjaomase riigihankega seotud lepingulisele esindajale. Kes need isikud on, kuidas hankija nad tuvastab ning nende suhtes kontrolli teostab?
(lisatud 10.01.2018)
Karistusregistrist, nagu ka võimalikest muudest asjaomastest andmekogudest, tuleb kontrollida neid andmeid, mis on hankijale tasuta või oluliste kulutusteta kättesaadavad. Praegu on registri liidese kaudu võimalik kontrollida kõrvaldamise aluste olemasolu äriregistrisse kantud esindusõiguslike isikute ning kandeväliste isikute nagu nõukogu esimehe, nõukogu liikmete ja volitatud isikute kohta.
Sõltuvalt ettevõtjast võib hankijal ette tulla olukordi, mil osade subjektide kohta registri liidese kaudu kontrolli teostada ei saa, näiteks sellisel puhul, kui kõikide vastavate organite liikmed ei ole äriregistrisse kantud, nagu võib olla ülikoolide puhul. Sellisel juhul võib hankija kontrolli teostada järgmiselt.
Isikute osas, kelle andmed on hankijale teada, kuid kelle kohta liidese kaudu andmeid praegu ei saa, võib hankija teostada karistusregistri päringu iseseisvalt. Kui need isikud ei ole hankijale teada või kui hankija ei saa kohaldada RHS § 104 lg-s 11 sätestatut, siis võib nende isikute kontrolliks küsida pakkujalt karistusregistri teadet või pakkuja või taotleja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti. See eeldaks siis, et hankija formuleerib asjaomase nõude piisava üldistusastmega, et hõlmatud oleks kõik § 95 lg 1 p-des 1-3 nimetatud subjektid, välja arvatud need, kelle kohta saab hankija riigihangete registri kaudu ise vastavat teavet koguda.
Kui pakkujat esindab riigihankega seotud lepinguline esindaja, siis tuleb selle isiku kõrvaldamise aluseid kontrollida samamoodi nagu eelmises lõigus kirjeldatud.
Juhul, kui tegemist on Eesti pakkuja või taotlejaga, kuid tema seaduslik esindaja või organi liige on välismaalane, siis ei pea hankija kontrollima sellise füüsilise isiku karistatust välisriigis, näiteks pöördudes välisriigi karistusregistri poole. Säärasel juhul piisab samamoodi üksnes Eesti karistusregistri tõendist.
Kui edukas pakkujaks on välismaine pakkuja, tuleks tema käest nõuda tema asukohariigi karistusregistri teadet või muud pädeva asutuse väljastatud dokumenti (§ 96 lg 2 p 1). Üksnes juhul, kui tema asukohariik selliseid dokumente ei väljasta, võib need asendada vande või tunnistusega (§ 96 lg 3).
Kõrvaldamise aluste puudumist ei pea kontrollima füüsiliste isikute suhtes, kes on pakkuja või taotleja omanikud ega ole samal ajal pakkuja või taotleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või muud seaduslikud või asjaomase riigihankega seotud lepingulised esindajad. Rahandusministeerium ei käsitle asjaomase riigihankega seotud lepingulise esindajana näiteks ettevõtja töötajat, kes on pakkumuse registri kaudu esitanud või teabevahetuses osalenud. Samast põhimõttest lähtudes ei ole hankija kohustatud kontrollima näiteks ka aktsionäride üldkoosolekut.
Sõltuvalt ettevõtjast võib hankijal ette tulla olukordi, mil osade subjektide kohta registri liidese kaudu kontrolli teostada ei saa, näiteks sellisel puhul, kui kõikide vastavate organite liikmed ei ole äriregistrisse kantud, nagu võib olla ülikoolide puhul. Sellisel juhul võib hankija kontrolli teostada järgmiselt.
Isikute osas, kelle andmed on hankijale teada, kuid kelle kohta liidese kaudu andmeid praegu ei saa, võib hankija teostada karistusregistri päringu iseseisvalt. Kui need isikud ei ole hankijale teada või kui hankija ei saa kohaldada RHS § 104 lg-s 11 sätestatut, siis võib nende isikute kontrolliks küsida pakkujalt karistusregistri teadet või pakkuja või taotleja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti. See eeldaks siis, et hankija formuleerib asjaomase nõude piisava üldistusastmega, et hõlmatud oleks kõik § 95 lg 1 p-des 1-3 nimetatud subjektid, välja arvatud need, kelle kohta saab hankija riigihangete registri kaudu ise vastavat teavet koguda.
