RHS § 11 lg 1 p 9 kohaselt ei pea riigihangete seadust rakendama meediateenuse pakkujaga saateaja või programmi tellimisega seotud hankelepingu sõlmimisel. Sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 10 b kohaselt on direktiivi kohaldamisalast väljaspool audiovisuaalmeedia või raadioteenuste pakkujaga sõlmitavad lepingud, mis käsitlevad saateaega (ingl k broadcasting time) või saate pakkumist (programme provision). Euroopa Komisjon on antud sätte kohta selgitanud, et erand hõlmab selliseid situatsioone, kus hankija sõlmib meediateenuse osutajaga lepingu, mille eesmärgiks on hankija saate eetrisse laskmine või eetriaja ostmine. Seega ei ole erandiga kaetud saate valmistamise tellimine meediateenuse osutajalt, vaid üksnes olemasoleva saate edastamine või eetriaja ostmine.

RHS § 11 lg 1 p 8 kohaselt võib ilma riigihanget korraldamata sõlmida hankelepingu meediateenuse osutajast hankija, kui ta tellib saate ostmist, arendamist, tootmist või koostootmist. Seega erinevad punktides 8 ja 9 sätestatud erandid teineteisest nii isikulises kui ka materiaalses mõttes: p 8 alusel võib erandiga üksnes meediateenuse osutajast hankija tellida saatematerjali valmistamist, p 9 alusel võivad kõik hankijad sõlmida üksnes meediateenuse osutajaga üksnes eetriaja või saate edastamisega seotud lepinguid.

Saatematerjali tellimine kuulub sotsiaalteenuste alla (CPV koodid 92211000-3 Raadiosaadete tootmise teenused ja 92221000-6 Televisioonisaadete tootmise teenused), mistõttu tuleb saadete tellimiseks läbi viia sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus (RHS § 126), kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt 300 000 eurot (§ 14 lg 1 p 3). Alla selle piirmäära jäävate saadete tellimine võib toimuda, järgides riigihanke üldpõhimõtteid ning hankija enda hankekorda.