Sa oled siin
Hankepass
Hankepass
1. Millistes riigihangetes on hankepassi nõudmine ja esitamine kohustuslik? (Muudetud 16.05.2019)
(lisatud 24.10.2017)
Hankepassi nõudmine on kohustuslik avaliku sektori hankemenetlustes alates riigihanke piirmäärast, täpsemalt avatud hankemenetluses, piiratud hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses, võistlevas dialoogis ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses (vt § 52 lg 1, § 54 lg 1, § 58 lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja § 104 lg 1). Lihthankemenetluses, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, ideekonkursil, kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses on hankepassi kasutamine vabatahtlik.
Hankepassi kasutamise kohustuslikkus võrgustikusektoris sõltub sellest, kas võrgustikusektori hankija on ka avaliku sektori hankija või ainult võrgustikusektori hankija. Esimesel juhul on hankepassi kasutamine RHS § 161 lg 2 kohaselt kohustuslik, kuid teisel juhul § 161 lg 1 kohaselt vabatahtlik.
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes hankepassi ei kasutata.
Kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära, tuleb kasutada hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormi (§ 104 lg 3), mida saab ette valmistada ja täita hankepassi veebiteenuses https://espd.rmit.ee. Lisaks on rahvusvahelist piirmäära ületatatavates hangetes võimalik hankepassi täita ka teiste liikmesriikide teenustes, nt https://espd.eop.bg/espd-web/, https://espd.uzp.gov.pl/ või http://www.base.gov.pt/deucp/. Alla rahvusvahelise piirmäära standardvormi kasutama ei pea, kuid võib.
Üle rahvusvahelise piirmäära jäävate hankemenetluste korral on hankepassi nõudmise kohta täpsemad juhised toodud Euroopa Komisjoni 5. jaanuari 2016 rakendusmääruses nr 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm (vt selle lisa 1, 4. lõik): „Avatud hankemenetluse pakkumustele ning piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse osalemistaotlustele peab olema lisatud Euroopa ühtne hankedokument, mille ettevõtjad on nõutud teabe esitamiseks täitnud.“
Hankepassi täitmise juhis hankijale ja pakkujale on leitav ka Rahandusministeeriumi veebilehel riigihangete poliitika alalehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised
Hankepassi kasutamise kohustuslikkus võrgustikusektoris sõltub sellest, kas võrgustikusektori hankija on ka avaliku sektori hankija või ainult võrgustikusektori hankija. Esimesel juhul on hankepassi kasutamine RHS § 161 lg 2 kohaselt kohustuslik, kuid teisel juhul § 161 lg 1 kohaselt vabatahtlik.
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes hankepassi ei kasutata.
Kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära, tuleb kasutada hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormi (§ 104 lg 3), mida saab ette valmistada ja täita hankepassi veebiteenuses https://espd.rmit.ee. Lisaks on rahvusvahelist piirmäära ületatatavates hangetes võimalik hankepassi täita ka teiste liikmesriikide teenustes, nt https://espd.eop.bg/espd-web/, https://espd.uzp.gov.pl/ või http://www.base.gov.pt/deucp/. Alla rahvusvahelise piirmäära standardvormi kasutama ei pea, kuid võib.
Üle rahvusvahelise piirmäära jäävate hankemenetluste korral on hankepassi nõudmise kohta täpsemad juhised toodud Euroopa Komisjoni 5. jaanuari 2016 rakendusmääruses nr 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm (vt selle lisa 1, 4. lõik): „Avatud hankemenetluse pakkumustele ning piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse osalemistaotlustele peab olema lisatud Euroopa ühtne hankedokument, mille ettevõtjad on nõutud teabe esitamiseks täitnud.“
Hankepassi täitmise juhis hankijale ja pakkujale on leitav ka Rahandusministeeriumi veebilehel riigihangete poliitika alalehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised
2. Kas hankijal on säilinud võimalus siseriiklikel hangetel hankepassi asemel küsida koos pakkumusega vaid dokumente (mitte kinnitusi) kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks?