Kui pakkujat esindab riigihankega seotud lepinguline esindaja, siis tuleb selle isiku kõrvaldamise aluseid kontrollida samamoodi nagu eelmises lõigus kirjeldatud.
Juhul, kui tegemist on Eesti pakkuja või taotlejaga, kuid tema seaduslik esindaja või organi liige on välismaalane, siis ei pea hankija kontrollima sellise füüsilise isiku karistatust välisriigis, näiteks pöördudes välisriigi karistusregistri poole. Säärasel juhul piisab samamoodi üksnes Eesti karistusregistri tõendist.
Kui edukas pakkujaks on välismaine pakkuja, tuleks tema käest nõuda tema asukohariigi karistusregistri teadet või muud pädeva asutuse väljastatud dokumenti (§ 96 lg 2 p 1). Üksnes juhul, kui tema asukohariik selliseid dokumente ei väljasta, võib need asendada vande või tunnistusega (§ 96 lg 3).
Kõrvaldamise aluste puudumist ei pea kontrollima füüsiliste isikute suhtes, kes on pakkuja või taotleja omanikud ega ole samal ajal pakkuja või taotleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või muud seaduslikud või asjaomase riigihankega seotud lepingulised esindajad. Rahandusministeerium ei käsitle asjaomase riigihankega seotud lepingulise esindajana näiteks ettevõtja töötajat, kes on pakkumuse registri kaudu esitanud või teabevahetuses osalenud. Samast põhimõttest lähtudes ei ole hankija kohustatud kontrollima näiteks ka aktsionäride üldkoosolekut.
8. Kuidas kontrollida RHS § 95 lg 1 p-s 5 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu? Lisatud 10.01.2018, muudetud 14.12.2021.
(lisatud 10.01.2018)
Riigihangete seaduse § 104 lõike 1 kohaselt nõuab hankija ettevõtjalt tema kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina muuhulgas selle kohta, et tal kõrvaldamise alused puuduvad. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt peab hankepass sisaldama ettevõtja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele. Seega peab ettevõtja hankepassis kinnitama ka seda, et ta ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.
Riigihangete seaduse § 96 lõikes 2 on loetletud dokumendid, mida hankija võib pakkujalt või taotlejalt tema kõrvaldamise aluste kontrollimiseks lisaks hankepassile nõuda. Nimekirjas ei ole viidet rahvusvahelist sanktsiooni käsitlevale sättele (§ 95 lg 1 p 5), mistõttu ei ole lubatud nõuda ettevõtjalt tõendit selle kõrvaldamise aluse kohta. Seega juhul, kui hankijale on teada, et konkreetsel ettevõtjal selline kõrvaldamise alus esineb, ja ta soovib ettevõtja seetõttu riigihankest kõrvaldada, tuleb hankijal endal leida vastavad asjakohased tõendid (vt § 96 lg 4).
Juhul, kui lihthankemenetluses ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses hankija ei nõua ettevõtjalt hankepassi esitamist, tuleks hankijal kehtestada riigihanke alusdokumentides tingimus, et ettevõtja on kohustatud esitama kinnituse kõrvaldamise aluste puudumise kohta.
Rahvusvahelise sanktsiooni subjektide kohta saab ajakohast teavet EL sanktsioonide kaardi (EU Sanctions Map) koduleheküljel oleva otsingusüsteemi kaudu: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. EU Sanctions Map annab teavet sanktsioonide kohta, mille on kokku leppinud EL liikmesriigid ning mille on vastu võtnud EL Nõukogu ja Euroopa Komisjon. See hõlmab ka sanktsioonirežiime, mille kehtestab ÜRO Julgeolekunõukogu ja mida rakendab EL Nõukogu ning Euroopa Komisjon. EL sanktsioonide kaart ei anna teavet EL-i liikmesriikide siseriiklike sanktsioonide ega muude kolmandate riikide kehtestatud sanktsioonide kohta. Silmas tuleb pidada, et EU Sanctions Map on üksnes informatiivse iseloomuga, st seal avaldatud teabel ei ole õiguslikku tähendust. EU Sanctions Map otsingusüsteemile viitab ka Politsei- ja Piirivalveameti veebileht https://www.politsei.ee/et/rahapesu/.
