1. Millised on pakkumuse ärisaladuse piirid? Kas edukaks tunnistatud pakkumust on õigus välja nõuda kõigil hankes osalenud pakkujatel või ainult neil, kelle pakkumus on tunnistatud vastavaks?
(lisatud10.10.2018)
Pakkumuses ärisaladuse ulatus ja piirid ning pakkuja kohustused ärisaladuse märkimisel on sätestatud RHS § 111 lg-s 5. RHS § 111 lg 5 kohaselt märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid.
Ärisaladuse lõplikku ja kõikehõlmavat definitsiooni ei ole õigusaktides veel sätestatud, kuid näiteks konkurentsiseaduse § 63 lõike 1 kohaselt on ärisaladus teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.
Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu osas, mis rikuks pakkujate ärisaladust või kahjustaks nende omavahelist konkurentsi.
RHS § 47 lg 4 kohaselt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega esitab hankija:
1) ettevõtjale tema kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise põhjused;
2) pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused;
3) vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (edaspidi edukas pakkuja) või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes.
Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest tuleb teavitada kõiki neid isikuid, kelle õigusi vastav otsus võib puudutada. Hankija peab saatma teate kõigile sel hetkel hankemenetluses osalevatele pakkujatele, keda ei ole menetlusest lõplikult välistatud, sh kvalifitseerimata jäetud, hankemenetlusest kõrvaldatud või hankija poolt tagasilükatud pakkumusega pakkujatele, kelle vastava otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud või kelle vaidlustuse suhtes tehtud otsus ei ole veel jõustunud.
Ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele avaldatakse need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. See tähendab, et pakkumusest avaldatakse üksnes sellised näitajad, mida hinnati pakkumuse edukaks tunnistamisel. Näiteks, kui toodete muude omaduste hindamist hindamiskriteeriumid ei võimaldanud, siis need avaldamisele ei kuulu. Pakkujale, kelle pakkumus on mittevastavuse tõttu tagasilükatud, ei ole hankija kohustatud RHS § 47 lg 4 p 3 teavet avaldama.
2. Kuidas peaks hankija käituma siis, kui pakkuja on jätnud ärisaladuse märkimata?
(lisatud10.10.2018)
Riigihangete seadus ei sätesta otsesõnu mida hankija peaks tegema siis, kui talle on esitatud nõue pakkumustega tutvumiseks, kuid pakkuja ei ole pakkumuses oma ärisaladust märkinud.
Meie soovitus on siinkohal olnud selline, et kuigi ettevõtja peab ise võtma tarvitusele meetmeid oma ärisaladuse kaitseks, peaks hankija pakkuja poole pöörduma ja üle küsima, kas tema pakkumuses siiski ärisaladust on. Vastasel korral avab hankija ennast ebavajalikele riskidele, näiteks kahjunõude esitamise võimalusele, seda iseäranis siis, kui hankijale pidi olema ilmne, et pakkumus siiski ärisaladust sisaldab.
Sellist järeldust toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu määrus haldusasjas 3-18-1011, milles kohus leidis, et RHS § 111 lg 5 ja § 113 lg 8 ei välista seda, et kui pakkuja on ekslikult jätnud pakkumuses teabe ärisaladusena märkimata, poleks tal võimalust seda hiljem ka teha. Selle põhjusena on kohus välja toonud ettevõtlusvabaduse suurema kaitse tagamise.
3. Kas hankija on kohustatud avaldama pakkumuste maksumused lihthankemenetluses?
(lisatud10.10.2018)
Pakkumuste avamise protokolli koostamine ja andmete avaldamine lihthanke korral ei ole kohustuslik.
Hankija peab lihthankes peale otsuste langetamist teavitama hankes osalejaid kõikidest tehtud otsustest RHS § 47 sätestatud ulatuses ja korras (sh pakkumuste vastavaks tunnistamisest või tagasilükkamisest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest). Teates tuleb hankijal esitada ka pakkujate nimed, kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti (vt ka VAKO 08.08.2017 otsus nr 113-17/180918 p 27), kuid eraldi pakkumuste maksumuste väljatoomine kohustuslik ei ole.