(lisatud 24.10.2017)
Riigisiseste hankemenetluste puhul, mille maksumus on võrdne või ületab riigihanke piirmäära, on hankepass kohustuslik ja selle asemel ei saa küsida koos pakkumusega ainult dokumente kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks. Riigihangete puhul, kus ei ole hankepassi küsimine kohustuslik, saab küsida kohe dokumente kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks.
3. Kas on olemas hankepassi vormi alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete jaoks või kas selleks võib kasutada Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormi?
(lisatud 24.10.2017)
Hankelepingute puhul, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, võivad hankijad nõuda kas standardvormis hankepassi esitamist või esitada riigihanke alusdokumentide koosseisus pakkujatele täitmiseks ja esitamiseks hankija enda koostatud kinnitusvormi, mis peab sisaldama kogu RHS § 104 lõikes 2 sätestatud teavet. Soovitame siiski kasutusele võtta ühtne standardvorm, kuna ettevõtjatel on nii hankepassi täitmine selge ja ühetaoline ning erinevates hangetes ei ole tarvis täita erinevaid vorme.
4. Kui riigihangete registris teha märge, et kasutusel on hankepass, siis kas mingeid muid nõuete täitmisi või kinnitusi kvalifitseerimise ja vastavuse tingimuste all küsima ei pea?
(lisatud 24.10.2017)
Hankijal tuleb esitada kvalifitseerimise tingimused ja vastavad dokumentide nõuded hanketeates. Riigihangete registris kanduvad vastavad andmed hanketeatele üksnes juhul, kui hankija on need vastavatele väljadele sisestanud, mistõttu ei saa hankija piirduda üksnes hankepassi täitmisega. Näiteks ei ole hankija eeltäidetud hankepassist võimalik pakkujal välja lugeda, milline on antud hankes nõutud minimaalne käive või milliste referentslepingute nimekirja hankija nõuab.
5. Kas koos hankepassiga on kohustus kohe esitada ka muud dokumendid?
(lisatud 24.10.2017)
Riigihangete seaduse § 104 lg 1 kohaselt nõuab hankija hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise ja asjakohastel juhtudel muudele kriteeriumidele vastamise kohta. Sama paragrahvi lõike 6 alusel teeb hankija esialgse otsuse pakkuja või taotleja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta hankepassi põhjal. Seega ei saa hankija nõuda muude dokumentide esitamist kohe koos hankepassiga.
Samale seisukohale on jõudnud ka VAKO oma lahendis 21-18/186204, milles märgitakse järgmist:
„Esmalt tuleb märkida, et Vaidlustajale ei saa ette heita seda, et ta esitas koos pakkumusega üksnes hankepassi ja mitte HT p III.1.3 alap-s 1 mainitud tõendeid/kinnitusi. RHS § 104 lg 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastamise esialgse tõendina ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist. RHS § 104 lg 6 järgi teeb hankija esialgse otsuse pakkuja kvalifitseerimise kohta hankepassi põhjal. Seega ei pea pakkuja koos pakkumusega esitama kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendavaid dokumente. Seda peab pakkuja tegema üksnes siis, kui hankija seda talt nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui tema pakkumus osutub edukaks (RHS § 104 lg 8).
Eelöeldut ei väära asjaolu, et Hankija kasutas HT-s konkreetse kvalifitseerimistingimuse juures sõnastust „Nõutav dokument: /…/.“ Hankijal ei ole võimalik HT-ga muuta RHS imperatiivset regulatsiooni ja nõuda, et kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendavad dokumendid esitataks juba koos pakkumusega. Sellise tingimuse tähenduseks on ära märkida, milliste dokumentide esitamiseks peab edukas pakkuja või muu pakkuja, kelle suhtes hankija otsustab läbi viia sisulise kvalifikatsiooni kontrolli, valmis olema.“
Märgime ka, et § 104 lg 7 alusel kontrolli puhul on tegemist hankija õiguse, mitte aga kohustusega. Seega näiteks juhul, kui hankijal on hankemenetluse ajal tekkinud selge ettekujutus sellest, kes tõenäoliselt osutub edukaks pakkujaks ja kahtlus nõuete täitmise või kõrvaldamise aluste esinemise osas tekib tal mõne teise pakkuja suhtes, siis hankija ei ole tingimata kohustatud seda teist pakkujat kontrollima. Samamoodi saab hankija juba enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsust küsida vajalikke dokumente sellelt pakkujalt, kes tõenäoliselt edukaks osutub, et kiirendada hankemenetlust.