Riigihangete seaduse § 96 lõikes 2 on loetletud dokumendid, mida hankija võib pakkujalt või taotlejalt tema kõrvaldamise aluste kontrollimiseks lisaks hankepassile nõuda. Nimekirjas ei ole viidet rahvusvahelist sanktsiooni käsitlevale sättele (§ 95 lg 1 p 5), mistõttu ei ole lubatud nõuda ettevõtjalt tõendit selle kõrvaldamise aluse kohta. Seega juhul, kui hankijale on teada, et konkreetsel ettevõtjal selline kõrvaldamise alus esineb, ja ta soovib ettevõtja seetõttu riigihankest kõrvaldada, tuleb hankijal endal leida vastavad asjakohased tõendid (vt § 96 lg 4).
Juhul, kui lihthankemenetluses ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses hankija ei nõua ettevõtjalt hankepassi esitamist, tuleks hankijal kehtestada riigihanke alusdokumentides tingimus, et ettevõtja on kohustatud esitama kinnituse kõrvaldamise aluste puudumise kohta.
Rahvusvahelise sanktsiooni subjektide kohta saab ajakohast teavet EL sanktsioonide kaardi (EU Sanctions Map) koduleheküljel oleva otsingusüsteemi kaudu: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. EU Sanctions Map annab teavet sanktsioonide kohta, mille on kokku leppinud EL liikmesriigid ning mille on vastu võtnud EL Nõukogu ja Euroopa Komisjon. See hõlmab ka sanktsioonirežiime, mille kehtestab ÜRO Julgeolekunõukogu ja mida rakendab EL Nõukogu ning Euroopa Komisjon. EL sanktsioonide kaart ei anna teavet EL-i liikmesriikide siseriiklike sanktsioonide ega muude kolmandate riikide kehtestatud sanktsioonide kohta. Silmas tuleb pidada, et EU Sanctions Map on üksnes informatiivse iseloomuga, st seal avaldatud teabel ei ole õiguslikku tähendust. EU Sanctions Map otsingusüsteemile viitab ka Politsei- ja Piirivalveameti veebileht https://www.politsei.ee/et/rahapesu/.
9. Kuidas rakendada kõrvaldamise alust varasemate lepingute rikkumise eest? Lisatud 10.01.2018, muudetud 29.04.2021.
(lisatud 10.01.2018)
Vastavalt RHS § 95 lg 4 p-le 8 võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Kuigi RHS § 95 lg 4 p 8 räägib üksnes eelnevalt sõlmitud hankelepingu(te) olulisest või pidevast rikkumisest, siis direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga g kooskõlaliselt tõlgendades tuleb kõnealust sätet sisustada nii, et oluliselt või pidevalt peab olema rikutud eelnevalt sõlmitud hankelepingu(te) olulist nõuet (vt ka VAKO 01.04.2019, 33-19/203234, p-d 11–12). Eeltoodust tulenevalt peavad RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamiseks olema täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:
1. ettevõtja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu(te) olulist nõuet;
2. rikkumine peab olema oluline või pidev;
3. rikkumise tulemusena peab olema hankelepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
Tulenevalt VAKO juhistest peaks hankija RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuses selgelt ära näitama, milles täpselt seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama, kas iga konkreetselt rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev (VAKO 01.04.2019, 33-19/203234, p-d 18–20).
Rikkumine võib seisneda nii ühe hankelepingu ühekordses, kuid olulises rikkumises, mitme hankelepingu olulises rikkumises, ühe hankelepingu mitmekordses rikkumises kui ka mitme hankelepingu mitmes rikkumises. Rikutud ei pea olema sama hankijaga sõlmitud varasemat hankelepingut, vaid hankija võib toetuda ka rikkumisele, mis on toime pandud mõne teise hankijaga sõlmitud hankelepingu raames. Sätte kohaldamisel tuleb arvestada RHS § 95 lg-st 5 tulenevat maksimaalset tähtaega – 3 aastat.
Kas rikkumine on oluline või pidev, on hankija otsustada ja hankija peab kõrvaldamise üle otsustamisel lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, eeskätt proportsionaalsusest ja võrdsest kohtlemisest. Teisisõnu, iga rikkumine, mis on toonud kaasa RHS § 95 lg 4 p-s 8 loetletud sanktsiooni, ei pruugi olla oluline või pidev ning selle alusel ettevõtja kõrvaldamine ei pruugi olla proportsionaalne. Olulisuse või pidevuse sisustamisel on hankijal seega üsna vabad käed ning sealjuures võib hankija lähtuda mis iganes mõistlikust kriteeriumist ning soovi korral need ka riigihanke alusdokumentides õigusselguse eesmärgil sätestada.
