Jah, hankelepingu muutmise lubatavust tuleb hinnata ka juhul, kui toimub mahu või maksumuse vähendamine.

Riigihankedirektiividest nähtub, et hankelepingu muutmise sätteid kohaldatakse vaid juba sõlmitud lepingute muutmiseks. Seega ei ole võimalik §-s 123 sätestatud alustele tugineda siis, kui lepingut veel sõlmitud ei ole. Lisaks on riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel lepingu sõlmimine RHS § 214 alusel väärteona karistatav.

Jah. Hankelepingu reserv võib olla käsitletav hankelepingu muutmisena RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui reservi reguleerivad sätted, st ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.

Enne 1. septembrit 2017 kehtinud RHS kohaselt ei pidanud teatud juhtudel reservi kasutamisel seaduse § 69 lg 3 ja 4 järgima, st tegemist ei olnud lepingu muudatusega nimetatud sätete mõttes. Sellise seisukoha eelduseks aga oli, et hankelepingu reserv oli hankelepingus piisavalt täpselt ja detailselt määratletud ning selle seisukoha aluseks oli Euroopa Kohtu lahend C-496/99 Succhi di Frutta. Nimetatud lahendi kohaselt olid muudatused riigihanke tingimustes võimalikud juhul, kui need olid piisava detailsusega riigihanke alusdokumentides ette nähtud, mis tagas selle, et pakkujad olid algusest peale võrdsel positsioonil ning võimalikest muudatustest teadlikud. Seega kui reservi kasutamise võimalus oli riigihanke alusdokumentides ette nähtud ning lisatud olid ka detailsed reeglid, mil moel ja mille alusel reservi kasutamine toimub ning millistel juhtudel seda tehakse, ei pidanud reservi kasutamine vastama RHS § 69 lg 3 ja 4 kriteeriumidele.

Kõnealuse lahendi postulaadid said direktiivis 2014/24/EL seadusandliku vormi, sisaldudes direktiivi art 72 lg 1 punktis a, mille omakorda võtab üle 1. septembrist 2017 RHS § 123 lg 1 p 2. Teisisõnu on uue seaduse kohaselt reservi puhul tegemist igal juhul hankelepingu muutmisega, sh ka juhul, kui reserv on tõesti detailselt määratletud. Seega juhul, kui reserv vastab kõnealuse sätte kriteeriumidele, on reservi võimalik kasutada ning lisaks sellele muuta vajadusel hankelepingut näiteks punkti 1 alusel. Kahjuks enamuses hankelepingute sätted nendele kriteeriumidele ei vasta. Seega juhul, kui hankelepingus sisaldub näiteks säte selle kohta, et hankelepingus on ettenägematuteks lisatöödeks ette nähtud reserv 7%, on ilmselge, et puudub punkti 2 kohaldamiseks piisav detailsus ning reservi saab kasutada mõne teise punkti (näiteks p 1) alusel.

Hankelepingu reservi puhul on tegemist hankelepingu muutmisega, mida tuleks hinnata riigihangete seaduse § 123 valguses. Paragrahv 123 lg 1 p-s 1 sätestatu kohaldamisel võetakse aluseks algne maksumus ehk teisisõnu see maksumus, milles hankija ja pakkujad hankelepingu sõlmimisel kokku leppisid. Hankelepingu reserv arvestatakse küll riigihanke eeldatava maksumuse sisse, et valida kohased menetlusreeglid, ent hankelepingu esialgse maksumuse hulka reserv ei kuulu.