Teisisõnu ei pea RHS § 104 lõike 8 täitmiseks täiendavate dokumentide nõudmisega (kui see üldse osutub vajalikuks) tingimata ootama kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni, kuivõrd lähtuvalt sama paragrahvi lõikest 11 ei tohi nõuda teistkordselt nende dokumentide esitamist, mis on hankijal juba olemas. Kuna aga § 104 lõike 8 säte nõuab, et hankija kontrolliks kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni just edukal pakkujal, tuleb vastavad registri kaudu tehtavad päringud teha pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist.
Samale seisukohale on jõudnud ka VAKO oma lahendis 21-18/186204, milles märgitakse järgmist:
„Esmalt tuleb märkida, et Vaidlustajale ei saa ette heita seda, et ta esitas koos pakkumusega üksnes hankepassi ja mitte HT p III.1.3 alap-s 1 mainitud tõendeid/kinnitusi. RHS § 104 lg 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastamise esialgse tõendina ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist. RHS § 104 lg 6 järgi teeb hankija esialgse otsuse pakkuja kvalifitseerimise kohta hankepassi põhjal. Seega ei pea pakkuja koos pakkumusega esitama kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendavaid dokumente. Seda peab pakkuja tegema üksnes siis, kui hankija seda talt nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui tema pakkumus osutub edukaks (RHS § 104 lg 8).
Eelöeldut ei väära asjaolu, et Hankija kasutas HT-s konkreetse kvalifitseerimistingimuse juures sõnastust „Nõutav dokument: /…/.“ Hankijal ei ole võimalik HT-ga muuta RHS imperatiivset regulatsiooni ja nõuda, et kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendavad dokumendid esitataks juba koos pakkumusega. Sellise tingimuse tähenduseks on ära märkida, milliste dokumentide esitamiseks peab edukas pakkuja või muu pakkuja, kelle suhtes hankija otsustab läbi viia sisulise kvalifikatsiooni kontrolli, valmis olema.“
Märgime ka, et § 104 lg 7 alusel kontrolli puhul on tegemist hankija õiguse, mitte aga kohustusega. Seega näiteks juhul, kui hankijal on hankemenetluse ajal tekkinud selge ettekujutus sellest, kes tõenäoliselt osutub edukaks pakkujaks ja kahtlus nõuete täitmise või kõrvaldamise aluste esinemise osas tekib tal mõne teise pakkuja suhtes, siis hankija ei ole tingimata kohustatud seda teist pakkujat kontrollima. Samamoodi saab hankija juba enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsust küsida vajalikke dokumente sellelt pakkujalt, kes tõenäoliselt edukaks osutub, et kiirendada hankemenetlust.
Teisisõnu ei pea RHS § 104 lõike 8 täitmiseks täiendavate dokumentide nõudmisega (kui see üldse osutub vajalikuks) tingimata ootama kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni, kuivõrd lähtuvalt sama paragrahvi lõikest 11 ei tohi nõuda teistkordselt nende dokumentide esitamist, mis on hankijal juba olemas. Kuna aga § 104 lõike 8 säte nõuab, et hankija kontrolliks kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni just edukal pakkujal, tuleb vastavad registri kaudu tehtavad päringud teha pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist.
6. Millised otsused tuleb hankijal teha hankepassi alusel, kui pöördmenetlust ei kasutata?
(lisatud 24.10.2017)
Kui hankija pöördmenetlust ei kasuta, on menetluse etapid järgmised:
1. Hankija teeb üksnes hankepassi alusel otsuse pakkujate või taotlejate kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.
2. Edasi siirdub hankija pakkumuste vastavuse ja hindamise faasi (sisuline kontroll) ning leiab nende võrdlemise teel eduka pakkuja.
3. Seejärel kontrollib hankija eduka pakkuja suhtes vastavatest andmebaasidest, kas hankepassis esitatud kinnitused on õiged ning vajadusel palub esitada ka täiendavaid dokumente. Kui dokumendid on hankijal juba olemas (näiteks on pakkuja need talle juba eelnevas sarnases riigihankes või ka käimasolevas riigihankes esitanud) ning jätkuvalt asjakohased või on andmed kättesaadavad andmebaasidest, siis hankija edukalt pakkujalt dokumentide esitamist ei nõua.