Kuivõrd hankijal tuleb hinnata ettevõtja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust, peab hankija uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (TlnRnKo 3-20-80 p-d 19, 27; TlnRnKo 3-20-334, p-d 14 ja 16). See on eriti oluline olukorras, kus ettevõtja on sanktsioonide rakendamise vaidlustanud (VAKO 22.01.2021, 2-21/227878, p 8.3.3). Samas olukorras, kus nii hankija kui ka pakkuja on varasemalt rikutud hankelepingu osapoolteks, ei lasu hankijal kohustust küsida pakkujalt hankelepingu rikkumise aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid seisukohti, kuna rikkumise aluseks olnud asjaolud on hankijale ja pakkujale sellisel juhul niigi teada (TlnRnKo 3-20-2336, p 21).
Võimalike lepingurikkumiste kohta teabe saamisel abistab hankepass, mille III osas peab pakkuja loetlema kõik juhud, mil ta on kolme aasta pikkuse perioodi jooksul toime pannud varasema hankelepingu rikkumise, millega on kaasnenud lepingust taganemine, lepingu üles ütlemine, hinna alandamine, kahju hüvitamine või leppetrahvi maksmine ning esitab rikkumise kohta üksikasjad.
Samuti võib abi olla riigihangete registris hankijate poolt avaldatud lepingu lõpetamise andmetest, kuid kõrvaldamise otsuse tegemisel ei saa hankija tugineda üksnes riigihangete registri kandele (TlnRnKo 11.06.2020, 3-20-80, p 23), vaid peab asjaolud kindlaks tegema täiendava teabe põhjal, mis kinnitab, et kõrvaldamise alus tõesti esineb.
1. ettevõtja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu(te) olulist nõuet;
2. rikkumine peab olema oluline või pidev;
3. rikkumise tulemusena peab olema hankelepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
Tulenevalt VAKO juhistest peaks hankija RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuses selgelt ära näitama, milles täpselt seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama, kas iga konkreetselt rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev (VAKO 01.04.2019, 33-19/203234, p-d 18–20).
Rikkumine võib seisneda nii ühe hankelepingu ühekordses, kuid olulises rikkumises, mitme hankelepingu olulises rikkumises, ühe hankelepingu mitmekordses rikkumises kui ka mitme hankelepingu mitmes rikkumises. Rikutud ei pea olema sama hankijaga sõlmitud varasemat hankelepingut, vaid hankija võib toetuda ka rikkumisele, mis on toime pandud mõne teise hankijaga sõlmitud hankelepingu raames. Sätte kohaldamisel tuleb arvestada RHS § 95 lg-st 5 tulenevat maksimaalset tähtaega – 3 aastat.
Kas rikkumine on oluline või pidev, on hankija otsustada ja hankija peab kõrvaldamise üle otsustamisel lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, eeskätt proportsionaalsusest ja võrdsest kohtlemisest. Teisisõnu, iga rikkumine, mis on toonud kaasa RHS § 95 lg 4 p-s 8 loetletud sanktsiooni, ei pruugi olla oluline või pidev ning selle alusel ettevõtja kõrvaldamine ei pruugi olla proportsionaalne. Olulisuse või pidevuse sisustamisel on hankijal seega üsna vabad käed ning sealjuures võib hankija lähtuda mis iganes mõistlikust kriteeriumist ning soovi korral need ka riigihanke alusdokumentides õigusselguse eesmärgil sätestada.
Kuivõrd hankijal tuleb hinnata ettevõtja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust, peab hankija uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (TlnRnKo 3-20-80 p-d 19, 27; TlnRnKo 3-20-334, p-d 14 ja 16). See on eriti oluline olukorras, kus ettevõtja on sanktsioonide rakendamise vaidlustanud (VAKO 22.01.2021, 2-21/227878, p 8.3.3). Samas olukorras, kus nii hankija kui ka pakkuja on varasemalt rikutud hankelepingu osapoolteks, ei lasu hankijal kohustust küsida pakkujalt hankelepingu rikkumise aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid seisukohti, kuna rikkumise aluseks olnud asjaolud on hankijale ja pakkujale sellisel juhul niigi teada (TlnRnKo 3-20-2336, p 21).