Pakkumuste maksumuste avaldamise puhul lihthankes tuleb järgida avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatut, sealhulgas selle § 35 lg 1 p-s 17 sätestatut (teabevaldaja kohustus tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust). Seega peab hankija teabenõude saamisel vastavalt AvTS-le maksumused avaldama, kui need ei ole kaetud pakkuja ärisaladusega.
Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumendis sätestanud ärisaladuse märkimise reegleid või teinud siduvaks RHS § 111 lg-s 5 sätestatut, võib pakkuja ärisaladusena märkida ka oma pakkumuse maksumuse.
Soovitame hankijal välja selgitada, kas dokument sisaldab ärisaladust või delikaatseid isikuandmeid ning otsuse vastuvõtmiseks pöörduda kindlasti pakkuja poole. Ärisaladuse määratlemise õigus kuulub pakkujale.
4. Kas avamise, kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise ning edukaks tunnistamise protokolli peab pakkujale nähtavaks tegema? Kas seadus kohustab neid kõiki avaldama?
(lisatud10.10.2018)
Vastus küsimusele sõltub sellest, kas käsitlete protokolli otsusena või mitte. Kui tegemist on protokolliga, mis sisaldab hankija otsust (RHS § 47), siis tuleb see avaldada. Eraldi formaalset otsust vormistamata peavad registris koostatud protokollid vastama haldusakti nõuetele ning selles peab sisalduma teave otsuse peale vaidlustuse esitamise kohta.
Kui on olemas nii protokoll kui ka otsus, siis RHS § 47 kohaselt tuleb 3 tööpäeva jooksul teavitada menetluses osalejaid kindlasti kõikidest RHS §-s 47 nimetatud otsustest, mille hankija menetluse jooksul teeb. RHS ei nõua (v.a kui pakkumus või selle osa ei ole esitatud elektroonselt - RHS § 113 lg 3) pakkumuste avamise protokolli koostamist ja avaldamist. Teiste toimingute kohta koostatud protokolle nähtavaks tegema (avaldama) ei pea.
Kui keegi esitab hankijale teabenõude, siis teabenõudele vastamisel tuleb hankijal lähtuda avaliku teabe seaduses sätestatust (edaspidi AvTS). Iga hankija kaalub ja otsustab ise, kas küsitav teave on avalik või on see asutuse siseseks kasutamiseks. RHS § 1 lg 2 kohaselt toimub juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd RHS ei kohusta protokolle avaldama, siis kohaldub üldine kord AvTSi alusel. AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel peab hankija tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.
5. Kuidas ja millise aja jooksul peab hankes osalejaid teavitama riigihankes vastu võetud otsustest?
(lisatud10.10.2018)
Riigihangete seaduse § 47 lõike 1 kohaselt peab hankija teavitama ettevõtjaid kõikidest viidatud lõikes loetletud otsustest. Teade tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
Selles teates või koos teatega tuleb hankijal esitada ka RHS § 47 lg-s 4 nimetatud põhjused ning vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes.
Riigihangete seaduse § 47 lõike 6 kohaselt võib hankija esitada teabe kõikide otsuste kohta korraga kolme tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates, kui see otsus on tehtud 10 tööpäeva jooksul pakkumuste avamisest arvates.
Seega võib hankija:
1) teha kõik otsused eraldi, ent nendest teavitada korraga 3 tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates, ent seda üksnes juhul, kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tehakse mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul pakkumuste avamisest arvates;
2) teha kõik otsused korraga ning teavitada nendest ka korraga 3 tööpäeva jooksul otsuste tegemisest arvates, tähtaega otsusteni jõudmiseks ei ole;
3) teha osa otsuseid korraga ning teavitada tehtud otsustest eraldi, koondades ühte teatesse korraga tehtud otsused ning esitades teate 3 tööpäeva jooksul vastavate otsuste tegemisest arvates, tähtaega otsusteni jõudmiseks ei ole;
4) teha kõik otsused eraldi ning teavitada nendest ka eraldi 3 tööpäeva jooksul otsuste tegemisest arvates, tähtaega otsusteni jõudmiseks ei ole.