4. Pärast kõnealust kontrolli teeb hankija eduka pakkuja kohta kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse ning kohaldab ooteaega selle otsuse kohta teate esitamisest alates.
Negatiivse otsuse puhul läbib hankija pakkumuste hindamise faasi uuesti või juhul, kui hindamiskriteeriumidena on kasutatud üksnes madalamat hinda, tunnistab edukaks maksumuselt järgmise pakkumuse ning teostab uue eduka pakkuja suhtes uuesti kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise kontrolli faasi. Siinkohal lisame, et vaidlustada saab kõiki riigihankes tehtavaid hankija otsuseid, sh esmast kõrvaldamise ja kvalifitseerimise ning kvalifitseerimata jätmise otsust.
1. Hankija teeb üksnes hankepassi alusel otsuse pakkujate või taotlejate kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.
2. Edasi siirdub hankija pakkumuste vastavuse ja hindamise faasi (sisuline kontroll) ning leiab nende võrdlemise teel eduka pakkuja.
3. Seejärel kontrollib hankija eduka pakkuja suhtes vastavatest andmebaasidest, kas hankepassis esitatud kinnitused on õiged ning vajadusel palub esitada ka täiendavaid dokumente. Kui dokumendid on hankijal juba olemas (näiteks on pakkuja need talle juba eelnevas sarnases riigihankes või ka käimasolevas riigihankes esitanud) ning jätkuvalt asjakohased või on andmed kättesaadavad andmebaasidest, siis hankija edukalt pakkujalt dokumentide esitamist ei nõua.
4. Pärast kõnealust kontrolli teeb hankija eduka pakkuja kohta kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse ning kohaldab ooteaega selle otsuse kohta teate esitamisest alates.
Negatiivse otsuse puhul läbib hankija pakkumuste hindamise faasi uuesti või juhul, kui hindamiskriteeriumidena on kasutatud üksnes madalamat hinda, tunnistab edukaks maksumuselt järgmise pakkumuse ning teostab uue eduka pakkuja suhtes uuesti kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise kontrolli faasi. Siinkohal lisame, et vaidlustada saab kõiki riigihankes tehtavaid hankija otsuseid, sh esmast kõrvaldamise ja kvalifitseerimise ning kvalifitseerimata jätmise otsust.
7. Millised otsused tuleb hankijal teha hankepassi alusel, kui ta kasutab nn pöördmenetlust? (Korrigeeritud 08.09.2020)
(lisatud 24.10.2017)
Niinimetatud pöördmenetluse korral on hankijal kohe võimalik asuda pakkumuste sisulise läbivaatamise juurde, ilma ettevõtjate kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimiseta.
Sellisel juhul teeb hankija esimesena otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tunnistab pakkumuse edukaks ning alles seejärel kontrollib hankepassi ja asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka pakkuja suhtes.
Pärast kontrollimist teeb hankija eduka pakkuja kohta kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse ning kohaldab ooteaega selle otsuse kohta teate esitamisest alates. Negatiivse otsuse puhul läbib hankija pakkumuste hindamise faasi uuesti või juhul, kui hindamiskriteeriumidena on kasutatud üksnes madalaimat hinda, tunnistab edukaks maksumuselt järgmise pakkumuse ning teostab uue eduka pakkuja suhtes uuesti kõrvaldamise aluste kontrolli ja kvalifitseerimise faasi. Sellist menetlust on otstarbekas kasutada lihtsate riigihangete puhul, kus pakkumused ei ole mahukad ja pakkumuste paremusjärjestus selgub lihtsa valemi alusel.
Sellisel juhul teeb hankija esimesena otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tunnistab pakkumuse edukaks ning alles seejärel kontrollib hankepassi ja asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka pakkuja suhtes.