Võimalike lepingurikkumiste kohta teabe saamisel abistab hankepass, mille III osas peab pakkuja loetlema kõik juhud, mil ta on kolme aasta pikkuse perioodi jooksul toime pannud varasema hankelepingu rikkumise, millega on kaasnenud lepingust taganemine, lepingu üles ütlemine, hinna alandamine, kahju hüvitamine või leppetrahvi maksmine ning esitab rikkumise kohta üksikasjad.
Samuti võib abi olla riigihangete registris hankijate poolt avaldatud lepingu lõpetamise andmetest, kuid kõrvaldamise otsuse tegemisel ei saa hankija tugineda üksnes riigihangete registri kandele (TlnRnKo 11.06.2020, 3-20-80, p 23), vaid peab asjaolud kindlaks tegema täiendava teabe põhjal, mis kinnitab, et kõrvaldamise alus tõesti esineb.
10. Kas ja kuidas peab kõrvaldamise aluseid kontrollima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses?
(lisatud 10.01.2018)
Riigihangete seaduse § 72 lg 7 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ettevõtjaga, kellel või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või asjaomase riigihankega seotud lepingulisel esindajal on hankijale teadaolevalt käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus. Praktikas tuleks eeltoodud sõnastust mõista nii, et kõrvaldamise aluste kontrollimine on hankijal kohustuslik vaid siis, kui hankija on teadlik või tal on kahtlus, et pakkujal või taotlejal või temaga seotud isikul kõrvaldamise alus esineb või võib esineda.
11. Kas kõrvaldamise aluste olemasolu tuleb samaväärselt kontrollida ka riigihankes pakkujana osaleva halduskandja (riigiasutuse, hallatava asutuse) puhul?
(lisatud 13.04.2018)
Kui pakkujaks on riigiasutus või muu avalik õiguslik institutsioon, tuleb tõesti kõrvaldamise aluseid kontrollida nii asutuse või institutsiooni enda kui ka kõikide selle asutuse haldus-, järelevalve- ja juhtimisorganitesse kuuluvate isikute suhtes ning ka nende isikute suhtes, kes on antud riigihankes volitatud isikuks. Siinjuures kohalduvad mõistagi erisused menetlustes, milles on kohustuslik kontrollida vaid kohustuslikke kõrvaldamise aluseid või seda üksnes kahtluse korral.
Kui tegemist on näiteks riigi äriühinguga, siis organid, mille liikmeid tuleb kontrollida, on leitavad äriseadustikust ja nendeks on juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse kohta on asjaomased organid leitavad sihtasutuste seadusest (juhatus ja nõukogu). Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb uurida isiku asutamise aluseks olevat õigusakti. Asjakohane on otsida vastust ka äriühingute põhikirjast ning teiste juriidiliste isikute põhimäärustest.
Kui tegemist on näiteks riigi äriühinguga, siis organid, mille liikmeid tuleb kontrollida, on leitavad äriseadustikust ja nendeks on juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse kohta on asjaomased organid leitavad sihtasutuste seadusest (juhatus ja nõukogu). Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb uurida isiku asutamise aluseks olevat õigusakti. Asjakohane on otsida vastust ka äriühingute põhikirjast ning teiste juriidiliste isikute põhimäärustest.
12. Kui kõrvaldamise aluste kontrollimisel selgub, et ettevõtjal või tema esindajal on karistus, siis kas on ajaline piirang, millest varasemaid karistusi arvesse võtta ei tohi?
(lisatud 10.10.2018)
Vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ehk RHS § 95 lg-t 4 kohaldatakse hankemenetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Kohustuslike kõrvaldamise aluste puhul näeb RHS § 95 lg 2 ette viie aastase tähtaja arvestamist süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest.
Karistusregistri teates väljastatakse kõik kehtivad karistused, mitte üksnes need, mis tingimata mahuvad eelmises lõigus kirjeldatud kõrvaldamise perioodi sisse. Seetõttu peab hankija vajadusel lähtuma karistusregistri teates sätestatud karistuse jõustumise kuupäevast ja selle põhjal arvutama, kas rikkumine mahub § 95 lg-s 2 või lg-s 4 sätestatud ajavahemikku.
Karistusregistri teates väljastatakse kõik kehtivad karistused, mitte üksnes need, mis tingimata mahuvad eelmises lõigus kirjeldatud kõrvaldamise perioodi sisse. Seetõttu peab hankija vajadusel lähtuma karistusregistri teates sätestatud karistuse jõustumise kuupäevast ja selle põhjal arvutama, kas rikkumine mahub § 95 lg-s 2 või lg-s 4 sätestatud ajavahemikku.
