Riigihangete direktiividest tulenevalt kohaldatakse riigihangete puhul tähtaegade arvestamisel nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (edaspidi määrus). Määruse art 3 lg 1 kohaselt juhul, kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatavat ajavahemikku arvestatakse sündmuse toimumise või toimingu sooritamise hetkest, ei loeta seda päeva, mille jooksul sündmus toimub või toiming sooritatakse, kõnealuse ajavahemiku osaks.

Päevades väljendatav ajavahemik algab esimese päeva esimese tunni alguses (määruse art 3 lg 2 p b). Eeltoodud põhimõte tuleneb ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 135 lg-st 1. Kõnealuse sätte kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Avatud hankemenetluses arvestatakse pakkumuste esitamise tähtaega tulenevalt RHS § 93 lgst 1 hanketeate registrile esitamisest arvates. Seega juhul, kui hanketeade esitati registrile 1. septembril, siis tähtaeg hakkab kulgema järgimisel päeval ehk 2. septembril.

Samas ei täpsusta lihthankemenetluse puhul pakkumuste esitamise tähtaega reguleeriv RHS § 125 lg 4, millisest hetkest pakkumuste esitamise tähtaeg lihthankemenetluses kulgema hakkab.

Kuivõrd aga lihthankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris (RHS § 125 lg 1),
oleme nõustamispraktikas asunud seisukohale, et lihthankemenetluse puhul algab tähtaja kulgemine TsÜS-is sätestatud üldreeglitest lähtuvalt hanketeate avaldamisele järgneval päeval.

Seega juhul, kui hanketeade avaldati 1. septembril, siis tähtaeg hakkab kulgema järgimisel päeval ehk 2. septembril.

Määruse art 3 lg 2 p b kohaselt lõpeb päevades väljendatav ajavahemik selle viimase päeva viimase tunni lõpus. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt loetakse tähtaja määramisel päevaks ja vahemikku keskööst keskööni.

Seega, kui pakkumuste esitamise tähtaja miinimumpikkuseks on 15 päeva, saab hankija
määrata kõige varasemaks pakkumuse esitamise tähtpäevaks 17. septembri. Kui aga
pakkumuste esitamise miinimumtähtajaks viis tööpäeva, saab hankija määrata kõige
varasemaks pakkumuse esitamise tähtpäevaks 9. septembri.

RHS-i mõistes määratakse tähtpäev teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, mistõttu saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel (TsÜS § 136 lg 7). Siinjuures pöörame tähelepanu TsÜS § 136 lg-le 8, mis sätestab, et kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Sarnaselt eelviidatule näeb ka määruse art 3 lg 4 ette, et juhul, kui muul viisil kui tundides väljendatud ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev, lõpeb kõnealune ajavahemik järgmise tööpäeva viimase tunni lõpus. Tähtpäeva määramisel tuleb lisaks arvestada ka RHS § 92 lg-s 2 sätestatuga, mis näeb ette, et hankija võib pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva määrata esmaspäevast reedeni, välja arvatud riiklikud pühad, ajavahemikule kella 9.00 kuni 16.00.