Pärast kontrollimist teeb hankija eduka pakkuja kohta kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse ning kohaldab ooteaega selle otsuse kohta teate esitamisest alates. Negatiivse otsuse puhul läbib hankija pakkumuste hindamise faasi uuesti või juhul, kui hindamiskriteeriumidena on kasutatud üksnes madalaimat hinda, tunnistab edukaks maksumuselt järgmise pakkumuse ning teostab uue eduka pakkuja suhtes uuesti kõrvaldamise aluste kontrolli ja kvalifitseerimise faasi. Sellist menetlust on otstarbekas kasutada lihtsate riigihangete puhul, kus pakkumused ei ole mahukad ja pakkumuste paremusjärjestus selgub lihtsa valemi alusel.
8. Kas isikud, kelle vahenditele tuginetakse, peavad esitama eraldi hankepassid ja kas hankepass tuleb täita tervikuna (sh kinnitused selle kohta, et sellel ettevõtjal on hanketeates nõutud spetsialistid ja/või referentsobjektid olemas)? (Lisatud 15.10.2017, muudetud 17.12.2019 ja 28.09.2020)
(lisatud 24.10.2017)
Kuni 15.07.2020 jõustunud RHS-i muudatuseni sätestas RHS § 104 lg 4 pakkujale või taotlejale kohustuse esitada hankepass selle isiku kohta, kelle vahenditele ta majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuete osas tugines. Kõnealune säte tugines direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 1 teisele taandele, millest tuleneb kohustus esitada teise isiku hankepass ka tuginemisel tema tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kuna RHS-ist ei tulenenud selgesõnaliselt ettevõtjale vastavat kohustust, tuli hankijal riigihanke alusdokumentides eraldi välja tuua, et tehnilise ja kutsealase pädevuse osas teisele isikule tuginemise korral tuleb esitada hankepass ka tuginetava isiku kohta.
Alates 15.07.2020 sätestab RHS § 104 lg 4 selgesõnaliselt, et kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb.
Teise isiku näitajatele tuginemise puhul tuleb teise isiku hankepassis näidata kinnitused selle kohta, et isikul puuduvad kohustuslikud kõrvaldamise alused (§ 95 lg 1) ning kinnitused selle kohta, et ta vastab asjaomastele kvalifitseerimise tingimustele. Asjakohane ei ole esitada kinnitusi nendele kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta, mille osas isiku näitajatele ei tugineta. Sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 1 punkt b sätestab „ettevõtja vastab artikli 58 kohaselt kehtestatud asjakohastele kvalifitseerimise tingimustele“.
Alates 15.07.2020 sätestab RHS § 104 lg 4 selgesõnaliselt, et kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb.
Teise isiku näitajatele tuginemise puhul tuleb teise isiku hankepassis näidata kinnitused selle kohta, et isikul puuduvad kohustuslikud kõrvaldamise alused (§ 95 lg 1) ning kinnitused selle kohta, et ta vastab asjaomastele kvalifitseerimise tingimustele. Asjakohane ei ole esitada kinnitusi nendele kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta, mille osas isiku näitajatele ei tugineta. Sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 1 punkt b sätestab „ettevõtja vastab artikli 58 kohaselt kehtestatud asjakohastele kvalifitseerimise tingimustele“.
9. Kuidas toimida, kui hankepass on esitamata või puudulikult täidetud?
(lisatud 10.01.2018)
RHS § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija otsuse hankepassis esitatud teabe alusel. Seega juhul, kui hankija RHS § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust ei kasuta, tuleb tal selline otsus teha. Seda tuleb eristada otsusest, mille hankija võib mistahes ajal menetluse kestel teha § 104 lg 7 alusel ja mis tehakse kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise tulemusena. RHS § 104 lg 6 otsus tehakse puhtalt hankepassi alusel, mis tähendab, et kui andmed hankepassis on esitamata või puudulikud, ei ole võimalik seda otsust teha ja hankija võib sellisel juhul kasutada § 95 lg 4 punktis 9 sätestatud kõrvaldamise alust.