13. Kuidas ja millal tuleb kontrollida alltöövõtjaid ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimisel ning konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses? Millises dokumendis tuleb esitada kinnitus alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kohta? Lisatud 10.10.2018, muudetud 29.04.2021.
(lisatud 10.10.2018)
Riigihangete seaduse § 122 lg 1 alusel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist, kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud (RHS § 122 lg 4). Erinormina kehtestab RHS § 122 lg 5, et ehitustööde puhul on alltöövõtjatel kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimine hankijale kohustuslik.
Kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni võib kontrollida ka alltöövõtuahelas allpool, ehk teisisõnu kontrollida ka peatöövõtja alltöövõtjaid nii-öelda kuni ahela lõpuni. Sellist võimalust saab kasutada ka asjade või teenuste hankelepingute või ehitustöödeks või teenuste osutamiseks vajalike asjade tarnimiseks sõlmitud lepingute osas. Igal juhul peab hankija sellise aluse, vajalikud nõuded ja kontrollimehhanismi ette nägema riigihanke alusdokumentides.
Kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus, nõuab ta pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb § 95 lõikes 4 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist (RHS § 122 lg 7).
Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankelepingu täitmise alustamise ajaks hankijale selleks ajaks teadaolevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab sama teabe esitamist ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu täitmisel ja kelle kohta pole hankijale hankelepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud.
Nagu öeldud, kui hankija kohaldab alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli, võib ta seda teha hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist. Kui hankija on riigihanke alusdokumentides kõrvaldamise aluste kontrollimise ette näinud, siis tuleb iseenda kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ta ei tohi menetluse ajal otsustada, et tema enda kehtestatud tingimused on ebaolulised ja jätta neid seetõttu tähelepanuta.
RHS § 122 lõike 2 kohaselt tuleb alltöövõtjate andmed esitada hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks, mis tähendab seda, et kohustus need andmed esitada puudutab vaid edukat pakkujat. Seega kui hankija ei nõua alltöövõtjate andmete esitamist pakkumuses, vaid enne hankelepingu sõlmimist üksnes edukalt pakkujalt, puudutab RHS § 122 lg-s 5 sätestatud kohustus kontrollida alltöövõtjate kohustuslike kõrvaldamise aluseid ka üksnes edukat pakkujat. Kui aga hankija nõuab pakkujale teadaolevate alltöövõtjate nimetamist juba pakkumuses, tuleb hankijal RHS § 122 lg 5 alusel kontrollida hankemenetluse jooksul vähemalt kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate pakkumustes nimetatud alltöövõtjatel kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist.
RHS § 122 lg 5 kohustab hankijaid kontrollima alltöövõtjate suhtes vaid § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid. Kui hankija kontrollib vaid § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid, ei ole alltöövõtjate hankepassi nõudmine vajalik, kuivõrd kõnealuseid kõrvaldamise aluseid saab kontrollida Eesti pakkujate suhtes riigihangete registri kaudu ja välismaiste pakkujate puhul on võimalik nõuda dokumente vastavalt RHS § 96 lõigetele 2–4 (RHS § 122 lg 6). Kui aga hankija otsustab kontrollida ka RHS § 95 lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise aluseid, siis oleks mõistlik vastavaid kinnitusi küsida hankepassis. Siinkohal tuleb aga arvestada, et kui kvalifitseerimisel mittetuginetavate alltöövõtjate andmete esitamist nõutakse lepingu täitmise ajaks või ajal, saab alltöövõtja riigihangete registris lepingu alltöövõtjate töölehel hankepassi registris esitada. Samas ei ole see võimalik mittetuginetaval alltöövõtjal, kes tuleb esitada pakkumuses. Vastava nõude esitamisel võiks hankija ettevõtjate abistamiseks riigihanke alusdokumentidesse lisada ka hankepassi vormi või viited hankepassi eraldiseisvatele rakendustele, nt https://espd.rmit.ee/, kus hankepassi saab täita. Sellisel juhul esitatakse hankepass eraldiseisva dokumendina pakkumuse koosseisus.
Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on võimalik alltöövõtja vabatahtliku kõrvaldamise aluse rakendamisel küsida kinnitust pakkumuses, kuna RHS § 122 lg 1 ja 7 sõnastusest tulenevalt saab nõudeid esitada ainult pakkujale ja pakkujaks on hankemenetluses isik, kes on esitanud pakkumuse. Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluse teises etapis esitatakse pakkumus, ning seega need nõutud dokumendid tuleb esitada pakkumuse koosseisus.
Kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni võib kontrollida ka alltöövõtuahelas allpool, ehk teisisõnu kontrollida ka peatöövõtja alltöövõtjaid nii-öelda kuni ahela lõpuni. Sellist võimalust saab kasutada ka asjade või teenuste hankelepingute või ehitustöödeks või teenuste osutamiseks vajalike asjade tarnimiseks sõlmitud lepingute osas. Igal juhul peab hankija sellise aluse, vajalikud nõuded ja kontrollimehhanismi ette nägema riigihanke alusdokumentides.
Kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus, nõuab ta pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb § 95 lõikes 4 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist (RHS § 122 lg 7).
Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankelepingu täitmise alustamise ajaks hankijale selleks ajaks teadaolevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Hankija nõuab sama teabe esitamist ka iga alltöövõtja kohta, kes osaleb ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu täitmisel ja kelle kohta pole hankijale hankelepingu täitmise alustamise ajaks teavet esitatud.
Nagu öeldud, kui hankija kohaldab alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli, võib ta seda teha hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist. Kui hankija on riigihanke alusdokumentides kõrvaldamise aluste kontrollimise ette näinud, siis tuleb iseenda kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ta ei tohi menetluse ajal otsustada, et tema enda kehtestatud tingimused on ebaolulised ja jätta neid seetõttu tähelepanuta.
RHS § 122 lõike 2 kohaselt tuleb alltöövõtjate andmed esitada hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks, mis tähendab seda, et kohustus need andmed esitada puudutab vaid edukat pakkujat. Seega kui hankija ei nõua alltöövõtjate andmete esitamist pakkumuses, vaid enne hankelepingu sõlmimist üksnes edukalt pakkujalt, puudutab RHS § 122 lg-s 5 sätestatud kohustus kontrollida alltöövõtjate kohustuslike kõrvaldamise aluseid ka üksnes edukat pakkujat. Kui aga hankija nõuab pakkujale teadaolevate alltöövõtjate nimetamist juba pakkumuses, tuleb hankijal RHS § 122 lg 5 alusel kontrollida hankemenetluse jooksul vähemalt kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate pakkumustes nimetatud alltöövõtjatel kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist.
RHS § 122 lg 5 kohustab hankijaid kontrollima alltöövõtjate suhtes vaid § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid. Kui hankija kontrollib vaid § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid, ei ole alltöövõtjate hankepassi nõudmine vajalik, kuivõrd kõnealuseid kõrvaldamise aluseid saab kontrollida Eesti pakkujate suhtes riigihangete registri kaudu ja välismaiste pakkujate puhul on võimalik nõuda dokumente vastavalt RHS § 96 lõigetele 2–4 (RHS § 122 lg 6). Kui aga hankija otsustab kontrollida ka RHS § 95 lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise aluseid, siis oleks mõistlik vastavaid kinnitusi küsida hankepassis. Siinkohal tuleb aga arvestada, et kui kvalifitseerimisel mittetuginetavate alltöövõtjate andmete esitamist nõutakse lepingu täitmise ajaks või ajal, saab alltöövõtja riigihangete registris lepingu alltöövõtjate töölehel hankepassi registris esitada. Samas ei ole see võimalik mittetuginetaval alltöövõtjal, kes tuleb esitada pakkumuses. Vastava nõude esitamisel võiks hankija ettevõtjate abistamiseks riigihanke alusdokumentidesse lisada ka hankepassi vormi või viited hankepassi eraldiseisvatele rakendustele, nt https://espd.rmit.ee/, kus hankepassi saab täita. Sellisel juhul esitatakse hankepass eraldiseisva dokumendina pakkumuse koosseisus.
Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on võimalik alltöövõtja vabatahtliku kõrvaldamise aluse rakendamisel küsida kinnitust pakkumuses, kuna RHS § 122 lg 1 ja 7 sõnastusest tulenevalt saab nõudeid esitada ainult pakkujale ja pakkujaks on hankemenetluses isik, kes on esitanud pakkumuse. Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluse teises etapis esitatakse pakkumus, ning seega need nõutud dokumendid tuleb esitada pakkumuse koosseisus.