Kui hankepass on täiesti esitamata, kusjuures tähtsust ei oma, kas hankija on kasutanud § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust või mitte, on ilmselt tegemist olukorraga, kus hankija kaalutlusõigus ettevõtja kõrvaldamise kohta on kahanenud nullini ning ettevõtja tuleb kõrvaldada. Selle põhjuseks on asjaolu, et § 95 lg 4 toodud kõrvaldamise aluste puhul on suures osas kõrvaldamise aluste puudumise tõendiks ettevõtja enda kinnitus. Kui aga isegi kinnitus puudub, ei ole hankijal võimalik mitte mingite andmete põhjal vastavasisulist otsust teha. See on nii ka mõnede kvalifitseerimise tingimuste puhul.
Kui hankepassis on andmed puudulikud, on hankijal aga võimalus kaalutleda, kas ettevõtja siiski kõrvaldamata jätta ning kasutada § 104 lg 7 sätestatud võimalust kontrollida ettevõtja kõrvaldamise aluseid ning kvalifitseerimist sisuliselt. Selleks võib hankija nõuda:
- hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist;
- hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist;
- hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist või täiendamist.
Kõnealune säte ei näe aga ette, et ettevõtja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem.
RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija lg 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab selle sätte kohaselt arvestada neid hankijal olemasolevaid või andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid, mis on eelpool nimetatud (hankepassis esitatud kinnitustele vastavad dokumendid või nendes dokumentides sisalduvad andmed), küll aga ei ole siin nimetatud neid andmeid, mida ettevõtja oleks pidanud esitama hankepassis. Seega ka selle sätte alusel ei ole võimalik ettevõtjal neid andmeid hiljem esitada, mida ta pidi esitama hankepassis.
Sellist käsitlust toetab ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas nr C-131/16, vt p 33. Kohus oli seisukohal, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud.
Kui hankepass on täiesti esitamata, kusjuures tähtsust ei oma, kas hankija on kasutanud § 52 lõikes 3 sätestatud võimalust või mitte, on ilmselt tegemist olukorraga, kus hankija kaalutlusõigus ettevõtja kõrvaldamise kohta on kahanenud nullini ning ettevõtja tuleb kõrvaldada. Selle põhjuseks on asjaolu, et § 95 lg 4 toodud kõrvaldamise aluste puhul on suures osas kõrvaldamise aluste puudumise tõendiks ettevõtja enda kinnitus. Kui aga isegi kinnitus puudub, ei ole hankijal võimalik mitte mingite andmete põhjal vastavasisulist otsust teha. See on nii ka mõnede kvalifitseerimise tingimuste puhul.
Kui hankepassis on andmed puudulikud, on hankijal aga võimalus kaalutleda, kas ettevõtja siiski kõrvaldamata jätta ning kasutada § 104 lg 7 sätestatud võimalust kontrollida ettevõtja kõrvaldamise aluseid ning kvalifitseerimist sisuliselt. Selleks võib hankija nõuda:
- hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist;
- hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist;
- hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist või täiendamist.
Kõnealune säte ei näe aga ette, et ettevõtja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem.
RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija lg 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab selle sätte kohaselt arvestada neid hankijal olemasolevaid või andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid, mis on eelpool nimetatud (hankepassis esitatud kinnitustele vastavad dokumendid või nendes dokumentides sisalduvad andmed), küll aga ei ole siin nimetatud neid andmeid, mida ettevõtja oleks pidanud esitama hankepassis. Seega ka selle sätte alusel ei ole võimalik ettevõtjal neid andmeid hiljem esitada, mida ta pidi esitama hankepassis.
Sellist käsitlust toetab ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas nr C-131/16, vt p 33. Kohus oli seisukohal, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud.
10. Kas pakkujal on kohustus iga hanke puhul koostada uus hankepass?
(lisatud 10.01.2018)
Ei, pakkuja saab uuesti kasutada hankepassi, mida ta teises hankemenetluses kasutas, tingimusel, et selles sisalduv teave on jätkuvalt õige ja ajakohane ning ta kinnitab, et selles esitatud andmed on õiged. Pakkuja saab ka varem esitatud hankepassis teha vajadusel korrektuurid, mitte ei pea täitma algusest peale uuesti.
Hankepass on pakkuja poolt taaskasutatav ja universaalsem siis, kui pakkuja eeltäidab omalt poolt ära selle osa hankepassist, mis on tema osas universaalne ja kehtiv olenemata hankest ja hanketingimustest. Sellised eeltäidetavad andmed saavad olla eelkõige hankepassi osas II (ettevõtjaga seotud teave) ja IV (valikukriteeriumid). Kui pakkuja täidab hankepassi eelpool mainitud tingimusi arvestades, salvestab selle oma arvutisse xml formaadis, siis on pakkuja teinud omalt poolt palju, et universaalsem hankepassi vorm oleks tema jaoks edaspidiseks täidetud ja kasutatav. Siinkohal lisame, et soovitame hankijatel kasutada Euroopa komisjoni poolt loodud hankepassi standardvormi ka riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära.
Kui hankija ei ole hankepassi loonud, lisanud sinna hankija ja hanke andmeid (nt viitenumber) ning ootab ettevõttelt hankepassi IV osas vaid kinnitust „jah“, siis ka sellisel juhul on tegemist universaalse hankepassi täitmise võimalusega. Ettevõtja kinnitab selle „jah“ vastusega, et ta vastab kõikidele nõutud valikukriteeriumidele. Lisame, et pakkujal ei ole ka hankija eeltäidetud hankepassist võimalik välja lugeda, milline on antud hankes nõutud minimaalne käive või milliste referentslepingute nimekirja hankija nõuab, vaid need tuleb ettevõtjal kvalifitseerimise tingimustest leida. Märgime, et ettevõtja näeb vaid neid välju, mida ettevõtja vaates on võimalik täita – ettevõtja andmed ja hankija poolt välja valitud tingimuste vastused.
Hankepass on pakkuja poolt taaskasutatav ja universaalsem siis, kui pakkuja eeltäidab omalt poolt ära selle osa hankepassist, mis on tema osas universaalne ja kehtiv olenemata hankest ja hanketingimustest. Sellised eeltäidetavad andmed saavad olla eelkõige hankepassi osas II (ettevõtjaga seotud teave) ja IV (valikukriteeriumid). Kui pakkuja täidab hankepassi eelpool mainitud tingimusi arvestades, salvestab selle oma arvutisse xml formaadis, siis on pakkuja teinud omalt poolt palju, et universaalsem hankepassi vorm oleks tema jaoks edaspidiseks täidetud ja kasutatav. Siinkohal lisame, et soovitame hankijatel kasutada Euroopa komisjoni poolt loodud hankepassi standardvormi ka riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära.
Kui hankija ei ole hankepassi loonud, lisanud sinna hankija ja hanke andmeid (nt viitenumber) ning ootab ettevõttelt hankepassi IV osas vaid kinnitust „jah“, siis ka sellisel juhul on tegemist universaalse hankepassi täitmise võimalusega. Ettevõtja kinnitab selle „jah“ vastusega, et ta vastab kõikidele nõutud valikukriteeriumidele. Lisame, et pakkujal ei ole ka hankija eeltäidetud hankepassist võimalik välja lugeda, milline on antud hankes nõutud minimaalne käive või milliste referentslepingute nimekirja hankija nõuab, vaid need tuleb ettevõtjal kvalifitseerimise tingimustest leida. Märgime, et ettevõtja näeb vaid neid välju, mida ettevõtja vaates on võimalik täita – ettevõtja andmed ja hankija poolt välja valitud tingimuste vastused.
11. Kuidas peaks hankija käituma, kui välismaine pakkuja ei esita hankijale hankepassis esitatud kinnitustele vastavust tõendavaid dokumente viie tööpäeva jooksul?
(lisatud 10.10.2018)
RHS § 104 lg-d 8 ja 9 annavad hankijale võimaluse nõuda pakkujalt dokumente ja andmeid ning hankija määrab nende esitamiseks tähtaja. Tähtaeg peab olema vähemalt viis tööpäeva, kuid hankija võib kehtestada ka pikema tähtaja ning tähtaega ka pakkuja või taotleja põhjendatud avalduse korral pikendada.
Sõltumata sellest, millise tähtaja on hankija algselt määranud ja kas ta on seda pikendanud, peab pakkuja tähtaegselt vastama. Kui pakkuja ei ole seda teinud ning kui need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, tuleneb RHS § 104 lg-st 9 imperatiivne kohustus teha sellise pakkuja suhtes negatiivne otsus.
Soovitame selliste olukordade vältimiseks kehtestada dokumentide esitamiseks pikem tähtaeg, seda eriti juhul, kui tegemist on välismaise pakkujaga. Seda eeskätt asjaolu tõttu, et välismaistel pakkujatel on üldjuhul objektiivselt raskem nõutud dokumente esitada.
Sõltumata sellest, millise tähtaja on hankija algselt määranud ja kas ta on seda pikendanud, peab pakkuja tähtaegselt vastama. Kui pakkuja ei ole seda teinud ning kui need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, tuleneb RHS § 104 lg-st 9 imperatiivne kohustus teha sellise pakkuja suhtes negatiivne otsus.
Soovitame selliste olukordade vältimiseks kehtestada dokumentide esitamiseks pikem tähtaeg, seda eriti juhul, kui tegemist on välismaise pakkujaga. Seda eeskätt asjaolu tõttu, et välismaistel pakkujatel on üldjuhul objektiivselt raskem nõutud dokumente esitada.
12. Kas hankija peab kõiki siseriiklikke kõrvaldamise aluseid kohaldama?
(lisatud 16.05.2019)
Siseriiklikud kõrvaldamise alused RHS-is on järgnevad:
§ 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ (kohustuslik kõrvaldamise alus);
§ 95 lg 1 p 5 „kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“ (kohustuslik kõrvaldamise alus);
§ 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“ (vabatahtlik kõrvaldamise alus);
§ 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest (vabatahtlik kõrvaldamise alus)“.
Hankepassi kasutades on registris eeltäidetud kõik siseriiklikud kõrvaldamise alused – nii kohustuslikud kui ka vabatahtlikud. Avaliku sektori hankemenetlustes kohalduvad kõik siseriiklikud kõrvaldamise alused ja hankijal ei ole õigust valida, millist alust kohaldada ja millist mitte. Avaliku sektori erihangetes (lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ning ideekonkurss) kohalduvad siseriiklikest kõrvaldamise alustest kohustuslikuna RHS § 95 lg 1 p-d 2 ja 5 ning vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamist peab hankija täpsustama riigihanke alusdokumentides.
Võrgustiku sektori hangetes täpsustab hankija riigihanke alusdokumentides, milliseid siseriiklikke kõrvaldamise aluseid ta kohaldab.
§ 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ (kohustuslik kõrvaldamise alus);
§ 95 lg 1 p 5 „kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“ (kohustuslik kõrvaldamise alus);
§ 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“ (vabatahtlik kõrvaldamise alus);
§ 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest (vabatahtlik kõrvaldamise alus)“.
Hankepassi kasutades on registris eeltäidetud kõik siseriiklikud kõrvaldamise alused – nii kohustuslikud kui ka vabatahtlikud. Avaliku sektori hankemenetlustes kohalduvad kõik siseriiklikud kõrvaldamise alused ja hankijal ei ole õigust valida, millist alust kohaldada ja millist mitte. Avaliku sektori erihangetes (lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ning ideekonkurss) kohalduvad siseriiklikest kõrvaldamise alustest kohustuslikuna RHS § 95 lg 1 p-d 2 ja 5 ning vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamist peab hankija täpsustama riigihanke alusdokumentides.
Võrgustiku sektori hangetes täpsustab hankija riigihanke alusdokumentides, milliseid siseriiklikke kõrvaldamise aluseid ta kohaldab.
13. Mida teha olukorras, kus pakkuja on esitanud hankepassi, mis ei ole Euroopa Komisjoni standardvormil?
(lisatud 20.09.2019)
Riigihangete seadus ei näe ette õiguslikku tagajärge juhuks, kui hankepass pole esitatud Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. Seega taandub vastus küsimusele sisuliselt seisukohale, mida oleme väljendanud KKK-s alateema „Hankepass“ (https://www.rahandusministeerium.ee/et/kkk/843) küsimuse nr 9 juures. Ehk juhul, kui ettevõtja kohta esitatud (täidetud) hankepassis on vajalikud kinnitused ja andmed olemas, tuleks kõnealust hankepassi aktsepteerida ning kontrollida ettevõtte suhtes kõrvaldamise aluste esinemist ja vastavust kvalifitseerimise tingimustele sisuliselt.